Atos 13

1 HABÍA entonces en la iglesia que estaba en ✝13.1 cp. 11.26,27.Antioquía, profetas y ✝13.1 1 Co. 12.28,29. Ef. 4.11.doctores: ✝13.1 cp. 11.22-26.Bernabé, y Simón el que se llamaba Niger, y ✝13.1 Ro. 16.21.Lucio Cireneo, y Manahén, que había sido criado con ✝13.1 Lc. 3.1.Herodes el tetrarca, y ✝13.1 cp. 12.25.Saulo.

2 Ministrando pues éstos al Señor, y ✝13.2 Mt. 17.21.ayunando, dijo el Espíritu Santo: Apartadme á Bernabé y á Saulo para la obra ✝13.2 He. 5.4.para la cual los he llamado.

3 Entonces ✝13.3 cp. 6.6.habiendo ayunado y orado, y puesto las manos encima de ellos, despidiéronlos.

4 Y ellos, enviados así por el Espíritu Santo, descendieron á Seleucia: y de allí navegaron á ✝13.4 cp. 4.36.Cipro.

1 Primer viaje de Pablo.

2 Discurso en la sinagoga

5 Y llegados á Salamina, anunciaban la palabra de Dios ✝13.5 vers. 14,46en las sinagogas de los Judíos: y tenían también ✝13.5 ver. 13a Juan en el ministerio.

6 Y habiendo atravesado toda la isla hasta Papho, hallaron ✝13.6 cp. 8.9.un hombre mago, falso profeta, Judío, llamado Barjesús;

7 El cual estaba con el ✝13.7 cp. 18.12.procónsul Sergio Paulo, varón prudente. Este, llamando á Bernabé y á Saulo, deseaba oír la palabra de Dios.

8 Mas les resistía Elimas el encantador (que así se interpreta su nombre), procurando apartar de la fe al procónsul.

9 Entonces Saulo, que también es Pablo, ✝13.9 cp. 4.8.lleno del Espíritu Santo, poniendo en él los ojos,

10 Dijo: Oh, lleno de todo engaño y de toda maldad, ✝13.10 Mt. 13.38.hijo del diablo, enemigo de toda justicia, ¿no cesarás de trastornar los caminos rectos del Señor?

11 Ahora pues, he aquí ✝13.11 1 S. 5.6.la mano del Señor es contra ti, y serás ciego, que no veas el sol ✝13.11 Lc. 4.13.por tiempo. Y luego cayeron en él obscuridad y tinieblas; y andando alrededor, buscaba quién le condujese por la mano.

12 Entonces el procónsul, viendo lo que había sido hecho, creyó, maravillado de la doctrina del Señor.

13 Y partidos de ✝13.13 vers. 5,6Papho, Pablo y sus compañeros arribaron á Perge de Pamphylia: entonces Juan, apartándose de ellos, se volvió ✝13.13 cp. 12.12.a Jerusalem.

14 Y ellos pasando de Perge, llegaron á Antioquía de Pisidia, y ✝13.14 cp. 9.20 y 17.2, etc.entrando en la sinagoga un día de sábado, sentáronse.

15 Y después de la lectura de ✝13.15 cp. 15.21.la ley y de ✝13.15 Lc. 4.17.los profetas, ✝13.15 Mr. 5.22.los príncipes de la sinagoga enviaron á ellos, diciendo: Varones hermanos, si tenéis ✝13.15 He. 13.22.alguna palabra de exhortación para el pueblo, hablad.

16 Entonces Pablo, levantándose, ✝13.16 cp. 12.17.hecha señal de silencio con la mano, dice: Varones Israelitas, y los que teméis á Dios, oid:

17 El Dios del pueblo de Israel ✝13.17 Dt. 7.6-8.escogió á nuestros padres, y ensalzó al pueblo, siendo ✝13.17 Ex. 1.1,7,12.ellos extranjeros en la tierra de Egipto, y ✝13.17 Ex. 13.14,16.con brazo levantado los sacó de ella.

18 Y por tiempo como de ✝13.18 Ex. 16.35.cuarenta años soportó sus costumbres en el desierto;

19 Y ✝13.19 Dt. 7.1.destruyendo siete naciones en la tierra de Canaán, ✝13.19 Jos. 14.1,2.les repartió por suerte la tierra de ellas.

20 Y ✝13.20 Jue. 2.16 y 3.9 y 11.26.después, como por cuatrocientos y cincuenta años, dió les jueces hasta el profeta Samuel.

21 Y entonces ✝13.21 1 S. 8.5.demandaron rey; y ✝13.21 1 S. 10.1.les dió Dios á Saúl, hijo de Cis, ✝13.21 1 S. 9.1,2.varón de la tribu de Benjamín, por cuarenta años.

