1 Siis Joosep ei suutnud enam enese üle valitseda kõigi nende ees, kes ta juures seisid, ja ta hüüdis: „Minge kõik mu juurest ära!" Ja ükski ei seisnud tema juures, kui Joosep ennast vendadele tunda andis.

2 Ja ta puhkes valjusti nutma, nõnda et egiptlased seda kuulsid ja vaarao kojas saadi sellest teada.

3 Ja Joosep ütles oma vendadele: „Mina olen Joosep! Kas mu isa alles elab?" Aga vennad ei suutnud temale vastata, nõnda hirmunud olid nad tema palge ees!

4 Siis ütles Joosep, oma vendadele: „Astuge ligemale!" Ja nad astusid ligemale ning ta ütles: „Mina olen Joosep teie vend, kelle te müüsite Egiptusesse.

5 Aga nüüd ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest elu säilitamiseks läkitas Jumal mind teie eele.

6 Sest kaks aastat on olnud nüüd nälg maal ja on veel viis aastat, mil ei ole kündi ega lõikust.

7 Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele.

8 Nüüd aga ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal, ja tema on mind pannud vaaraole isaks ja kogu ta kojale isandaks ning valitsejaks kogu Egiptusemaale.

9 Tõtake ja minge mu isa juurde ning öelge temale: nõnda ütleb su poeg Joosep: Jumal on mind pannud isandaks kogu Egiptusele. Tule minu juurde, ära viivita!

10 Sa võid elada Gooseni maakonnas ja olla mu läheduses, sina ja pojad ja su poegade pojad, ja su pudulojused ja su veised ja kõik, mis sul on.

11 Ma tahan seal hoolitseda sinu eest, sest veel viis aastat on näljahäda, et ei jääks vaeseks sina ega su pere ega kõik, kes sul on.

12 Ja vaata, te näete oma silmaga, samuti näeb mu vend Benjamin oma silmaga, et ma tõepoolest ise teiega räägin!

13 Jutustage mu isale kõigest minu aust Egiptuses ja kõigest, mida olete näinud, ja tõtake ning tooge mu isa siia!"

14 Siis ta langes oma vennale Benjaminile ümber kaela ja nuttis, ja Benjamin nuttis tema kaela ümber.

15 Ja ta andis suud kõigile oma vendadele ning nuttis üheskoos nendega; ja seejärel ta vennad rääkisid temaga.

16 Kuuldus kostis ka vaarao kotta, et Joosepi vennad olid tulnud, ja see oli hea vaarao silmis ja tema sulaste silmis.

17 Ja vaarao ütles Joosepile: „Ütle oma vendadele: tehke nõnda: koormake oma veoloomad ja minge Kaananimaale,

18 võtke oma isa ja oma pered ning tulge minu juure, siis ma annan teile Egiptusemaa parimat ja te saate süüa maa rasva!

19 Ja sul tuleb anda käsk: tehke nõnda: võtke endile Egiptusemaalt vankrid väetite laste ja naiste jaoks ja tooge oma isa ning tulge.

20 Teie silm ärgu kurvastagu teie asjade pärast, sest parim kogu Egiptusemaal peab olema teie päralt!"

21 Ja Iisraeli pojad tegid nõnda ja Joosep andis neile vaarao käsu peale vankrid, samuti andis ta neile teemoona.

22 Ta andis neile kõigile peoriided, aga Benjaminile andis ta kolmsada hõbeseeklit ja viied peoriided.

23 Samuti läkitas ta oma isale kümme eeslit, kes olid koormatud Egiptuse parimate kaupadega, ja kümme emaeeslit, kes kandsid vilja, leiba ja moona ta isale teekonna tarvis.

24 Siis ta saatis oma vennad minema ja nad läksid. Ja ta ütles neile: „Teel ärge riielge!"

25 Ja nad läksid ära Egiptusest ning tulid Kaananimaale oma isa Jaakobi juurde.

26 Ja nad jutustasid temale ning ütlesid: „Joosep elab alles, ta on nimelt kogu Egiptusemaa valitseja!" Aga ta süda jäi külmaks, sest ta ei uskunud neid.

