1 Kui Jaakob oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tuli Eesav ja ühes temaga nelisada meest! Ta jaotas nüüd lapsed Lea ja Raaheli ja mõlemate ümmardajate vahel,
2 seadis ümmardajad ja nende lapsed ette, Lea ja tema lapsed nende järele, Raaheli ja Joosepi viimseiks.
3 Ta ise aga läks nende eel ja kummardas seitse korda maani, kuni ta jõudis oma venna juurde.
4 Aga Eesav jooksis temale vastu ja süleles teda, langes temale kaela ja suudles teda; ja nad nutsid.
5 Siis ta tõstis oma silmad üles ja nägi naisi ja lapsi, ja ta küsis: „Kes need sul on?" Ja tema vastas: „Need on lapsed, keda Jumal su sulasele armulikult on andnud!"
6 Ka ümmardajad astusid ligi, nemad ise ja nende lapsed, ja nad kummardasid.
7 Siis astus ligi ka Lea ühes oma lastega ja nad kummardasid; lõppeks astusid ligi Joosep ja Raahel ja kummardasid.
8 Siis ta küsis: „Mida sa kavatsed kogu selle leeriga, keda ma kohtasin?" Ja tema vastas: „Oma isanda silmis armu leida!"
9 Aga Eesav ütles: „Mul eneselgi on küllalt, mu vend! Jäägu sulle, mis sul on!"
10 Kuid Jaakob vastas: „Sugugi mitte! Kui ma nüüd su silmis olen armu leidnud, siis võta mu kingitus minult vastu! Sest ma olen ju tohtinud näha su palet, otsekui näeks Jumala palet, ja sa oled olnud mu vastu lahke!
11 Võta nüüd minu tervituskink, mis sulle toodi, sest Jumal on olnud mu vastu armuline ja mul on kõike küllalt!" Ja ta käis temale peale, kuni ta võttis.
12 Siis ütles Eesav: „Hakkame liikuma ja lähme, ja mina käin sinuga rinnu!"
13 Aga Jaakob vastas temale: „Mu isand näeb ju, et lapsed on väetid ja minu hooleks on imetajad pudulojused ja lehmad; kui neid liiga kiiresti aetakse ühegi päeva, siis sureb kogu kari.
14 Mingu aga mu isand oma sulase eel ja mina liigun pikkamisi oma ees käiva karja kannul ja laste kannul, kuni ma jõuan oma isanda juurde Seiri."
15 Eesav ütles: „Ma jätan siis sinu juurde osa rahvast, kes ühes minuga on!" Aga tema vastas: „Mispärast nõnda? Kui ma ainult oma isanda silmis armu leiaksin!"
16 Ja Eesav läks selsamal päeval oma teed tagasi Seiri.
17 Aga Jaakob liikus Sukkotti, ehitas enesele koja ja tegi oma karjadele lehtkatused; seepärast pandi sellele paigale nimeks Sukkot.
18 Ja Jaakob jõudis Mesopotaamiast tulles õnnelikult Sekemi linna, mis on Kaananimaal, ja lõi linna ees leeri üles.
19 Ta ostis selle väljaosa, kuhu ta oma telgi oli üles löönud, Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest.
20 Ja ta püstitas sinna altari ning pani sellele nimeks: „Jumal, Iisraeli Jumal!"
1 雅各举目观看， 见以扫带着四百人来了； 他就把孩子分开三队， 交给利亚、拉结和两个婢女。
2 他叫两个婢女和她们的孩子走在前头， 利亚和她的孩子跟着， 拉结和约瑟走在最后。
3 他自己却走在他们前面， 七次俯伏在地， 直到走近他哥哥跟前。
4 以扫跑来迎接他， 拥抱他， 伏在他颈项上， 与他亲嘴； 两个人都哭了。
5 以扫举目观看， 看见妇人和孩子， 就问： "这些与你同来的人是谁？"雅各回答： "是 神赐给你仆人的孩子。"
6 于是， 两个婢女和她们的孩子上前下拜。
7 利亚和她的孩子也上前下拜， 随后， 约瑟和拉结也上前下拜。
8 以扫又问： "我遇见的这一群牲畜， 是什么意思呢？"雅各回答： "是要讨我主喜悦的。"
9 以扫说： "弟弟啊， 我已经很富有了， 你的仍归你吧。"
10 雅各说： "请不要这样， 我若得你的喜悦， 就求你从我手里收下这些礼物吧； 因为我看见了你的面， 就好像见了 神的面； 你实在恩待了我。
11 请你收下我带来给你的礼物， 因为 神施恩给我， 我什么都有了。"雅各再三恳求他， 他才收下了。
12 以扫说： "我们起程前行吧， 我和你一起走。"
13 雅各对他说： "我主知道孩子们还年幼娇嫩； 牛羊也正在乳养的时候， 需要我的照顾； 如果要催赶它们走一天的路， 恐怕所有牲畜都要死了。
14 请我主在仆人前头先行； 我要照着在我面前群畜和孩子们的速度， 慢慢前行， 直走到西珥我主那里去。"
15 以扫说： "让我把跟随我的人留几个在你这里吧。"雅各说： "为什么要这样呢？只要我得我主的喜悦就是了。"
16 于是， 以扫在那一天回西珥去了。
17 雅各却起程到疏割去， 在那里为自己建造了一座房子， 又为牲畜搭了些草棚， 因此给那地方起名叫疏割。
18 雅各从巴旦．亚兰回来的时候， 平平安安地到了迦南地的示剑城， 在城的对面支搭了帐棚。
19 他支搭帐棚的那块地， 是他用一百块银子向示剑的父亲哈抹的子孙买来的。
20 在那里雅各建了一座坛， 给它起名叫伊利．伊罗伊．以色列。