Pular para o conteúdo
Publicidade

Juízes 14

LSG

Ko Hamahona rāua ko te Wahine i Timinata

1 , ka heke a Hamahona, ki Timinata, ā, ka kite i tētahi wahine i Timinata ngā tamāhine a ngā Pirihitini. 2 , ka haere ia, ka kōrero ki tōna pāpā rāua ko tōna whaea, ka mea, "I kite ahau i tētahi wahine i Timinata, ngā tamāhine a ngā Pirihitini; , kōrua ia e tiki āianei hei wahine māku."

3 Kātahi ka mea tōna pāpā rāua ko tōna whaea ki a ia; "He kore koia te wahine i roto i ngā tamāhine a ōu tuākana, a tōku iwi katoa hoki, i haere ai koe ki te tiki wahine i roto i ngā Pirihitini kokotikore?"

Ā, ka mea a Hamahona ki tōna pāpā, "Tīkina atu māku; he pai hoki ia ki tāku titiro."

4 Kīhai hoki tōna pāpā rāua ko tōna whaea i mōhio he mea tēnā Ihowā, he take riri ki ngā Pirihitini te rapua ana e ia. , i taua he rangatira ngā Pirihitini Īharaira. 5 , ka haere a Hamahona, rātou ko tōna pāpā, ko tōna whaea, ki Timinata, ā, ka tae ki ngā māra wāina o Timinata, , ko te hāmamatanga o tētahi kūao raiona; rere ana ki a ia. 6 , ko te putanga iho o te Wairua o Ihowā ki runga ki a ia, haea ana e ia, me te mea e haehae ana ia i te kūao koati; kāhore hoki he mea i tōna ringa. Kīhai hoki i kōrerotia e ia ki tōna pāpā rāua ko tōna whaea tāna i mea ai.

7 , ka haere ia ki raro, ā, ka kōrero ki taua wahine; ā, pai tonu tērā ki Hamahona titiro. 8 Ā roa iho, ka hoki ia ki te tiki i a ia, ā, tōna pekanga atu kia kite i te tinana o te raiona, , he pōkai kei roto i te riu o te raiona, he honi anō hoki. 9 , ka mauria e ia i ōna ringa, ā, ka kai haere; ā, ka tae ki tōna pāpā rāua ko tōna whaea, ka hoatu rāua, ā, kai ana rāua, kīhai hoki i kōrerotia e ia ki a rāua he mea tango mai nāna taua honi i roto i te riu o te raiona.

10 , ka haere tōna pāpā ki taua wahine, ā, ka tukua e Hamahona he hākari ki reira; ko te tikanga hoki tērā ngā taitamariki. 11 Ā, rātou kitenga i a ia, , ka tīkina atu e rātou ētahi hoa e toru tekau, hei noho ki a ia. 12 , ka mea a Hamahona ki a rātou, "Me kōrero e ahau he kai ki a koutou. Ki te āta whakaaturia mai tōna tikanga ki ahau i ngā e whitu o te hākari, ki te kitea e koutou, , me hoatu e ahau ētahi kākahu rīnena ki a koutou, kia toru tekau, kia toru tekau anō ngā whakarua ngā kākahu. 13 Ā, ki te kāhore e taea e koutou te whakaatu tōna tikanga ki ahau, , kia toru tekau ngā kākahu rīnena e hōmai e koutou ki ahau, kia toru tekau anō hoki ngā whakarua ngā kākahu."

, ka mea rātou ki a ia, "Makā mai tāu kai, ā, mātou e whakarongo atu."

14 , ka mea ia ki a rātou,

"Ko tāna hanga he kai, puta mai ana he kai i roto i a ia;

i puta mai anō hoki he reka i roto i te mea kaha."

Ā, e toru ngā kīhai i taea e rātou te whakaatu i te tikanga o tēnā kai.

15 Ā, i te whitu o ngā ka mea rātou ki te wahine a Hamahona, "Whakawaia tāu tahu kia whakaaturia mai e ia te kai ki a mātou, kei tahuna koe me te whare o tōu pāpā e mātou ki te ahi. He pāhua koia i a mātou i karangatia ai mātou e kōrua?"

16 Ā, ka tangi te wahine a Hamahona ki a ia, ka mea, "Kua kino noa iho koe ki ahau, kāhore hoki ōu aroha ki ahau. Kua makā nei e koe he kai ki ngā tama a tōku iwi, ā, kīhai i whakaaturia tōna tikanga ki ahau."

, ka mea ia ki a ia, "Nanā, kāhore i whakaaturia e ahau ki tōku pāpā, ki tōku whaea, ā, me whakaatu anō e ahau ki a koe?" 17 , ka tangi ia ki a ia i aua e whitu o rātou hākari; ā, i te whitu o ngā ka whakaaturia e ia ki a ia, he tohe hoki nōna ki a ia; ā, whakaaturia ana e ia ki ngā tama a tōna iwi.