27 Siis nad jutustasid temale kõigest, mis Joosep nendega oli rääkinud. Ja kui ta nägi vankreid, mis Joosep oli läkitanud teda ära tooma, siis nende isa Jaakobi vaim elustus taas.

28 Ja Iisrael ütles: „Küllalt! Mu poeg Joosep elab alles! Ma tahan minna ja teda näha, enne kui suren!"

1 约瑟在所有侍立在他左右的人面前， 不能自制， 就喊叫说： "叫各人都离开我出去。"这样， 约瑟向他的兄弟们表白自己身分的时候， 没有别人在场。

2 于是他放声大哭， 埃及人听到了； 法老一家也听闻这事。

3 约瑟对他的兄弟们说： "我就是约瑟， 我的父亲还在吗？"他的兄弟们不能回答他， 因为他们在约瑟面前都非常惊惶。

4 约瑟对他的兄弟们说： "请你们上前来。"他们就上前去。他说： "我就是被你们卖到埃及的弟弟约瑟。

5 现在你们不要因为把我卖到这里来， 而自忧自责。这原是 神差派我在你们以先来这里， 为要保全性命。

6 现在这地的饥荒已经有两年了， 还有五年不能耕种， 也没有收成。

7 神差派我在你们以先来这里， 为要给你们在地上留下余种， 大大施行拯救， 保全你们的性命。

8 这样看来， 差派我到这里来的， 不是你们， 而是 神。他立我作法老之父， 作他全家之主， 又作全埃及地的首相。

9 你们要赶快上到我父亲那里去， 对他说： ‘你的儿子约瑟这样说： 神立我作了全埃及的主； 请你下到我这里来， 不要耽延。

10 你和你的众儿孙、牛羊， 以及你一切所有的， 都可以住在歌珊地， 与我相近。

11 我要在那里供养你， 因为还有五年的饥荒， 免得你和你的家人， 以及你一切所有的， 都陷入穷困里。’

12 看哪， 你们和我弟弟便雅悯都亲眼看见， 是我亲口对你们说话。

13 你们也要把我在埃及的一切尊荣， 和你们所看见的一切， 都告诉我的父亲， 又要赶快把我的父亲接到这里来。"

14 于是， 约瑟伏在他弟弟便雅悯的颈项上， 哭起来了； 便雅悯也伏在约瑟的颈项上哭。

15 他又与众兄弟亲嘴， 拥抱着他们哭。然后， 他的兄弟们就跟他说话。

16 消息传到法老的家里， 说： "约瑟的兄弟们来了。"法老和他的臣仆都很高兴。

17 法老对约瑟说： "你要对你的兄弟们说： ‘你们要这样作： 使你们的牲口载满货物， 起程到迦南地去，

18 把你们的父亲和家人都接到我这里来； 我要把埃及地美好的产物赐给你们， 你们也可以吃这地肥美的食物。’

19 现在我再吩咐你对他们说： ‘你们要这样作： 从埃及地带些车辆回去， 用来接你们的孩子和妻子， 并且把你们的父亲接来。

20 不要顾惜你们的家具， 因为埃及全地美好的产物都是你们的。’"

21 以色列的儿子们就照样作了。约瑟照着法老所吩咐的， 给了他们一些车辆和路上用的食物。

22 又给了他们各人一套新衣服， 但是给便雅悯三千四百二十克银子和五套衣服。

23 约瑟送去给他父亲的， 有公驴十头， 载着埃及美好的产物， 以及母驴十头， 载着五谷、饼和给他父亲在路上用的食物。

24 于是， 约瑟打发他的兄弟们回去， 他们走的时候， 约瑟对他们说： "你们在路上不要争吵。"

25 他们离开埃及， 上到迦南地他们父亲雅各那里去，

26 告诉他， 说： "约瑟还在， 并且作了埃及全地的首相。"雅各的心冷淡麻木， 因为他不相信他们。

27 他们就把约瑟对他们所说的一切话， 都告诉了他。他们的父亲雅各看见了约瑟派来接他的车辆， 心才苏醒过来。

28 以色列说： "够了！ 约瑟我的儿子还在； 在我还没有死以前， 我要去看看他。"