Atos 28

1 Y CUANDO escapamos, ✝28.1 cp. 27.39.entonces supimos que la isla se llamaba Melita.

2 Y los ✝28.2 ver. 4. Ro. 1.14. 1 Co. 14.11.bárbaros nos mostraron no poca humanidad; porque, encendido un fuego, nos recibieron á todos, á causa de la lluvia que venía, y del frío.

3 Entonces habiendo Pablo recogido algunos sarmientos, y puéstolos en el fuego, una víbora, huyendo del calor, le acometió á la mano.

4 Y como los bárbaros vieron la víbora colgando de su mano, decían los unos á los otros: ✝28.4 Lc. 13.2.Ciertamente este hombre es homicida, á quien, escapado de la mar, la justicia no deja vivir.

5 Mas él, sacudiendo la víbora en el fuego, ✝28.5 Mr. 16.18. Lc. 10.19.ningún mal padeció.

6 Empero ellos estaban esperando cuándo se había de hinchar, ó caer muerto de repente; mas habiendo esperado mucho, y viendo que ningún mal le venía, mudados, ✝28.6 cp. 8.10 y 14.11.decían que era un dios.

7 En aquellos lugares había heredades del principal de la isla, llamado Publio, el cual nos recibió y hospedó tres días humanamente.

8 Y aconteció que el padre de Publio estaba en cama, enfermo de fiebres y de disentería: al cual Pablo entró, y ✝28.8 Stg. 5.14,15.después de haber orado, ✝28.8 cp. 19.11,12. 1 Co. 12.9,28.le puso las manos encima, y le sanó:

9 Y esto hecho, también otros que en la isla tenían enfermedades, llegaban, y eran sanados:

10 Los cuales también nos honraron con muchos obsequios; y cuando partimos, nos cargaron de las cosas necesarias.

11 Así que, pasados tres meses, navegamos en ✝28.11 cp. 27.6.una nave Alejandrina que había invernado en la isla, la cual tenía por enseña á Cástor y Pólux.

12 Y llegados á Siracusa, estuvimos allí tres días.

13 De allí, costeando alrededor, vinimos á Regio; y otro día después, soplando el austro, vinimos al segundo día á Puteolos:

14 Donde habiendo hallado ✝28.14 Jn. 21.23.hermanos, nos rogaron que quedásemos con ellos siete días; y luego vinimos á Roma;

15 De donde, oyendo de nosotros los hermanos, nos salieron á recibir hasta la plaza de Appio, y Las Tres Tabernas: á los cuales como Pablo vió, dió gracias á Dios, y tomó aliento.

16 Y como llegamos á Roma, el centurión entregó los presos al prefecto de los ejércitos, mas ✝28.16 cp. 24.23 y 27.3.a Pablo fué permitido estar por sí, con un soldado que le guardase.

17 Y aconteció que tres días después, Pablo convocó á los principales de los Judíos; á los cuales, luego que estuvieron juntos, les dijo: Yo, varones hermanos, ✝28.17 cp. 24.12,13 y 25.8.no habiendo hecho nada contra el pueblo, ni contra los ritos de la patria, ✝28.17 cp. 21.33.he sido entregado preso desde Jerusalem en manos de los Romanos;

18 Los cuales, habiéndome examinado, ✝28.18 cp. 26.32.me querían soltar; por no haber en mí ninguna causa de muerte.

19 Mas contradiciendo los Judíos, ✝28.19 cp. 25.11.fuí forzado á apelar á César; no que tenga de qué acusar á mi nación.

1 Pablo prisionero en

2 su casa de alquiler.

20 Así que, por esta causa, os he llamado para veros y hablaros; porque ✝28.20 cp. 23.6.por la esperanza de Israel estoy rodeado de ✝28.20 cp. 26.29. Ef. 6.20.esta cadena.

21 Entonces ellos le dijeron: Nosotros ni hemos recibido cartas tocante á tí de Judea, ni ha venido alguno de los hermanos que haya denunciado ó hablado algún mal de ti.

22 Mas querríamos oir de ti lo que sientes; porque de esta ✝28.22 cp. 24.14. 1 P. 2.12 y 3.16 y 4.14.secta notorio nos es que en todos lugares es contradicha.

23 Y habiéndole señalado un día, vinieron á él muchos á la posada, á los cuales declaraba y testificaba ✝28.23 cp. 1.3.el reino de Dios, ✝28.23 cp. 19.8.persuadiéndoles lo concerniente á Jesús, ✝28.23 cp. 17.2,3 y 26.22.por la ley de Moisés y por los profetas, desde la mañana hasta la tarde.

24 Y ✝28.24 cp. 14.4 y 17.4.algunos asentían á lo que se decía, mas algunos no creían.

25 Y como fueron entre sí discordes, se fueron, diciendo Pablo esta palabra: Bien ha hablado el Espíritu Santo por el profeta Isaías á nuestros padres,

26 Diciendo:

✝ 28.26 Is. 6.9,10. Mt. 13.14. Lc. 8.10. Ve á este pueblo, y di les:

De oído oiréis, y no entenderéis;

Y viendo veréis, y no percibiréis:

27 Porque el corazón de este pueblo se ha engrosado,

Y de los oídos oyeron pesadamente,

Y sus ojos taparon;

Porque no vean con los ojos,

Y oigan con los oídos,

Y entiendan de corazón,

Y se conviertan,

Y yo los sane.

28 Séaos pues notorio que ✝28.28 Mt. 21.41,43. Lc. 2.32. cp. 13.46,47a los Gentiles es enviada esta ✝28.28 Lc. 3.6.salud de Dios: y ellos oirán.

