Pular para o conteúdo
Publicidade

Atos 5

OPKEK

1 MAS un varón llamado Ananías, con Safira su mujer, vendió una posesión,

2 Y defraudó del precio, sabiéndolo también su mujer; 5.2 cp. 4.35,37.y trayendo una parte, púsola á los pies de los apóstoles.

3 Y dijo Pedro: Ananías, ¿por qué ha llenado 5.3 Lc. 22.3.Satanás tu corazón á que mintieses al Espíritu Santo, y defraudases del precio de la heredad?

4 Reteniéndola, ¿no se te quedaba á ti? y vendida, ¿no estaba en tu potestad? ¿Por qué pusiste esto en tu corazón? No has mentido á los hombres, sino á Dios.

5 Entonces Ananías, oyendo estas palabras, cayó y espiró. 5.5 ver. 11. cp. 2.43.Y vino un gran temor sobre todos los que lo oyeron.

6 Y levantándose los mancebos, 5.6 Jn. 19.40.le tomaron, y sacándolo, sepultáronlo.

7 Y pasado espacio como de tres horas, sucedió que entró su mujer, no sabiendo lo que había acontecido.

8 Entonces Pedro le dijo: Dime: ¿vendisteis en tanto la heredad? Y ella dijo: , en tanto.

9 Y Pedro le dijo: ¿Por qué os concertasteis para tentar al Espíritu del Señor? He aquí á la puerta los pies de los que han sepultado á tu marido, y te sacarán.

1 Los apóstoles en la cárcel.

2 El consejo de Gamaliel.

10 Y luego cayó á los pies de él, y espiró: y entrados los mancebos, la hallaron muerta; y la sacaron, y la sepultaron junto á su marido.

11 Y vino un gran temor en toda la iglesia, y en todos los que oyeron estas cosas.

12 Y 5.12 cp. 2.43 y 4.30 y 14.3 y 19.11.por las manos de los apóstoles eran hechos muchos milagros y prodigios en el pueblo; y estaban todos 5.12 cp. 1.14.unánimes en el 5.12 Jn. 10.23. cp. 3.11pórtico de Salomón.

13 Y de los otros, ninguno osaba juntarse con ellos; 5.13 cp. 2.47 y 4.21.mas el pueblo los alababa grandemente.

14 Y los que creían en el Señor se aumentaban más, gran número así de hombres como de mujeres;

15 Tanto que echaban los enfermos 5.15 Lc. 8.1,4.por las calles, y los ponían en camas y en lechos, 5.15 Mt. 14.36.para que viniendo Pedro, á lo menos su sombra tocase á alguno de ellos.

16 Y aun de las ciudades vecinas concurría multitud á Jerusalem, trayendo enfermos y atormentados de espíritus inmundos; los cuales todos eran curados.

17 Entonces levantándose 5.17 cp. 4.1,2,5,6.el príncipe de los sacerdotes, y todos los que estaban con él, que es la secta de los Saduceos, se llenaron de celo;

18 Y echaron mano á los apóstoles, y pusiéronlos en la cárcel pública.

19 Mas 5.19 cp. 12.7.el ángel del Señor, abriendo de noche las puertas de la cárcel, y sacándolos, dijo:

20 Id, y estando 5.20 cp. 2.46.en el templo, hablad al pueblo 5.20 Jn. 6.63,68.todas las palabras de esta vida.

21 Y oído que hubieron esto, entraron de mañana en el templo, y enseñaban. Entre tanto, viniendo el príncipe de los sacerdotes, y los que eran con él, convocaron 5.21 vers. 27,34,41el concilio, y á todos los ancianos de los hijos de Israel, y enviaron á la cárcel para que fuesen traídos.

22 Mas como llegaron los ministros, y no los hallaron en la cárcel, volvieron, y dieron aviso,

23 Diciendo: Por cierto, la cárcel hemos hallado cerrada con toda seguridad, y los guardas que estaban delante de las puertas; mas cuando abrimos, á nadie hallamos dentro.

24 Y cuando oyeron estas palabras el pontífice y 5.24 ver. 26. cp. 4.1.el magistrado del templo y los príncipes de los sacerdotes, dudaban en qué vendría á parar aquello.

25 Pero viniendo uno, dióles esta noticia: He aquí, los varones que echasteis en la cárcel, están en el templo, y enseñan al pueblo.

26 Entonces fué el magistrado con los ministros, y trájolos sin violencia; 5.26 cp. 4.21.porque temían del pueblo ser apedreados.