22 Y quitado aquél, ✝13.22 1 S. 16.13.levantóles por rey á David, al que dió también testimonio, diciendo: ✝13.22 Sal. 89.20.He hallado á David, hijo de Jessé, ✝13.22 1 S. 13.14.varón conforme á mi corazón, el cual hará todo lo que yo quiero.

23 ✝ 13.23 Mt. 1.1. De la simiente de éste, Dios, ✝13.23 Sal. 132.11.conforme á la promesa, levantó á Jesús por ✝13.23 Lc. 2.11.Salvador á Israel;

24 Predicando ✝13.24 Mt. 3.1.Juan delante de la faz de su venida el bautismo de arrepentimiento á todo el pueblo de Israel.

25 Mas como Juan cumpliese su carrera, dijo: ✝13.25 Jn. 1.20,27.¿Quién pensáis que soy? No soy yo él; mas he aquí, viene tras mí uno, cuyo calzado de los pies no soy digno de desatar.

26 Varones hermanos, hijos del linaje de Abraham, y los que entre vosotros temen á Dios, ✝13.26 cp. 3.26.a vosotros es enviada la palabra de esta salud.

27 Porque los que habitaban en Jerusalem, y sus príncipes, ✝13.27 cp. 3.17.no conociendo á éste, y las voces de los profetas ✝13.27 ver. 15que se leen todos los sábados, ✝13.27 Lc. 24.27.condenándo les, las cumplieron.

28 Y ✝13.28 Mt. 27.22,23. Lc. 23.22,23.sin hallar en él causa de muerte, pidieron á Pilato que le matasen.

29 Y ✝13.29 Jn. 19.28,30,36,37.habiendo cumplido todas las cosas que de él estaban escritas, ✝13.29 Lc. 23.53.quitándolo del madero, lo pusieron en el sepulcro.

30 Mas ✝13.30 cp. 2.24.Dios le levantó de los muertos.

31 Y ✝13.31 cp. 1.3.él fué visto por muchos días de los que habían subido juntamente con él de Galilea á Jerusalem, ✝13.31 Lc. 24.48.los cuales son sus testigos al pueblo.

1 de Antioquía de Pisidia.

2 Pablo y Bernabé en Iconio

32 Y nosotros también os anunciamos el evangelio de aquella ✝13.32 Gn. 12.3.promesa que fué hecha á los padres,

33 La cual Dios ha cumplido á los hijos de ellos, á nosotros, resucitando á Jesús: como también en el salmo segundo está escrito: ✝13.33 Sal. 2.7.Mi hijo eres tú, yo te he engendrado hoy.

34 Y que le levantó de los muertos para nunca más volver á corrupción, así lo dijo: ✝13.34 Is. 55.3.Os daré las misericordias fieles de David.

35 Por eso dice también en otro lugar: ✝13.35 Sal. 16.10. cp. 2.27,31No permitirás que tu Santo vea corrupción.

36 Porque á la verdad David, habiendo servido en su edad á la voluntad de Dios, durmió, y fué juntado con sus padres, y vió corrupción.

37 Mas aquel que Dios levantó, no vió corrupción.

38 Séaos pues notorio, varones hermanos, que ✝13.38 Lc. 24.47. 1 Jn. 2.12.por éste os es anunciada ✝13.38 cp. 5.31.remisión de pecados;

39 Y ✝13.39 Is. 53.11. Ro. 3.28 y 8.3.de todo lo que por la ley de Moisés no pudisteis ser justificados, en éste es ✝13.39 Ro. 2.13.justificado todo aquel que creyere.

40 Mirad, pues, que no venga sobre vosotros lo que está dicho en los profetas;

41 Mirad, ✝13.41 Hab. 1.5.oh menospreciadores, y entonteceos, y desvaneceos;

Porque yo obro una obra en vuestros días,

Obra que no creeréis, si alguien os la contare.

42 Y saliendo ellos de la sinagoga de los Judíos, ✝13.42 ver. 16los Gentiles les rogaron que el sábado siguiente les hablasen estas palabras.

43 Y despedida la congregación, muchos de los Judíos y de los religiosos prosélitos siguieron á Pablo y á Bernabé; los cuales hablándoles, les persuadían que permaneciesen en ✝13.43 cp. 11.23 y 14.26 y 15.40.la gracia de Dios.

44 Y el sábado siguiente se juntó casi toda la ciudad á oir la palabra de Dios.

45 Mas los Judíos, visto el gentío, ✝13.45 cp. 5.17.llenáronse de celo, y se oponían á lo que Pablo decía, contradiciendo y blasfemando.

