Pular para o conteúdo
Publicidade

Juízes 11

LSG

Ko Iepeta

1 , he tangata mārohirohi a Iepeta Kireari, he tama tētahi wahine kairau; ā, Kireara hoki a Iepeta. 2 Ā, i whānau ētahi tama Kireara rāua ko tāna wahine; ā, te kaumātuatanga ake o ngā tama a tāna wahine, ka peia e rātou a Iepeta; i mea ki a ia, "Kāhore he tukunga iho mōu i te whare o tātou pāpā; he tama hoki koe te wahine ." 3 , ka rere a Iepeta i ōna tēina, ā, noho ana i te whenua o Topo; , ka huihui ētahi tāngata wairangi ki a Iepeta, ā, haere tahi ana rātou.

4 Ā roa iho, , ka whawhai ngā tamariki a Āmona ki a Īharaira. 5 Ā, i te whawhaitanga a ngā tamariki a Āmona ki a Īharaira, , ka haere ngā kaumātua o Kireara ki te tiki i a Iepeta i te whenua o Topo. 6 Ā, ka mea ki a Iepeta, "Haere mai, ā, ko koe hei rangatira hōia mātou, kia whawhai ai tātou ki ngā tamariki a Āmona."

7 , ka mea a Iepeta ki ngā kaumātua o Kireara, "Kāhore ianei koutou i kino ki ahau, i pei i ahau i roto i te whare o tōku pāpā? Ā, he aha koutou i haere mai ai ki ahau i a koutou ka hēmanawa nei?"

8 , ka mea ngā kaumātua o Kireara ki a Iepeta, "Koia mātou ka tahuri atu nei ki a koe ināianei, kia haere ai koe i a mātou ki te whawhai ki ngā tamariki a Āmona, ā, ko koe hei upoko mātou, ngā tāngata katoa hoki o Kireara."

9 , ka mea a Iepeta ki ngā kaumātua o Kireara, "Ki te whakahokia atu ahau e koutou ki te whawhai ki ngā tamariki a Āmona, ā, ka hōmai rātou e Ihowā ki ahau, tērā rānei ahau e waiho hei upoko koutou?"

10 , ka mea ngā kaumātua o Kireara ki a Iepeta, "Ko Ihowā hei kaititiro i waenganui i a tātou; he pono e rite ki tāu kupu mātou e mea ai." 11 , ka haere tahi a Iepeta rātou ko ngā kaumātua o Kireara, ā, ka meinga ia e te iwi hei upoko, hei rangatira rātou; ā, ka kōrerotia e Iepeta āna kupu katoa ki te aroaro o Ihowā ki Mihipa.

12 Kātahi ka tono tāngata atu a Iepeta ki te kīngi o ngā tamariki a Āmona, hei mea, "He aha tāu i haere mai ai koe ki ahau, ki tōku whenua whawhai ai?"

13 , ka mea te kīngi o ngā tamariki a Āmona ki ngā tāngata a Iepeta, "Īharaira hoki i tango tōku whenua i tōna haerenga ake i Īhipa, i Aranona atu ā tae noa ki Iapoko, ki Horano; , āta whakahokia mai aua wāhi."

14 , ka tono tāngata anō a Iepeta ki te kīngi o ngā tamariki a Āmona; 15 hei mea ki a ia:

"Ko te kupu tēnei a Iepeta: Kīhai i tangohia e Īharaira te whenua o Moapa, te whenua rānei o ngā tamariki a Āmona. 16 Engari, i Īharaira haerenga ake i Īhipa, ā, ka hāereerea te koraha ā tae noa ki te Moana Whero, ā, ka tae ki Karehe. 17 , ka tono tāngata a Īharaira ki te kīngi o Ēroma, hei mea, Tukua ahau kia tika atu tōu whenua; , kīhai te kīngi o Ēroma i rongo. I tono anō ia ki te kīngi o Moapa; ā, kīhai tērā i pai. , ka noho a Īharaira ki Karehe.

18 "Kātahi rātou ka haere puta noa i te koraha; taiāwhiotia ana e rātou te whenua o Ēroma, me te whenua o Moapa, ā, ka tae mai ki te taha ki te rāwhiti o te whenua o Moapa, ka noho ki tērā taha o Aranona, kīhai hoki i haere ki roto ki te rohe o Moapa; ko Aranona hoki te rohe o Moapa.