27 Y como los trajeron, los presentaron en el concilio: y el príncipe de los sacerdotes les preguntó,

28 Diciendo: 5.28 cp. 4.18.¿No os denunciamos estrechamente, que no enseñaseis en este nombre? y he aquí, habéis llenado á Jerusalem de vuestra doctrina, 5.28 cp. 2.23,36 y 3.14,15.y queréis echar sobre nosotros 5.28 Mt. 23.35 y 27.25.la sangre de este hombre.

29 Y respondiendo Pedro y los apóstoles, dijeron: 5.29 cp. 4.19.Es menester obedecer á Dios antes que á los hombres.

30 El Dios de nuestros padres 5.30 cp. 2.24.levantó á Jesús, al cual vosotros matasteis colgándole de un madero.

31 A éste ha Dios ensalzado con su diestra 5.31 cp. 3.15.por Príncipe y 5.31 Lc. 2.11. cp. 13.23Salvador, 5.31 Lc. 24.47. cp. 3.26para dar á Israel arrepentimiento y 5.31 Lc. 1.77. cp. 10.43 y 13.38 y 26.18.remisión de pecados.

32 Y 5.32 Lc. 24.48.nosotros somos testigos suyos de estas cosas, y también el Espíritu Santo, 5.32 cp. 2.4.el cual ha dado Dios á los que le obedecen.

33 Ellos, oyendo esto, regañaban, y consultaban matarlos.

34 Entonces levantándose en el concilio un Fariseo llamado 5.34 cp. 22.3.Gamaliel, doctor de la ley, venerable á todo el pueblo, mandó que sacasen fuera un poco á los apóstoles.

35 Y les dijo: Varones Israelitas, mirad por vosotros acerca de estos hombres en lo que habéis de hacer.

36 Porque antes de estos días se levantó Teudas, diciendo que era alguien; al que se agregó un número de hombres como cuatrocientos: el cual fué matado; y todos los que le creyeron fueron dispersos, y reducidos á nada.

1 Los siete diáconos.

2 Discurso elocuente

37 Después de éste, se levantó Judas el Galileo en los días del 5.37 Lc. 2.2.empadronamiento, y llevó mucho pueblo tras . Pereció también aquél; y todos los que consintieron con él, fueron derramados.

38 Y ahora os digo: Dejaos de estos hombres, y dejadlos; porque si este consejo ó esta obra es de los hombres, se desvanecerá:

39 Mas si es de Dios, no la podréis deshacer; no seáis tal vez hallados 5.39 cp. 23.9.resistiendo á Dios.

40 Y convinieron con él: y 5.40 cp. 4.18.llamando á los apóstoles, 5.40 Mt. 10.17 y 23.34.después de azotados, les intimaron que no hablasen en el nombre de Jesús, y soltáronlos.

41 Y ellos partieron de delante del concilio, 5.41 1 P. 4.13,16.gozosos de que fuesen 5.41 Lc. 20.35.tenidos por dignos de padecer afrenta por el Nombre.

42 Y todos los días, 5.42 cp. 2.46.en el templo y por las casas, no cesaban de enseñar y predicar á Jesucristo.

Ananias ja Safiira

1 Keegi mees nimega Ananias ja tema naine Safiira olid samuti müünud maatüki. 2 Ta hoidis osa rahast naise teadmisel endale, ülejäänu ta tõi ja pani apostlite jalge ette.

3 Aga Peetrus ütles: Ananias, kuidas on saatan nõnda täitnud su südame, et sa valetasid Pühale Vaimule ja hoidsid enesele osa maa eest saadud rahast? 4 Eks see kõik ju kuulunud sulle, enne kui see müüdi? Ja pärastki oli see raha ikka sinu käsutuses. Mis sind on pannud mõtlema, et sellist asja teha? Sa ei ole valetanud inimestele, vaid Jumalale."

5 Neid sõnu kuuldes kukkus Ananias maha ja suri. Ja suur hirm haaras kõiki, kes sellest kuulsid. 6 Noored mehed astusid ette, mähkisid ta linasse, kandsid välja ja matsid maha.

7 Umbes kolm tundi hiljem saabus Ananiase naine, kes ei olnud veel kuulnud, mis oli sündinud. 8 Peetrus küsis ta käest: Ütle mulle, kas te müüsite maatüki sellise hinnaga?" Jah," kostis Safiira, selle hinnaga."

9 Peetrus ütles talle: Mispärast on teil üks nõu olnud kiusata Issanda Vaimu? Vaata! Nende jalad, kes su mehe matsid, on ukse taga ja nad kannavad ka sinu välja."

10 Samal silmapilgul kukkus naine tema jalge ette ja suri. Ja kui noored mehed sisse tulid, leidsid nad ta surnuna. Nad kandsid ta välja ja matsid ta mehe kõrvale. 11 Jumalakartus tuli terve koguduse peale ja kõikide peale, kes sellest kuulsid.