18 , ka mea ngā tāngata o te ki a ia i te whitu o ngā , i te mea kāhore anō i noa te ,

"Ko tēhea te mea reka atu i te honi?

Ko te aha hoki te mea kaha atu i te raiona?"

Ā, ka mea ia ki a rātou,

"Me i kāhore tāku kau uha hei parau koutou,

kīhai i kitea e koutou tāku kai."

19 , ko te tino putanga mai o te Wairua o Ihowā ki runga ki a ia, ā, haere ana ia ki raro, ki Ahakerono, ā, patua iho o rātou e toru tekau ngā tāngata, , huia ana e ia o rātou, ā, hoatu ana he whakarua ngā kākahu o ngā kaiwhakaatu o te tikanga o te kai. , mura tonu tōna riri, ā, haere ana ia ki runga ki te whare o tōna pāpā. 20 Heoi, hoatu ana Hamahona wahine ki tōna hoa i waiho hei hoa mōna.

Son mariage avec une fille des Philistins

1 Samson descendit à Thimna, et il y vit une femme parmi les filles des Philistins. 2 Lorsqu’il fut remonté, il le déclara à son père et à sa mère, et dit: J’ai vu à Thimna une femme parmi les filles des Philistins; prenez-la maintenant pour ma femme. 3 Son père et sa mère lui dirent: N’y a-t-il point de femme parmi les filles de tes frères et dans tout notre peuple, que tu ailles prendre une femme chez les Philistins, qui sont incirconcis? Et Samson dit à son père: Prends-la pour moi, car elle me plaît. 4 Son père et sa mère ne savaient pas que cela venait de l’Éternel: car Samson cherchait une occasion de dispute de la part des Philistins. En ce temps-là, les Philistins dominaient sur Israël. 5 Samson descendit avec son père et sa mère à Thimna. Lorsqu’ils arrivèrent aux vignes de Thimna, voici, un jeune lion rugissant vint à sa rencontre. 6 L’esprit de l’Éternel saisit Samson; et, sans avoir rien à la main, Samson déchira le lion comme on déchire un chevreau. Il ne dit point à son père et à sa mère ce qu’il avait fait. 7 Il descendit et parla à la femme, et elle lui plut. 8 Quelque temps après, il se rendit de nouveau à Thimna pour la prendre, et se détourna pour voir le cadavre du lion. Et voici, il y avait un essaim d’abeilles et du miel dans le corps du lion. 9 Il prit entre ses mains le miel, dont il mangea pendant la route; et lorsqu’il fut arrivé près de son père et de sa mère, il leur en donna, et ils en mangèrent. Mais il ne leur dit pas qu’il avait pris ce miel dans le corps du lion.

10 Le père de Samson descendit chez la femme. Et , Samson fit un festin, car c’était la coutume des jeunes gens. 11 Dès qu’on le vit, on invita trente compagnons qui se tinrent avec lui. 12 Samson leur dit: Je vais vous proposer une énigme. Si vous me l’expliquez pendant les sept jours du festin, et si vous la découvrez, je vous donnerai trente chemises et trente vêtements de rechange. 13 Mais si vous ne pouvez pas me l’expliquer, ce sera vous qui me donnerez trente chemises et trente vêtements de rechange. Ils lui dirent: Propose ton énigme, et nous l’écouterons. 14 Et il leur dit: De celui qui mange est sorti ce qui se mange, et du fort est sorti le doux. Pendant trois jours, ils ne purent expliquer l’énigme. 15 Le septième jour, ils dirent à la femme de Samson: Persuade ton mari de nous expliquer l’énigme; sinon, nous te brûlerons, toi et la maison de ton père. C’est pour nous dépouiller que vous nous avez invités, n’est-ce pas? 16 La femme de Samson pleurait auprès de lui, et disait: Tu n’as pour moi que de la haine, et tu ne m’aimes pas; tu as proposé une énigme aux enfants de mon peuple, et tu ne me l’as point expliquée! Et il lui répondait: Je ne l’ai expliquée ni à mon père ni à ma mère; est-ce à toi que je l’expliquerais? 17 Elle pleura auprès de lui pendant les sept jours que dura leur festin; et le septième jour, il la lui expliqua, car elle le tourmentait. Et elle donna l’explication de l’énigme aux enfants de son peuple. 18 Les gens de la ville dirent à Samson le septième jour, avant le coucher du soleil: Quoi de plus doux que le miel, et quoi de plus fort que le lion? Et il leur dit: Si vous n’aviez pas labouré avec ma génisse, vous n’auriez pas découvert mon énigme. 19 L’esprit de l’Éternel le saisit, et il descendit à Askalon. Il y tua trente hommes, prit leurs dépouilles, et donna les vêtements de rechange à ceux qui avaient expliqué l’énigme. Il était enflammé de colère, et il monta à la maison de son père. 20 Sa femme fut donnée à l’un de ses compagnons, avec lequel il était lié.

Veja também