1 Ja kahe aasta pärast sündis, et vaarao nägi und, ja vaata, ta seisis Niiluse jõe ääres!
2 Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, ilusad näha ja lihavad liha poolest, ja sõid roostikus.
3 Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel jõest, pahad näha ja lahjad liha poolest, ja need seisid teiste lehmade kõrval jõe kaldal.
4 Ja lehmad, kes olid pahad näha ja lahjad liha poolest, sõid ära need seitse lehma, kes olid ilusad näha ja lihavad. Siis vaarao ärkas üles.
5 Aga ta uinus magama ja nägi teist puhku und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, jämedad ja head.
6 Ja vaata, seitse peenikest ja hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.
7 Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse jämedat ja täit viljapead. Ja vaarao ärkas üles, ja vaata, see oli olnud unenägu!
8 Aga hommikul oli ta vaim rahutu ja ta läkitas järele ning kutsus kõik Egiptuse ennustajad ja targad, ja vaarao jutustas neile oma unenäo, aga ükski ei suutnud seda vaaraole seletada.
9 Siis rääkis joogikallajate ülem vaaraoga, öeldes: „Täna meenub mulle mu patt!
10 Vaarao sai väga kurjaks oma sulaste peale ja pani mind vahi alla ihukaitsepealiku kotta, minu ja pagarite ülema.
11 Ja me nägime ühel ööl unenägusid, mina ja tema, kumbki nägime unenäo, millel oli oma tähendus.
12 Ja sealsamas oli meiega heebrea noormees, ihukaitsepealiku sulane, ja me jutustasime temale ja tema seletas meile meie unenäod, kummalegi ta unenäo tähenduse.
13 Ja nõnda nagu ta meile seletas, nõnda sündis: mina sain tagasi oma ametisse ja teine poodi!"
14 Siis vaarao läkitas järele ja laskis kutsuda Joosepi; ja Joosep toodi kiiresti vangiurkast välja; ta ajas habeme, vahetas riided ja tuli vaarao juurde.
15 Ja vaarao ütles Joosepile: „Ma nägin unenäo, aga keegi ei seleta seda. Aga ma olen kuulnud sinust räägitavat, et kui sina unenägu kuuled, siis sa seletad selle."
16 Ja Joosep vastas vaaraole, öeldes: „Mina mitte! Küllap Jumal annab vaaraole õige vastuse!"
17 Ja vaarao jutustas Joosepile: „Mu unenäos oli nõnda: vaata, ma seisin Niiluse jõe kaldal.
18 Ja näe, jõest tõusis seitse lehma, lihavad liha poolest ja ilusad näha, ja sõid roostikus.
19 Ja vaata, teist seitse lehma tõusis nende järel, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest. Ei ole ma kogu Egiptusemaal näinud selliseid pahu!
20 Ja lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma.
21 Ja need läksid nende kõhtu, aga ei olnud tundagi, et nad olid läinud nende kõhtu ja nende välimus oli paha nagu ennegi. Ja ma ärkasin üles.
22 Siis ma nägin und, ja vaata, seitse viljapead tõusis ühest kõrrest, täis ja head.
23 Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest kõrvetatud viljapead võrsus nende järel.
24 Ja peenikesed viljapead neelasid ära need seitse head viljapead. Ma olen seda rääkinud oma ennustajaile, aga ükski ei oska mulle seletada."
25 Ja Joosep ütles vaaraole: „Vaarao unenäod tähendavad mõlemad üht ja sedasama. Jumal on vaaraole teada andnud, mida Ta kavatseb teha.
26 Seitse head lehma on seitse aastat ja seitse head viljapead on seitse aastat; unenägudel on sama tähendus.
27 Ja seitse lahjat ja paha lehma, kes tõusid nende järel, on seitse aastat, ja seitse tühja, hommikutuulest kõrvetatud viljapead on seitse nälja-aastat.
28 See ongi see asi, mis ma vaaraole rääkisin: mida Jumal kavatseb teha, seda on Ta vaaraole näidanud.
29 Vaata, tuleb seitse aastat, millal on suur küllus kogu Egiptusemaal.
30 Aga neile järgneb seitse nälja-aastat, siis ununeb Egiptusemaal kõik küllus ja nälg toob maale hävituse.
31 Ei ole enam küllust tundagi siin maal nälja tõttu, mis tuleb selle järel, sest see on väga kange.
32 Ja kuna vaaraol on unenägu kaks korda kordunud, siis on see asi Jumala poolt kindel ja Jumal laseb selle varsti sündida.