Apostlid tervendavad paljusid

12 Apostlite käte läbi sündis palju tunnustähti ja imesid rahva hulgas. Ja kõik usklikud olid koos ühel meelel Saalomoni sammaskäigus. 13 Ehkki muudest inimestest ei julgenud keegi nendega ühineda, olid apostlid rahva hulgas kõrgelt hinnatud. 14 Siiski lisati nende hulka üha enam mehi ja naisi, kes Issandasse uskusid. 15 Nii et haiged toodi tänavatele ja seati vooditele ja asemetele, et Peetruse möödudes kasvõi tema varigi langeks mõne peale neist. 16 Ka tuli rahvast kokku Jeruusalemma ümbruse linnadest, tuues haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid, kes kõik tehti terveks.

Apostlite tagakiusamine

17 Aga ülempreester ja kõik ta kaaslased saduseride sektist muutusid kadedaks. 18 Nad võtsid apostlid kinni ja heitsid nad üldvanglasse. 19 Öösel tuli aga Issanda ingel, avas vangimaja uksed ja viis nad välja. 20 Ingel ütles neile: Minge templisse ja kuulutage rahvale kõik selle elu sõnad!"

21 Päikesetõusu ajal läksid nad templisse, nagu neile oli öeldud, ja hakkasid õpetama.

Aga kui ülempreester ja tema kaaslased saabusid, kutsusid nad kokku Suurkogu Iisraeli vanematekogu. Ja nad andsid käsu tuua apostlid vangimajast kogu ette. 22 Kuid vanglasse jõudes ei leidnud sulased neid sealt. Nad pöördusid tagasi ja teatasid: 23 Me leidsime vangla kindlalt lukustatuna ja valvurid ustel valvamas. Aga kui me ukse avasime, ei leidnud seest kedagi." 24 Seda aruannet kuuldes olid preester, templivalvurite kapten ja ülempreestrid segaduses, mõeldes, mis küll võis juhtuda.

25 Siis tuli keegi ja teatas: Vaadake! Mehed, kelle te panite vangi, seisavad templis ja õpetavad rahvast!" 26 Selle peale läks kapten sulastega kaasa ja tõi apostlid ära. Nad ei kasutanud jõudu, sest kartsid, et rahvas viskab nad kividega surnuks. 27 Nad tõid siis apostlid Suurkohtu ette ülempreestrile küsitlemiseks: 28 Eks me ole teid rangelt keelanud õpetamast selle nimel? Selle asemel te olete Jeruusalemma oma õpetusega täitnud ja kavatsete selle mehe surma tuua meie peale."

29 Peetrus ja teised apostlid vastasid: Jumalale tuleb rohkem kuuletuda kui inimestele. 30 Meie esiisade Jumal on surnuist üles äratanud Jeesuse, kelle teie olete tapnud, riputades ta ristipuu külge. 31 Jumal ülendas ta oma paremale käele kui Juhi ja Päästja, andma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist. 32 Meie oleme kõige selle tunnistajad ja nõnda on ka Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes talle kuuletuvad."

33 Kui nad seda kuulsid, said nad vihaseks ja tahtsid neid hukata. 34 Aga variser nimega Gamaliel, Seaduse õpetaja, keda kõik inimesed austasid, tõusis Suurkohtus püsti ja käskis mehed hetkeks välja saata. 35 Siis ta pöördus Suurkohtu poole: Iisraeli mehed, mõelge hästi järele, mida te kavatsete nende meestega teha. 36 Mõni aeg tagasi ilmus välja Teudas ja väitis enese kellegi olevat ja ligi nelisada inimest järgis teda. Ta tapeti ja kõik tema järgijad aeti laiali ja sellest kõigest ei tulnud midagi. 37 Pärast teda tõusis rahvaloenduse ajal üles galilealane Juudas ja õhutas inimesi mässama. Ka tema tapeti ja ta järgijad aeti laiali. 38 Seepärast praegusel juhul ma soovitan teile: jätke need mehed rahule! Laske neil minna! Sest kui nende eesmärk või tegevus on inimesest, siis see kukub läbi. 39 Aga kui see on Jumalast, ei suuda teie neid peatada, vaid teist saavad võitlejad Jumala vastu!"

40 Tema kõne veenis neid. Nad kutsusid apostlid sisse ja peksid neid. Siis nad keelasid neid rääkida Jeesuse nimel ning lasid neil minna.

41 Apostlid lahkusid Suurkohtu eest, rõõmustades, et neid oli väärt arvatud kannatama alandust selle Nime pärast. 42 Ja nad ei lakanud iga päev templis olles ja majast majja käies õpetamast ja kuulutamast evangeeliumi Jeesusest Messiast.

Veja também