46 Entonces Pablo y Bernabé, usando de libertad, dijeron: A vosotros á la verdad era menester ✝13.46 cp. 3.26.que se os hablase la palabra de Dios; mas ✝13.46 Mt. 21.43.pues que la desecháis, y os juzgáis indignos de la vida eterna, he aquí, ✝13.46 cp. 28.28.nos volvemos á los Gentiles.

47 Porque así nos ha mandado el Señor, diciendo:

✝ 13.47 Is. 49.6. Te he puesto para luz de los Gentiles,

Para que seas salud hasta lo postrero de la tierra.

48 Y los Gentiles oyendo esto, fueron gozosos, y glorificaban la palabra del Señor: y creyeron ✝13.48 Jn. 1.12. Ro. 9.23.todos los que estaban ordenados para vida eterna.

49 Y la palabra del Señor era sembrada por toda aquella provincia.

50 Mas ✝13.50 ver. 45. cp. 14.19.los Judíos concitaron mujeres pías y ✝13.50 cp. 17.12.honestas, y á los principales de la ciudad, y levantaron persecución contra Pablo y Bernabé, y los echaron de sus términos.

51 Ellos entonces ✝13.51 Lc. 9.5.sacudiendo en ellos el polvo de sus pies, vinieron á ✝13.51 cp. 14.1.Iconio.

52 Y los discípulos ✝13.52 Mt. 5.12.estaban llenos de gozo, y ✝13.52 cp. 2.4.del Espíritu Santo.

1 Aga Antiookias olevas koguduses oli prohveteid ja õpetajaid: Barnabas, Siimeon, keda kutsuti Nigeriks, Luukius Küreenest, Manaeen (kes oli kasvanud üles koos nelivürst Heroodesega) ja Saulus.

2 Kui nad olid parasjagu Issandat teenimas ja paastumas, ütles Püha Vaim: „Eraldage minule Barnabas ja Saulus tööle, milleks ma olen nad kutsunud!" 3 Siis nad paastusid ja palvetasid, panid oma käed nende peale ning saatsid nad teele.

Küprosel

4 Kui Püha Vaim oli nad teele läkitanud, tulid nad kahekesi Seleukeiasse ja purjetasid Küprosele. 5 Ja kui nad jõudsid Salamisesse, kuulutasid nad Jumala sõna juudi sünagoogides. Neil oli ka Johannes abiliseks.

6 Nad käisid läbi terve saare Pafosest saadik. Seal kohtasid nad juudi nõida ja valeprohvetit, Barjeesus nimi, 7 kes oli prokonsul Sergius Pauluse saatja. Prokonsul, terane mees, kutsus Barnabase ja Sauluse enese juurde, sest ta soovis kuulata Jumala sõna. 8 Aga nõid Elümas (sest seda tema nimi tähendab) oli nende vastu ja püüdis prokonsulit usust kõrvale kallutada. 9 Aga Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks, täis Püha Vaimu, vaatas teravalt Elümase peale ja ütles: 10 „Sa oled kuradi poeg ja kõige õiguse vaenlane! Sa oled täis valet ja kõiksugu trikke. Kas sa kunagi ei lakka Issanda sirgeid teid väänamast? 11 Ja nüüd, vaata, Issanda käsi tuleb sinu peale. Sa jääd pimedaks ega näe päikest tükil ajal!"

Otsekohe langes tema peale udu ja pimedus, ja ta kobas enda ümber, otsides talutajaid. 12 Kui prokonsul nägi, mis juhtus, uskus ta ja oli hämmastunud Issanda õpetusest.

Pisiidia Antiookias

13 Paulus ja tema kaaslased purjetasid edasi Pafosest Pergesse Pamfüülias, kus Johannes lahkus neist ja pöördus tagasi Jeruusalemma. 14 Aga nemad läksid Pergest edasi Pisiidia Antiookiasse. Hingamispäeval nad läksid sünagoogi ja istusid maha. 15 Pärast Seaduse ja Prohvetite ettelugemist saatsid sünagoogi juhid neile sõna: „Mehed-vennad, kui teil on julgustav sõnum rahva jaoks, siis öelge!"

16 Siis tõusis Paulus püsti, viipas käega ja ütles: „Iisraeli mehed ja teie, kes te kardate Jumalat, kuulge! 17 Iisraeli rahva Jumal valis meie isad ja tõstis üles selle rahva, kui nad Egiptuses elasid, ja tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud käsivarrega; 18 ja neljakümne aasta jooksul ta talus nende käitumist kõrbes; 19 ja ta hävitas seitse rahvast Kaananimaal ja andis nende maa oma rahvale pärandiks. 20 Kõik see võttis umbes nelisada viiskümmend aastat.

Ja pärast seda andis Jumal neile kohtumõistjaid prohvet Saamueli ajani.