19 ", ka tono tāngata a Īharaira ki a Hihona kīngi o ngā Amori, kīngi o Hehepona; ā, ka mea a Īharaira ki a ia, Tukua mātou kia tika atu tōu whenua ki tōku wāhi.20 Heoi, kīhai a Hihona i tuku i a Īharaira kia tika tōna rohe; , huihuia ana e Hihona tōna iwi katoa, ā, noho ana ki Iahata; , ko tāna whawhaitanga ki a Īharaira.

21 ", ka hōmai e Ihowā, e te Atua o Īharaira a Hihona me tōna iwi katoa ki te ringa o Īharaira; , patua iho rātou, ā, tangohia ana e Īharaira te whenua katoa o ngā Amori i noho ki taua whenua. 22 I tangohia hoki e rātou ngā rohe katoa o ngā Amori; i Aranona ki Iapoko, i te koraha ki Horano.

23 ", kua peia nei e Ihowā, e te Atua o Īharaira ngā Amori i te aroaro o tāna iwi, o Īharaira, ā, me riro rānei i a koe? 24 E kore ianei koe e mau ki ngā wāhi i whakawhiwhia ki a koe e tōu atua, e Kemoho? Ā, ka riro mai hoki i a mātou te hunga e peia ana e Ihowā, e mātou Atua, i mātou aroaro.

25 "He nui ake rānei tōu pai i Pāraka tama a Tiporo kīngi o Moapa? I mea rānei ia ki te tohe ki a Īharaira, ki te whawhai rānei ki a rātou?

26 "I a Īharaira e noho ana i Hehepona, i ōna ririki, i Aroere hoki, i ōna ririki, i ngā katoa anō i ngā taha o Aranona, e toru rau ngā tau; he aha hoki tangohia ai e koutou i taua ?

27 ", kāhore ōku hara ki a koe; engari e ana tāu mahi ki ahau, tāu whawhai ki ahau; Ihowā, te kaiwhakawā e whakawā āianei ngā tamariki a Īharaira me ngā tamariki a Āmona."

28 Heoi, kīhai i rongo te kīngi o ngā tamariki a Āmona ki ngā kupu a Iepeta i tukua atu ai ki a ia.

Iepeta Oati

29 , ka tau te Wairua o Ihowā ki runga ki a Iepeta, ā, ka haere ia puta noa i Kireara, i Mānahi, i haere hoki puta noa i Mihipe o Kireara, ā, haere ana i Mihipe o Kireara ki ngā tamariki a Āmona. 30 , ka oatitia he oati e Iepeta ki a Ihowā; i mea ia: "Ki te tino hōmai e koe ngā tama a Āmona ki tōku ringa, 31 , ko te mea e puta mai ana i ngā tatau o tōku whare ki te whakatau i ahau, ina hoki ora mai ahau i ngā tama a Āmona, Ihowā tēnā, ka whakaekea anō e ahau hei tahunga tinana."

32 , ka haere a Iepeta ki ngā tamariki a Āmona ki te whawhai ki a rātou; ā, ka hōmai rātou e Ihowā ki tōna ringa. 33 , tukitukia ana rātou e ia, i Aroere atu ā tae noa koe ki Miniti, e rua tekau ngā , ki te mānia anō i ngā māra wāina; he nui rawa te patunga. , kua hinga ngā tamariki a Āmona i ngā tamariki a Īharaira.

Te Tamāhine a Iepeta

34 , ka haere a Iepeta ki tōna whare ki Mihipa, , ko te putanga mai o tāna tamāhine ki te whakatau i a ia, me te timipera, me te kanikani. Ko tāna huatahi ia; kāhore atu hoki āna tama, tamāhine rānei, ko ia anake. 35 Ā, tōna kitenga i a ia, , ka haea ōna kākahu, ka mea, "Auē, e tāku tamāhine! Kua pēhia rawatia ahau e koe ki raro, kei roto hoki koe i te hunga e raru ai ahau; kua puaki hoki tōku māngai ki a Ihowā, e kore anō e taea te hoki."

