1 Y COMO se cumplieron 2.1 Lv. 23.15.los días de Pentecostés, 2.1 ver. 46. cp. 1.14.estaban todos unánimes juntos;
2 Y de repente vino un estruendo del cielo 2.2 cp. 4.31.como de un viento recio que corría, el cual hinchió toda la casa donde estaban sentados;
3 Y se les aparecieron lenguas repartidas, como de 2.3 Mt. 3.11.fuego, que se asentó sobre cada uno de ellos.
4 Y 2.4 cp. 4.31 y 13.52.fueron todos llenos del Espíritu Santo, y comenzaron 2.4 Mr. 16.17. cp. 10.46 y 19.6. 1 Co. 12.10,28,30.a hablar en otras lenguas, como el Espíritu les daba que hablasen.
5 Moraban entonces en Jerusalem Judíos, varones religiosos, de todas las naciones debajo del cielo.
6 Y hecho este estruendo, juntóse la multitud; y estaban confusos, porque cada uno les oía hablar su propia lengua.
7 Y estaban atónitos y maravillados, diciendo: He aquí ¿no son 2.7 Mr. 14.70. cp. 1.11Galileos todos estos que hablan?
8 ¿Cómo, pues, les oímos nosotros hablar cada uno en nuestra lengua en que somos nacidos?
9 Partos y Medos, y Elamitas, y los que habitamos en Mesopotamia, en Judea y en Capadocia, en el Ponto y en Asia,
10 En Phrygia y Pamphylia, en Egipto y en las partes de Africa que está de la otra parte de Cirene, y Romanos extranjeros, tanto Judíos como 2.10 Mt. 23.15.convertidos,
11 Cretenses y Arabes, les oímos hablar en nuestras lenguas las maravillas de Dios.
12 Y estaban todos atónitos y perplejos, diciendo los unos á los otros: ¿Qué quiere ser esto?
13 Mas otros burlándose, decían: Que están llenos de mosto.
14 Entonces Pedro, poniéndose en pie con los once, alzó su voz, y hablóles diciendo: Varones Judíos, y todos los que habitáis en Jerusalem, esto os sea notorio, y oid mis palabras.
1 Discurso de Pedro
2 en el día de Pentecostés.
15 Porque éstos no están borrachos, como vosotros pensáis, siendo la hora tercia del día;
16 Mas esto es lo que fué dicho por el profeta Joel:
17 Y será en los postreros días, 2.17 Jl. 2.28-32.dice Dios,
Derramaré de mi Espíritu 2.17 cp. 10.45.sobre toda carne,
Y vuestros hijos y 2.17 cp. 21.9.vuestras hijas profetizarán;
Y vuestros mancebos verán visiones,
Y vuestros viejos soñarán sueños:
18 Y de cierto sobre mis siervos y sobre mis siervas en aquellos días
Derramaré de mi Espíritu, 2.18 cp. 11.28 y 21.4,9,10.y profetizarán.
19 Y daré prodigios arriba en el cielo,
Y señales abajo en la tierra,
Sangre y fuego y vapor de humo:
20 2.20 Mt. 24.29. El sol se volverá en tinieblas,
Y la luna en sangre,
Antes que venga el día del Señor,
Grande y manifiesto;
21 Y será que todo aquel 2.21 Ro. 10.13.que invocare el nombre del Señor, será salvo.
22 Varones Israelitas, oid estas palabras: 2.22 Lc. 24.19.Jesús Nazareno, varón aprobado de Dios entre vosotros 2.22 Jn. 3.2.en maravillas y prodigios y señales, que Dios hizo por él en medio de vosotros, como también vosotros sabéis;
23 A éste, 2.23 Lc. 22.22. cp. 3.18 y 4.28entregado por determinado consejo y providencia de Dios, 2.23 cp. 5.30.prendisteis y matasteis por manos de los inicuos, crucificándole;
24 Al cual Dios levantó, 2.24 ver. 32sueltos los dolores de la muerte, por cuanto era imposible ser detenido de ella.
25 Porque David dice de él:
2.25 Sal. 16.8-11. Veía al Señor siempre delante de mí:
Porque está á mi diestra, no seré conmovido.
26 Por lo cual mi corazón se alegró, y gozóse mi lengua;
Y aun mi carne descansará en esperanza;
27 2.27 cp. 13.35. Que no dejarás mi alma en el infierno,
Ni darás á tu Santo que vea corrupción.
28 Hicísteme notorios los caminos de la vida;
Me henchirás de gozo con tu presencia.
29 Varones hermanos, se os puede libremente decir del patriarca David, que murió, y fué sepultado, y 2.29 Neh. 3.16.su sepulcro está con nosotros hasta del día de hoy.
