1 ENTONCES 15.1 Ga. 2.11-14.algunos que venían de Judea enseñaban á 15.1 vers. 3,22,23los hermanos: Que 15.1 Ga. 5.1,2.si no os circuncidáis 15.1 Lv. 12.3.conforme al rito de Moisés, no podéis ser salvos.
2 Así que, suscitada una disensión y contienda no pequeña á Pablo y á Bernabé contra ellos, determinaron que subiesen Pablo y Bernabé á Jerusalem, y algunos otros de ellos, á los apóstoles y á 15.2 vers. 4,6,22,23. cp. 11.30.los ancianos, sobre esta cuestión.
3 Ellos, pues, 15.3 cp. 20.38 y 21.5. Ro. 15.24.habiendo sido acompañados de la iglesia, pasaron por la 15.3 cp. 11.19.Fenicia y Samaria, 15.3 cp. 14.27.contando la conversión de los Gentiles; y daban gran gozo á todos los hermanos.
1 La asamblea de Jerusalem.
2 La carta apostólica.
4 Y llegados á Jerusalem, fueron 15.4 cp. 21.17.recibidos de la iglesia y de los apóstoles y de los ancianos: 15.4 cp. 14.27 y 21.19.y refirieron todas las cosas que Dios había hecho con ellos.
5 Mas algunos de la secta de los Fariseos, que habían creído, se levantaron, diciendo: Que es menester circuncidarlos, y mandarles que guarden la ley de Moisés.
6 Y se juntaron los apóstoles y los ancianos para conocer de este negocio.
7 Y habiendo habido grande contienda, levantándose Pedro, les dijo: 15.7 cp. 10.20 y 11.12,13.Varones hermanos, vosotros sabéis cómo ya hace algún tiempo que Dios escogió que los Gentiles oyesen por mi boca la palabra del evangelio, y creyesen.
8 Y Dios, que conoce los corazones, 15.8 cp. 14.3.les dió testimonio, 15.8 cp. 10.44.dándoles el Espíritu Santo también como á nosotros;
9 15.9 cp. 10.15,35,43. Y ninguna diferencia hizo entre nosotros y ellos, purificando con la fe sus corazones.
10 Ahora pues, ¿por qué tentáis á Dios, 15.10 Ga. 5.1.poniendo sobre la cerviz de los discípulos yugo, que ni nuestros padres ni nosotros hemos podido llevar?
11 Antes 15.11 Ro. 3.24. Ef. 2.5,8. Tit. 2.11.por la gracia del Señor Jesús creemos que seremos salvos, como también ellos.
12 Entonces toda la multitud calló, y oyeron á Bernabé y á Pablo, que contaban cuán grandes maravillas y señales Dios había hecho 15.12 cp. 14.27.por ellos entre los Gentiles.
13 Y después que hubieron callado, 15.13 cp. 12.17.Jacobo respondió, diciendo: Varones hermanos, oidme:
14 15.14 2 P. 1.1. Simón ha 15.14 ver. 7contado cómo Dios primero visitó á los Gentiles, para tomar de ellos pueblo para su nombre;
15 Y con esto concuerdan las palabras de los profetas, como está escrito:
16 Después de esto volveré
15.16 Am. 9.11,12. Y restauraré la habitación de David, que estaba caída;
Y repararé sus ruinas,
Y la volveré á levantar;
17 Para que el resto de los hombres busque al Señor,
Y todos los Gentiles, sobre los cuales es llamado mi nombre,
Dice el Señor, que hace todas estas cosas.
18 Conocidas son á Dios desde el siglo todas sus obras.
19 Por lo cual yo juzgo, que los que de los Gentiles 15.19 cp. 14.15 y 26.20.se convierten á Dios, no han de ser inquietados;
20 Sino escribirles que se aparten de las 15.20 Dn. 1.8. Mal. 1.7,12.contaminaciones de los ídolos, y de 15.20 1 Co. 10.7,8. 1 P. 4.3,4.fornicación, y de 15.20 Lv. 3.17.ahogado, y de sangre.
21 Porque Moisés desde los tiempos antiguos tiene en cada ciudad quien le 15.21 Lc. 16.29. cp. 13.15predique en las sinagogas, donde es leído cada sábado.