29 Y habiendo dicho esto, los Judíos salieron, teniendo entre sí gran contienda.

30 Pablo empero, quedó dos años enteros en su casa de alquiler, y recibía á todos los que á él venían,

31 Predicando el reino de Dios y enseñando lo que es del Señor Jesucristo ✝28.31 cp. 4.29.con toda libertad, sin impedimento.

Paulus Maltal

1 Kui me olime tervelt maale pääsenud, saime teda, et saart hüütakse Maltaks. 2 Saare elanikud osutasid meile ebatavalist lahkust. Nad süütasid lõkke ja võtsid meid selle äärde, sest sadas vihma ja oli külm. 3 Paulus korjas hunniku hagu, ja kui ta selle tulle pani, tuli kuumusest välja rästik, kes ta kätte kinni hakkas. 4 Kui saare elanikud nägid ussi tema käe küljes rippumas, ütlesid nad üksteisele: „See mees peab küll mõrtsukas olema! Õiguse jumalanna ei luba tal siin elada, kuigi ta on merest pääsenud." 5 Paulus aga viskas ussi tulle ja tal ei juhtunud mingit häda. 6 Rahvas ootas, et ta paistetab üles või kukub surnult maha, aga kui nad nägid, et Paulusega ei juhtu midagi ebatavalist, mõtlesid nad ümber ja ütlesid, et ta on jumal.

7 Selle paiga lähedal oli mõis, mis kuulus saare valitsejale Publiusele. Tema võttis meid vastu ja võõrustas meid heldelt kolm päeva. 8 Publiuse isa lamas aga palaviku ja kõhutõvega voodis. Paulus läks tema juurde ja pani palvetades käed tema peale ning tegi ta terveks. 9 Kui see oli sündinud, tulid sinna ka teised saarel olevad haiged, ja said terveks. 10 Ja nemad austasid meid mitmel viisil, ja kui me olime valmis merele minema, andsid nad meile teekonna jaoks kõik vajaliku.

Paulus jõuab Rooma

11 Kolme kuu pärast me läksime sealt merele Aleksandria laevaga, mis oli saarel olnud ületalve ja mille tunnuseks oli Dioskuuride kuju. 12 Me randusime Sürakuusas ja jäime sinna kolmeks päevaks. 13 Sealt me sõitsime edasi ja saabusime Reegiumi. Ja kui järgmisel päeval tõusis lõunatuul, jõudsime teisel päeval Puteolisse. 14 Sealt me leidsime vendi ja õdesid, kelle kutsel jäime nende juurde seitsmeks päevaks. Ja nii me tulime Rooma. 15 Ja kui sealsed vennad ja õed meist kuulda said, tulid nad meile vastu Appiuse Foorumini ja Tres Tabernani. Neid inimesi nähes tänas Paulus Jumalat ning sai julgustust. 16 Kui me olime saabunud Rooma, lubati Paulusel omaette elada ühe sõduri valve all.

Paulus kuulutab valve all Roomas

17 Kolm päeva hiljem kutsus Paulus kokku juutide juhid. Kui need olid kogunenud, ütles Paulus neile: „Mu vennad, kuigi mina ei ole teinud midagi meie rahva ja esivanemate kommete vastu, vahistati mind Jeruusalemmas ja anti üle roomlaste kätte. 18 Ja kui need mind üle kuulasid, tahtsid nad mind vabaks lasta, sest mul ei olnud ühtki surmasüüd. 19 Aga kui juudid olid selle vastu, olin ma sunnitud pöörduma keisri poole. Mul polnud mingit kavatsust oma rahva vastu süüdistust esitada. 20 Sel põhjusel palusin teid näha ja teiega rääkida. Iisraeli lootuse pärast ma olen kinni ahelates."

21 Aga nemad vastasid: „Me ei ole saanud Juudamaalt ühtegi kirja sinu kohta ega ole tulnud siia ühtegi inimest, kes sinust oleks midagi paha teatanud või rääkinud. 22 Aga me tahame siiski sinu käest kuulda, mida sa mõtled, sest me teame, et selle lahkusu vastu räägitakse kõikjal."

23 Nad korraldasid ühel päeval Paulusega kokkusaamise ja siis tuli veel rohkem inimesi sinna, kus ta viibis. Neile ta tunnistas ja seletas hommikust õhtuni Jumala riigist ning veenis Moosese Seaduse ja Prohvetite põhjal uskuma Jeesusesse. 24 Mõned lasksid end öeldust veenda, teised aga ei suutnud uskuda. 25 Jõudmata ühisele nõule, lahkusid nad pärast seda, kui Paulus oli öelnud oma viimase sõna: „Püha Vaim rääkis tõtt prohvet Jesaja kaudu teie esivanematele:

26 „Mine selle rahva juurde ja ütle:

„Te küll kuulate, aga ei mõista,

te küll vaatate, aga ei näe."

27 Selle rahva süda on kalestunud

ja nende kõrvakuulmine on nüri

ja nad on sulgenud oma silmad.

Muidu nad näeksid oma silmadega

ja kuuleksid oma kõrvadega

ja mõistaksid südamega

ning pöörduksid, ja ma teeksin nad terveks."

28 Siis olgu teile teada, et see Jumala pääste on läkitatud teistele rahvastele ja nemad võtavad seda kuulda!" 29 Kui ta seda oli öelnud, läksid juudid ära omavahel ägedalt vaieldes.

30 Paulus jäi kaheks aastaks oma üürimajja ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid. 31 Ta kuulutas Jumala riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest julgelt ja takistusteta!