30 Empero siendo profeta, y sabiendo que con juramento le había Dios jurado 2.30 Sal. 132.11. Ro. 1.3.que del fruto de su lomo, cuanto á la carne, levantaría al Cristo que se sentaría sobre su trono;
31 Viéndolo antes, habló de la resurrección de Cristo, 2.31 ver. 27que su alma no fué dejada en el 2.31 Sepulcro.infierno, ni su carne vió corrupción.
32 A este Jesús 2.32 ver. 24. cp. 3.15,26 y 4.10,33 y 5.30 y 10.40 y 13.30,33,34 y 17.31. Ro. 4.24. 1 Co. 6.14 y 15.15. 2 Co. 4.14. Ga. 1.1. Ef. 1.20. Col. 2.12. 1 Ts. 1.10. 2 Ti. 2.8. He. 13.20. 1 P. 1.21.resucitó Dios, de lo cual todos nosotros somos 2.32 Lc. 24.48.testigos.
33 Así que, levantado por la diestra de Dios, y 2.33 cp. 1.4.recibiendo del Padre la promesa del Espíritu Santo, ha derramado esto que vosotros veis y oís.
34 Porque David no subió á los cielos; empero él dice:
2.34 Sal. 110.1. Dijo el Señor á mi Señor:
Siéntate á mi diestra,
35 Hasta que ponga á tus enemigos por estrado de tus pies.
36 Sepa pues ciertísimamente toda la casa de Israel, que á éste Jesús que vosotros crucificasteis, Dios ha hecho 2.36 Lc. 2.11.Señor y Cristo.
37 Entonces oído esto, 2.37 Lc. 3.10.fueron compungidos de corazón, y dijeron á Pedro y á los otros apóstoles: Varones hermanos, ¿qué haremos?
38 Y Pedro les dice: 2.38 Lc. 24.47. cp. 3.19 y 20.21Arrepentíos, y 2.38 cp. 8.15,16 y 22.16.bautícese cada uno de vosotros en el nombre de Jesucristo 2.38 Mt. 26.28.para perdón de los pecados; y recibiréis 2.38 cp. 10.45.el don del Espíritu Santo.
39 Porque para vosotros es la promesa, y 2.39 Is. 54.13. Jl. 2.28.para vuestros hijos, y para todos los que están 2.39 Ef. 2.13,17.lejos; para cuantos el Señor nuestro Dios llamare.
1 Los primeros convertidos.
2 Curación de un cojo.
40 Y con otras muchas palabras testificaba y exhortaba, diciendo: Sed salvos de esta perversa generación.
41 Así que, los que recibieron su palabra, fueron bautizados: y fueron añadidas á ellos aquel día 2.41 cp. 4.4.como tres mil personas.
42 Y perseveraban 2.42 cp. 1.14 y 6.4.en la doctrina de los apóstoles, y en la comunión, y en 2.42 Lc. 22.19.el partimiento del pan, y en las oraciones.
43 2.43 cp. 5.5,11. Y toda persona tenía temor: y muchas maravillas y señales eran hechas por los apóstoles.
44 Y todos los que creían 2.44 cp. 4.32.estaban juntos; y tenían todas las cosas comunes;
45 Y 2.45 cp. 4.34.vendían las posesiones, y las haciendas, y repartíanlas á todos, como cada uno había menester.
46 Y perseverando unánimes cada día 2.46 Lc. 24.53. cp. 3.1 y 5.20,21,25,42en el templo, 2.46 ver. 42y partiendo el pan en las casas, comían juntos con 2.46 Jn. 16.22.alegría y con sencillez de corazón,
47 2.47 Lc. 24.53. Alabando á Dios, y teniendo gracia con todo el pueblo. Y 2.47 cp. 5.14 y 11.24.el Señor añadía cada día á la iglesia los que habían de ser salvos.
Püha Vaimu tulek nelipühapäeval
1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik ühel meelel samas paigas. 2 Järsku tuli taevast võimas kohin, nagu torm oleks tulnud, ja see täitis kogu maja, kus nad viibisid. 3 Nad nägid tulekeeli, mis eraldusid ja jäid iga üksiku peale puhkama. 4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid kõnelema teistes keeltes, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.
5 Jeruusalemma oli tulnud elama jumalakartlikke juute kõigi rahvaste keskelt taeva all. 6 Kui nad seda häält kuulsid, jooksis rahvas hämmelduses kokku, sest igaüks kuulis neid rääkimas omaenese keeles. 7 Jahmununa küsisid nad üksteiselt: „Eks need mehed, kes räägivad, ole kõik Galileast? 8 Kuidas siis nii on, et meist igaüks kuuleb omaenda keelt? 9 Partlased, meedlased ja eelamlased; Mesopotaamia, Juudamaa, Kappadookia, Pontose ja Aasia, 10 Früügia ja Pamfüülia, Egiptuse ja Küreene-äärse Liibüa elanikud. Need, kes tulnud Roomast 11 (juudid ja juudiusku pöördunud), kreetalased ja araablased – me kuuleme neid kuulutamas meie endi keeles Jumala imelisi asju." 12 Hämmastuses ja segaduses pärisid nad üksteise käest: „Mida see küll tähendab?" 13 Teised aga pilkasid neid ja ütlesid: „Nad on täis magusat värsket veini."