22 Entonces pareció bien á los apóstoles y á los 15.22 ver. 2ancianos, con toda la iglesia, elegir varones de ellos, y enviarlos á Antioquía con Pablo y Bernabé: á Judas que tenía por sobrenombre Barsabas, y á 15.22 ver. 34Silas, varones principales entre 15.22 ver. 1los hermanos;
23 Y escribir por mano de ellos: Los apóstoles y los ancianos y los hermanos, á los hermanos de los Gentiles que están en Antioquía, y en 15.23 ver. 41Siria, y en Cilicia, salud:
24 Por cuanto hemos oído que 15.24 ver. 1. Ga. 2.4 y 5.12.algunos que han salido de nosotros, os han inquietado con palabras, trastornando vuestras almas, mandando circuncidaros y guardar la ley, á los cuales no mandamos;
25 Nos ha parecido, congregados en uno, elegir varones, y enviarlos á vosotros con nuestros amados Bernabé y Pablo,
26 Hombres 15.26 cp. 9.23-25 y 14.19.que han expuesto sus vidas por el nombre de nuestro Señor Jesucristo.
27 Así que, enviamos á Judas y á Silas, los cuales también por palabra os harán saber lo mismo.
28 Que ha parecido bien al Espíritu Santo, y á nosotros, no imponeros ninguna carga más que estas cosas necesarias:
1 Segundo viaje de Pablo.
2 Lidia de Tiatira.
29 Que os abstengáis de 15.29 ver. 20. cp. 21.25. 1 Co. 8.1,4,7,10 y 10.19,28.cosas sacrificadas á ídolos, y 15.29 ver. 20. cp. 21.25.de sangre, y de ahogado, y de fornicación; de las cuales cosas si os guardareis, bien haréis. Pasadlo bien.
30 Ellos entonces enviados, descendieron á 15.30 ver. 22Antioquía; y juntando la multitud, dieron la carta.
31 La cual, como leyeron, fueron gozosos de la consolación.
32 Judas también y Silas, como ellos también eran 15.32 cp. 11.27.profetas, consolaron y 15.32 ver. 41confirmaron á los hermanos con abundancia de palabra.
33 Y pasando allí algún tiempo, fueron enviados de los hermanos á los apóstoles en paz.
34 Mas á 15.34 cp. 16.19 y 17.4 y 18.5. 2 Co. 1.19. 1 Ts. 1.1. 2 Ts. 1.1. 1 P. 5.12.Silas pareció bien el quedarse allí.
35 Y Pablo y Bernabé se estaban en Antioquía, enseñando la palabra del Señor y anunciando el evangelio con otros muchos.
36 Y después de algunos días, Pablo dijo á Bernabé: Volvamos á visitar á los hermanos 15.36 cp. 13.4,13,14,51 y 14.1,6,24,25.por todas las ciudades en las cuales hemos anunciado la palabra del Señor, cómo están.
37 Y Bernabé quería que tomasen consigo á 15.37 cp. 12.12.Juan, el que tenía por sobrenombre Marcos;
38 Mas á Pablo no le parecía bien llevar consigo 15.38 cp. 13.13.al que se había apartado de ellos desde Pamphylia, y no había ido con ellos á la obra.
39 Y hubo tal contención entre ellos, que se apartaron el uno del otro; y 15.39 Col. 4.10.Bernabé tomando á Marcos, navegó á 15.39 cp. 4.36.Cipro.
40 Y Pablo escogiendo á 15.40 ver. 34Silas, partió 15.40 cp. 14.26.encomendado de los hermanos á la gracia del Señor.
41 Y anduvo la 15.41 ver. 23Siria y la Cilicia, 15.41 ver. 32. cp. 16.5.confirmando á las iglesias.
Jeruusalemma nõukogu
1 Mõned mehed tulid Juudamaalt alla Antiookiasse ja õpetasid vendi: „Kui te ei lase endid Moosese kombe kohaselt ümber lõigata, siis te ei saa päästetud." 2 Sellest tõusis tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega suur vaidlus. Siis määrati nii, et Paulus ja Barnabas lähevad koos mõne teise usklikuga Jeruusalemma selles asjas apostlite ja vanematega kohtuma. 3 Kogudus saatis nad teele ja kui nad reisisid läbi Foiniikia ja Samaaria, jutustasid nad üksikasjalikult, kuidas mittejuudid olid pöördunud. See sõnum rõõmustas vendi väga. 4 Ja kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad südamlikult vastu, kellele nad andsid teada kõigest, mis Jumal oli nende läbi teinud.
5 Siis mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid püsti ja ütlesid: „Neid tuleb ümber lõigata ja nõuda Moosese Seaduse pidamist."