36 , ka mea tērā ki a ia, "E tōku pāpā, kua puaki nei tōu māngai ki a Ihowā, meatia ki ahau ngā mea i puta mai i tōu māngai, Ihowā tohenga i te utu mōu i ōu hoariri, i ngā tamariki a Āmona." 37 I mea anō ia ki tōna pāpā, "Kia meatia tēnei mea ki ahau, waiho noa iho ahau, kia rua ngā marama, ā, ka piki ahau, ka heke i ngā maunga tangi ai ki tōku wāhinatanga, mātou ko ōku hoa."

38 Anō ko ia, "Haere." , ka ungā atu ia e ia, kia rua ngā marama; heoi haere ana ia, rātou ko ōna hoa, ā, tangihia ana e ia tōna wāhinatanga i runga i ngā maunga. 39 Ā, te takanga o ngā marama e rua, , ka hoki ia ki tōna pāpā, ā, meatia ana e ia ki a ia tāna i oati ai; kīhai hoki taua kōtiro i mōhio ki te tāne.

, ka waiho hei tikanga i roto i a Īharaira, 40 kia haere ngā tamāhine a Īharaira i ia tau, i ia tau, ki te tangi i te kōtiro a Iepeta Kireari; e whā ngā i roto i te tau.

1 Hé 11:32.Jephthé, le Galaadite, était un vaillant héros. Il était fils d’une femme prostituée; et c’est Galaad qui avait engendré Jephthé. 2 La femme de Galaad lui enfanta des fils, qui, devenus grands, chassèrent Jephthé, et lui dirent: Tu n’hériteras pas dans la maison de notre père, car tu es fils d’une autre femme. 3 Et Jephthé s’enfuit loin de ses frères, et il habita dans le pays de Tob. Des gens de rien se rassemblèrent auprès de Jephthé, et ils faisaient avec lui des excursions. 4 Quelque temps après, les fils d’Ammon firent la guerre à Israël. 5 Et comme les fils d’Ammon faisaient la guerre à Israël, les anciens de Galaad allèrent chercher Jephthé au pays de Tob. 6 Ils dirent à Jephthé: Viens, tu seras notre chef, et nous combattrons les fils d’Ammon. 7 Jephthé répondit aux anciens de Galaad: N’avez-vous pas eu de la haine pour moi, et ne m’avez-vous pas chassé de la maison de mon père? Pourquoi venez-vous à moi maintenant que vous êtes dans la détresse? 8 Les anciens de Galaad dirent à Jephthé: Nous revenons à toi maintenant, afin que tu marches avec nous, que tu combattes les fils d’Ammon, et que tu sois notre chef, celui de tous les habitants de Galaad. 9 Jephthé répondit aux anciens de Galaad: Si vous me ramenez pour combattre les fils d’Ammon, et que l’Éternel les livre devant moi, je serai votre chef. 10 Les anciens de Galaad dirent à Jephthé: Que l’Éternel nous entende, et qu’il juge, si nous ne faisons pas ce que tu dis. 11 Et Jephthé partit avec les anciens de Galaad. Le peuple le mit à sa tête et l’établit comme chef, et Jephthé répéta devant l’Éternel, à Mitspa, toutes les paroles qu’il avait prononcées.