Peetruse jutlus nelipühal
14 Siis tõusis Peetrus koos üheteistkümne apostliga püsti, tõstis häält ja pöördus rahvahulga poole: „Juudid ja kõik, kes te olete Jeruusalemma tulnud, pange tähele minu sõnu ja olgu see teile teadmiseks, 15 et need mehed ei ole purjus, nagu te mõtlete, sest on alles kolmas tund2:15 Kolmas tund on kell üheksa.. 16 Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:
17 „Viimseil päevil, ütleb Jumal,
sünnib, et ma valan oma Vaimu välja kõigi inimeste peale.
Teie pojad ja tütred prohveteerivad
ja teie noored mehed näevad nägemusi
ja teie vanad mehed näevad unenägusid.
18 Ning oma teenijate – nii meeste kui naiste peale –
ma valan neil päevil oma Vaimu
ja nad prohveteerivad.
19 Ma teen imesid ülal taevas
ja annan tunnustähti all maa peal:
verd ja tuld ja suitsusambaid.
20 Päike muutub pimedaks
ja kuu vereks,
enne kui saabub suur ja vägev Issanda päev,
21 ja igaüks, kes hüüab appi
Issanda nime, päästetakse."
22 Iisraeli mehed, kuulake neid sõnu: Naatsareti Jeesus, mees Jumala juurest, näitas teile väge ja imesid ja tunnustähti, mida Jumal tema läbi tegi, nagu te isegi teate. 23 See mees anti teile üle Jumala seatud eesmärgil ja eelteadmisel; ja teie tapsite ta ristil ülekohtuste käte läbi. 24 Sellesama äratas Jumal üles surnuist, vabastades ta surma kannatustest, sest surmal ei olnud väge teda hoida. 25 Nõnda nagu Taavet ütles tema kohta:
„Ma näen Issandat kogu aeg enese ees.
Ta on mu paremal käel ja ma ei kõigu.
26 Ja nõnda mu süda rõõmustab ja keel hõiskab,
sest mu ihu saab elama lootuses.
27 Sest sa ei jäta mind surmavalda,
ega lase oma Pühal näha kõdunemist.
28 Sest sa oled mulle andnud teada elu tee
ja sinu ees olemine täidab mind rõõmuga."
29 Mehed-vennad, lubage mul öelda teile otse, et meie esiisa Taavet on surnud ja on maha maetud ja tema haud on tänaseni siin. 30 Aga ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tõsta troonile ühe tema järeltulija. 31 Niisiis nägi Taavet ette, mida Jumal teeb, ja ta kõneles Messia ülestõusmisest, et teda ei jäetud surmavalda, ega näinud tema ihu kõdunemist. 32 Selle Jeesuse äratas Jumal üles, meie kõik oleme selle tunnistajad. 33 Et ta on ülendatud Jumala paremale käele, siis ta on saanud Isalt tõotatud Püha Vaimu ning on ta välja valanud, nagu nüüd kuulete ja näete. 34 Taavet ei tõusnud ju taevasse, kuid siiski ta ütles:
„Issand ütles minu Issandale:
„Istu mu paremale käele,
35 kuni ma panen sinu vaenlased
su jalge alla jalajäriks." "
36 Andke siis teada kogu Iisraelile: Jumal on teinud selle Jeesuse, kelle teie risti lõite, nii Issandaks kui Messiaks!"
37 Kui rahvas seda kuulis, lõikas see neil südameisse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: „Mehed-vennad, mida me peame tegema?"
38 Peetrus vastas neile: „Parandage meelt ja laske ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni. 39 See tõotus on teile ja teie lastele ja kõikidele, kes on kaugel, keda Issand, meie Jumal, enese juurde kutsub."
40 Veel paljude teistegi sõnadega kinnitas Peetrus neid ja anus: „Päästke endid sellest korrumpeerunud põlvkonnast!" 41 Kes selle sõnumi vastu võtsid, need ristiti, ja umbes kolm tuhat hinge lisati nende hulka sel päeval.
Usklike osadus
42 Nad pühendasid endid apostlite õpetusele, osadusele, leivamurdmisele ja palvele. 43 Jumalakartus langes iga hinge peale ning palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi. 44 Kõik usklikud olid üheskoos ja jagasid omavahel kõike, mis neil oli. 45 Omandi ja vara müüsid nad ära ja andsid igaühele, nagu keegi vajas. 46 Nad kogunesid päevast päeva templis, murdsid leiba kodudes ja sõid üheskoos rõõmsalt ja siiraste südametega, 47 kiites Jumalat ja kogedes inimeste poolehoidu. Issand aga lisas päästetuid iga päev kogudusele.