6 Apostlid ja vanemad tulid kokku asja arutama. 7 Pärast pikka vaidlust tõusis Peetrus püsti ja ütles: „Vennad, te teate, et mõni aeg tagasi tegi Jumal teie hulgas valiku, et minu suu läbi kuuleksid teised rahvad evangeeliumi sõna ja usuksid. 8 Ja südametundja Jumal näitas, et ta on nad vastu võtnud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi. 9 Ta ei ole teinud vahet meie ja nende vahel, sest ta puhastas usu läbi nende südamed. 10 Mispärast te nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole suutnud kanda ei meie isad ega meie? 11 Ent meie usume, et me oleme Issanda Jeesuse armu läbi päästetud samal kombel nagu nemadki!"
12 Kogudus jäi vaikseks, kui nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid imelistest tunnustähtedest ja imedest, mida Jumal oli teinud rahvaste hulgas nende läbi. 13 Kui nad olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna: „Vennad, kuulake mind! 14 Siimon on meile selgitanud, kuidas Jumal esmalt võttis eesmärgiks valida oma nimele rahvast paganate hulgast. 15 Sellega lähevad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16 „Pärast seda ma tulen tagasi
ja ehitan üles Taaveti langenud telgi.
Ja ehitan üles selle varemed
ja taastan selle uuesti,
17 et muudki inimesed otsiksid Issandat
ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi,
ütleb Issand, kes teeb seda,
18 mis on teada igavikust alates."
19 Seepärast otsustan mina, et me ei teeks seda raskeks neile, kes teiste rahvaste seast pöörduvad Jumala poole. 20 Vaid selle asemel kirjutaksime neile, et nad hoiduksid ebajumalate ohvrilihast, sugukõlvatusest, lämbunud loomade lihast ja verest. 21 Sest Moosest on ammustest aegadest alates kuulutatud igas linnas ning loetud igal hingamispäeval sünagoogides."
Nõukogu kiri usklikele paganate hulgas
22 Siis apostlid ja vanemad ühes kogudusega otsustasid valida endi hulgast mõned mehed ja saata need Antiookiasse koos Barnabase ja Paulusega. Nad valisid Juudase (Barsabaseks kutsutu) ja Siilase, kaks meest, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.
23 Nendega nad saatsid järgmise kirja:
Apostlid ja vanemad, teie vennad,
Teiste rahvaste päritolu vendadele ja õdedele, kes elavad Antiookias, Süürias ja Kiliikias:
Tervitused.
24 Me oleme kuulnud, et mõned meie hulgast on välja läinud ilma meie heakskiiduta ja oma kõnedega teid segadusse ajanud ja teie hinge rahutuks teinud. 25 Nõnda me oleme otsustanud valida mõned mehed ja saata need teie juurde koos meie kallite sõprade Barnabase ja Paulusega, 26 meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast. 27 Seepärast me läkitasime Juudase ja Siilase kinnitama suusõnal seda, mida me kirjutame. 28 Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teid ei tohi koormata millegagi peale nende nõudmiste: 29 te peate hoiduma ebajumalate ohvrilihast, verest, lämbunud loomade lihast ja sugukõlvatusest. Te teete hästi, kui te neist hoidute.
Jumalaga!
30 Nii nad saadeti teele ja nad tulid alla Antiookiasse, kutsusid kokku koguduse ja andsid kirja üle. 31 Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle julgustava sõnumi üle. 32 Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid usklikke mitmete sõnadega ja kinnitasid neid. 33 Aga kui nad seal olid mõnda aega viibinud, saatsid usklikud nad rahu õnnistustega minema nende juurde, kes neid olid läkitanud. 34 Ja see tundus hea, et Siilas jääb sinna. 35 Aga Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades Issanda sõna.
Lahkarvamus Pauluse ja Barnabase vahel
36 Mõni aeg hiljem ütles Paulus Barnabasele: „Lähme jälle vaatama usklikke kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas neil läheb." 37 Barnabas tahtis võtta kaasa ka Johannese, keda kutsutakse Markuseks, 38 aga Paulus ei pidanud seda õigeks, sest ta oli neid Pamfüülias maha jätnud ega olnud ühes nendega läinud tööle. 39 Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad läksid lahku ning Barnabas võttis kaasa Markuse ja purjetas Küprosele. 40 Paulus valis aga Siilase ja läks teele, jättes usklikud Issanda armu hooleks. 41 Ta käis läbi Süüria ja Kiliikia, kinnitades kogudusi.