33 Ja nüüd vaarao vaadaku välja üks mõistlik ja tark mees ja seadku Egiptusemaa üle.
34 Vaarao tehku nõnda: pangu ülevaatajad maale ja lasku Egiptusemaad maksta viiendikku neil seitsmel külluseaastal.
35 Ja kogutagu kõik nende tulevaste heade aastate toidus ja varutagu vilja linnadesse vaarao käe alla toiduseks ning säilitatagu seda.
36 See vili olgu maale tagavaraks seitsmeks nälja-aastaks, mis tulevad Egiptusemaale, et nälg ei laastaks maad."
37 See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.
38 Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame niisuguse mehe, kelles on Jumala Vaim?"
39 Ja vaarao ütles Joosepile: „Et Jumal on sulle kõike seda teada andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!
40 Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas kuulaku sinu sõna. Ainult aujärje poolest ma tahan olla suurem sinust!"
41 Ja vaarao ütles Joosepile: „Vaata, ma olen pannud su kogu Egiptusemaa üle!"
42 Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme; ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee kaela.
43 Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda tema ees: „Põlvili!" Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.
44 Ja vaarao ütles Joosepile: „Mina olen vaarao, aga ilma sinu tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal!"
45 Ja vaarao pani Joosepile nimeks Sofnat Paneah ja andis temale naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks välja Egiptusemaale.
46 Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi kogu Egiptusemaa.
47 Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.
48 Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel külluseaastal, mis Egiptusemaal olid, ja talletas selle linnadesse; igasse linna ta andis ümbruskonna põldude saagi.
49 Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav!
50 Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega, keda temale tõi ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.
51 Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: „Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu isakoja!"
52 Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: „Jumal on mind teinud viljakaks mu viletsuse maal!"
53 Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,
54 siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli öelnud; ja nälg oli kõigis maades, aga kogu Egiptusemaal oli leiba.
55 Ja kui kogu Egiptusemaa tundis nälga, siis rahvas kisendas vaarao poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlasile: „Minge Joosepi juurde. Mis tema teile ütleb, seda tehke!"