Défaite des Ammonites

12 Jephthé envoya des messagers au roi des fils d’Ammon, pour lui dire: Qu’y a-t-il entre moi et toi, que tu viennes contre moi pour faire la guerre à mon pays? 13 Le roi des fils d’Ammon répondit aux messagers de Jephthé: C’est qu’Israël, quand il est monté d’Égypte, s’est emparé de mon pays, depuis l’Arnon jusqu’au Jabbok et au Jourdain. Rends-le maintenant de bon gré. 14 Jephthé envoya de nouveau des messagers au roi des fils d’Ammon, 15 pour lui dire: Ainsi parle Jephthé: No 21:13.De 2:9,19.Israël ne s’est point emparé du pays de Moab, ni du pays des fils d’Ammon. 16 Car lorsqu’Israël est monté d’Égypte, il a marché dans le désert jusqu’à la mer Rouge, et il est arrivé à Kadès. 17 Alors Israël envoya des messagers au roi d’Édom, pour lui dire: No 20:17.Laisse-moi passer par ton pays. Mais le roi d’Édom n’y consentit pas. Il en envoya aussi au roi de Moab, qui refusa. Et Israël resta à Kadès. 18 Puis il marcha par le désert, tourna le pays d’Édom et le pays de Moab, et vint à l’orient du pays de Moab; ils campèrent au-delà de l’Arnon, sans entrer sur le territoire de Moab, car l’Arnon est la frontière de Moab. 19 De 2:26.Israël envoya des messagers à Sihon, roi des Amoréens, roi de Hesbon, et Israël lui dit: No 21:22.Laisse-nous passer par ton pays jusqu’au lieu nous allons. 20 Mais Sihon n’eut pas assez confiance en Israël pour le laisser passer sur son territoire; il rassembla tout son peuple, campa à Jahats, et combattit Israël. 21 L’Éternel, le Dieu d’Israël, livra Sihon et tout son peuple entre les mains d’Israël, qui les battit. Israël s’empara de tout le pays des Amoréens établis dans cette contrée. 22 Ils s’emparèrent de tout le territoire des Amoréens, De 2:36.depuis l’Arnon jusqu’au Jabbok, et depuis le désert jusqu’au Jourdain. 23 Et maintenant que l’Éternel, le Dieu d’Israël, a chassé les Amoréens devant son peuple d’Israël, est-ce toi qui aurais la possession de leur pays? 24 Ce que ton dieu Kemosch te donne à posséder, ne le posséderais-tu pas? Et tout ce que l’Éternel, notre Dieu, a mis en notre possession devant nous, nous ne le posséderions pas! 25 No 22:2, etc.Vaux-tu donc mieux que Balak, fils de Tsippor, roi de Moab? A-t-il contesté avec Israël, ou lui a-t-il fait la guerre! 26 Voilà trois cents ans qu’Israël habite à Hesbon et dans les villes de son ressort, à Aroër et dans les villes de son ressort, et dans toutes les villes qui sont sur les bords de l’Arnon: pourquoi ne les lui avez-vous pas enlevées pendant ce temps-là? 27 Je ne t’ai point offensé, et tu agis mal avec moi en me faisant la guerre. Que l’Éternel, le juge, soit aujourd’hui juge entre les enfants d’Israël et les fils d’Ammon! 28 Le roi des fils d’Ammon n’écouta point les paroles que Jephthé lui fit dire.

29 L’esprit de l’Éternel fut sur Jephthé. Il traversa Galaad et Manassé; il passa à Mitspé de Galaad; et de Mitspé de Galaad, il marcha contre les fils d’Ammon. 30 Jephthé fit un vœu à l’Éternel, et dit: Si tu livres entre mes mains les fils d’Ammon, 31 quiconque sortira des portes de ma maison au-devant de moi, à mon heureux retour de chez les fils d’Ammon, sera consacré à l’Éternel, et je l’offrirai en holocauste. 32 Jephthé marcha contre les fils d’Ammon, et l’Éternel les livra entre ses mains. 33 Il leur fit éprouver une très grande défaite, depuis Aroër jusque vers Minnith, espace qui renfermait vingt villes, et jusqu’à Abel-Keramim. Et les fils d’Ammon furent humiliés devant les enfants d’Israël.

La fille de Jephthé

34 Jephthé retourna dans sa maison à Mitspa. Et voici, sa fille sortit au-devant de lui avec des tambourins et des danses. C’était son unique enfant; il n’avait point de fils et point d’autre fille. 35 Dès qu’il la vit, il déchira ses vêtements, et dit: Ah! Ma fille! Tu me jettes dans l’abattement, tu es au nombre de ceux qui me troublent! J’ai fait un vœu à l’Éternel, et je ne puis le révoquer. 36 Elle lui dit: Mon père, si tu as fait un vœu à l’Éternel, traite-moi selon ce qui est sorti de ta bouche, maintenant que l’Éternel t’a vengé de tes ennemis, des fils d’Ammon. 37 Et elle dit à son père: Que ceci me soit accordé: laisse-moi libre pendant deux mois! Je m’en irai, je descendrai dans les montagnes, et je pleurerai ma virginité avec mes compagnes. 38 Il répondit: Va! Et il la laissa libre pour deux mois. Elle s’en alla avec ses compagnes, et elle pleura sa virginité sur les montagnes. 39 Au bout des deux mois, elle revint vers son père, et il accomplit sur elle le vœu qu’il avait fait. Elle n’avait point connu d’homme. Dès lors s’établit en Israël la coutume 40 que tous les ans les filles d’Israël s’en vont célébrer la fille de Jephthé, le Galaadite, quatre jours par année.

Veja também