21 Ja seejärel nad palusid endale kuningat, ja Jumal andis neile neljakümneks aastaks Sauli, Kishi poja Benjamini suguvõsast. 22 Pärast Sauli eemaldamist tõstis ta neile kuningaks Taaveti. Tema kohta ta tunnistas: „Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja, minu südame järgi mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda."

23 Sellesama mehe järeltulijate hulgast on Jumal oma tõotust mööda tõstnud Jeesuse Iisraelile Päästjaks. 24 Enne Jeesuse tulekut kuulutas Johannes meeleparanduse ristimist kogu Iisraeli rahvale. 25 Kui Johannes oli oma tööd lõpetamas, ütles ta: „Mina ei ole see, kelle teie arvate minu olevat. Pärast mind tuleb tema, kelle sandaale ei ole mina väärt lahti siduma."

26 Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie hulgas, kes Jumalat kardavad: meile on läkitatud see päästesõna. 27 Sest Jeruusalemma elanikud ja nende ülemad ei tundnud teda ära, ja saatsid nõnda oma kohtuotsusega täide prohvetite ütlused, mida igal hingamispäeval loetakse. 28 Ja ühtegi surmasüüd leidmata palusid nad Pilaatust, et ta hukataks. 29 Ja kui nad olid täide saatnud kõik, mis temast oli kirjutatud, võtsid nad ta ristipuult maha ja panid hauda. 30 Jumal aga äratas ta surnuist üles. 31 Ja tema ilmus palju päevi neile, kes temaga olid tulnud Galileast üles Jeruusalemma. Needsamad on nüüd tema tunnistajad rahva ees.

32 Ja meie kuulutame teile rõõmusõnumit isadele antud tõotusest, 33 et Jumal Jeesust üles äratades on täielikult täitnud tõotuse nende lastele, meile – nagu ka teises laulus on kirjutatud:

„Sina oled minu Poeg,

täna ma sünnitasin sinu."

34 Et Jumal tema on surnuist üles äratanud, nii et tal iialgi ei ole tarvis kõduneda, sellest on ta öelnud nõnda:

„Mina täidan teile need Taavetile antud pühad ja kindlad tõotused!"

35 Sellepärast ta ütleb ka teises paigas:

„Sina ei lase oma Pühal näha kõdunemist!"

36 Kui Taavet oli täitnud oma sugupõlve ajal Jumala eesmärgi, uinus ta magama ja maeti oma esivanemate juurde ning ta ihu kõdunes. 37 Aga see, kelle Jumal on üles äratanud, ei kõdunenud.

38 Seepärast, mehed-vennad, olgu teile teada, et tema kaudu kuulutatakse teile teie pattude andeksandmist, 39 ja et igaüks, kes usub, mõistetakse õigeks tema sees kõigest sellest, millest te ei võinud õigeks saada Moosese käsuõpetuse kaudu. 40 Vaadake siis, et teile ei juhtuks, mis on öeldud prohvetite kirjades:

41 „Vaadake, te põlastajad,

ja imestage ja hävige.

Sest ma teen ühe teo teie päevil,

teo, mida te ei usuks,

kui keegi seda teile jutustaks." "

42 Aga kui juudid olid sünagoogist lahkumas, paluti apostleid ka järgmisel hingamispäeval neid asju rääkima. 43 Kui kogudus sünagoogist lahkus, järgis palju juute ja juudiusku pöördunud jumalakartlikke Paulust ja Barnabast, kes nendega kõnelesid ja kutsusid neid jääma Jumala armusse.

44 Järgmisel hingamispäeval kogunes peaaegu kogu linn Issanda sõna kuulama. 45 Rahvahulki nähes muutusid juudid väga kadedaks ja vaidlesid pilgates vastu Pauluse sõnadele.

46 Paulus ja Barnabas aga vastasid neile julgelt: „Meie pidime kõnelema Jumala sõna esmalt teile. Aga kuna teie lükkasite selle tagasi ega arva end igavest elu väärivat, siis me pöördume nüüd teiste rahvaste poole.

47 Sest nõnda on Issand meid käskinud:

„Ma olen pannud sind rahvastele valguseks,

et sa oleksid päästeks maailma otsani." "

48 Seda kuuldes mittejuudid rõõmustasid ja ülistasid Issanda sõna ja said usklikuks, nii palju kui neid oli määratud igaveseks eluks.

49 Ja Issanda sõna levis kogu piirkonnas. 50 Aga juudid ässitasid kõrgemast seisusest jumalakartlikke naisi ja linna tähtsaid mehi, õhutades neid taga kiusama Paulust ja Barnabast, ning ajasid nad välja oma piirkonnast. 51 Nemad aga raputasid tolmu oma jalgadelt nende peale ja tulid Ikoonioni. 52 Aga jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.