56 Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik aidad ning müüs egiptlasile vilja; ja nälg võttis Egiptusemaal võimust.
57 Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest nälg oli võtnud võimust kõigis maades.
1 过了两年， 法老作了一个梦， 梦见自己站在河边。
2 有七头母牛从河里上来， 又健美又肥壮， 在芦苇中吃草。
3 接着， 又有另外七头母牛从河里上来， 又丑陋又瘦弱， 站在岸上其他母牛旁边。
4 这些丑陋瘦弱的母牛， 竟把那些健美肥壮的母牛吃掉， 法老就醒了。
5 他又睡着， 作了第二个梦， 梦见一根麦茎， 长出七个麦穗， 又肥壮又美好。
6 接着， 又长出七个麦穗， 又干瘦又被东风吹焦了。
7 这些干瘦的麦穗， 竟把那七个又肥壮又饱满的麦穗吞下去， 法老就醒了， 原来是一个梦。
8 到了早晨， 法老心里烦乱， 就派人去把埃及所有的术士和智慧人都召了来； 法老把自己的梦告诉他们， 但是没有人能替法老解梦。
9 那时酒政告诉法老说： "我今日想起了我的过错。
10 从前法老恼怒臣仆， 把我和膳长关在军长府的监房里。
11 我们二人在同一夜都作了梦； 我们的梦各有不同的解释。
12 在那里有一个希伯来的少年人与我们在一起， 他是军长的仆人， 我们把梦告诉了他， 他就替我们解梦， 各人的梦有不同的解释。
13 结果， 事情都照着他给我们的解释实现了： 我恢复了原职， 膳长却被挂起来。"
14 法老于是派人去召约瑟。他们就急忙把约瑟从监里带出来。他剃了头、刮了脸、换了衣服， 就进去见法老。
15 法老对约瑟说： "我作了一个梦， 没有人能够解释。我听见人说， 你听了梦， 就能解释。"
16 约瑟回答法老， 说： "解梦不在于我， 但 神必给法老一个吉祥的解答。"
17 法老告诉约瑟： "在梦里我看见我站在河边。
18 有七头母牛从河里上来， 又肥壮又健美， 在芦苇中吃草。
19 接着， 又有另外七头母牛上来， 又软弱又消瘦又十分丑陋， 在埃及全地我没有见过这样丑陋的牛。
20 这又消瘦又丑陋的母牛， 竟把先前七头肥壮的母牛吃掉。
21 它们吃了以后， 却看不出它们是吃掉了肥牛， 因为它们丑陋的样子仍是与先前一样。我就醒了。
22 在梦里我又看见一根麦茎， 长出七个麦穗， 又饱满又美好。
23 接着， 又长出了七个麦穗， 又枯干又干瘦又被东风吹焦了。
24 这些干瘦的麦穗， 竟把那七个美好的麦穗吞下去。我把梦告诉了术士， 但是没有人能替我解答。"
25 约瑟对法老说： "法老的梦都是同一个意思， 神已经把所要作的事告诉法老了。
26 七头美好的母牛是七年， 七个美好的麦穗也是七年； 两个梦都是同一个意思。
27 那接着上来的七头又消瘦又丑陋的母牛是七年， 那七个不结实、被东风吹焦了的麦穗也是七年， 都是七年饥荒。
28 这就是我对法老所说： 神要作的事， 他已经向法老显明了。
29 看哪， 埃及全地必有七年大丰收。
30 接着又必有七年饥荒； 甚至埃及地所有的丰收都被人忘记了， 饥荒必把这地毁灭。
31 因为接着而来的饥荒太严重了， 使人不觉得这地有过丰收。
32 至于法老两次作梦， 是因为 神已经命定这事， 并且要快快地实行。
33 因此， 法老要找一个有见识有智慧的人， 派他管理埃及地。
34 法老要这样行， 在国中指派官员， 当七年丰收的时候， 征收埃及地出产的五分之一。
35 又叫他们把将要来的七个丰年的粮食收集起来， 积蓄五谷归在法老的手下， 收在各城里作粮食。
36 这些粮食要储存起来， 可以应付将来埃及地的七年饥荒， 免得这地被饥荒所灭。"
37 法老和他的臣仆， 都赞同这件事。
38 于是法老对臣仆说： "像这样的人， 有 神的灵在他里面， 我们怎能找得着呢？"
39 法老对约瑟说： " 神既然把这事指示了你， 就再没有人像你这样有见识有智慧了。
40 你可以掌管我的家， 我的人民都要听从你的话； 只有在王位上我比你大。"
41 法老又对约瑟说： "你看， 我任命你治理埃及全地。"
42 于是， 法老脱下他手上打印的戒指， 戴在约瑟的手上； 给他穿上细麻的衣服， 把金颈链挂在他的颈项上；
43 又叫约瑟坐在他的副车， 有人在他前面喊着： "跪下。"这样， 法老任命了约瑟治理埃及全地。
44 法老对约瑟说： "我是法老， 但在埃及全地， 如果没有你的许可， 没有人可以随意作事。"
45 法老给约瑟起名叫撒发那忒．巴内亚， 又把安城的祭司波提非拉的女儿亚西纳， 给约瑟为妻。约瑟出去巡行埃及全地。
46 约瑟侍立在埃及王法老面前的时候， 年三十岁。约瑟从法老面前出来， 遍行埃及全地。
47 在七个丰年的时候， 地里的出产非常丰盛。
48 约瑟把埃及七个丰年的一切粮食都收集起来， 把粮食存放在城中； 各城周围田地所出的粮食， 也存放在各城中。
49 约瑟积蓄了极多的五谷， 好像海沙那样多， 甚至他不再记下数量， 因为实在无法计算。
50 在荒年还没有来到以前， 约瑟生了两个儿子， 是安城的祭司波提非拉的女儿亚西纳给约瑟生的。
51 约瑟给长子起名叫玛拿西， 因为他说： " 神使我忘记我所有的困苦， 以及我父的全家。"
52 他给次子起名叫以法莲， 因为他说： " 神使我在受苦之地繁盛起来。"
53 埃及地的七年丰收一结束，
54 七年饥荒就随着来了， 正像约瑟所说的一样。各地都有饥荒， 只有埃及全地仍有粮食，
55 等到埃及全地也要挨饿的时候， 人民就向法老求粮。法老对所有的埃及人说： "你们到约瑟那里去， 他吩咐你们什么， 你们就作什么。"
56 当时饥荒遍及全国， 约瑟就开了所有的粮仓， 把粮食卖给埃及人， 因为埃及地的饥荒非常严重。
57 各地的人都到埃及去， 向约瑟买粮， 因为各地的饥荒都非常严重。