Ka Patua e Hamahona ngā Pirihitini
1 Otiia i muri iho, nā, ka haere a Hamahona, me tētahi kūao koati, i te wā o te kotinga wīti, kia kite i tāna wahine, ā, ka mea, "Ka haere ahau ki tāku wahine ki roto ki te whare moenga." Otiia, kīhai ia i tukua e te pāpā o te wahine kia haere ki roto.
2 I mea hoki tōna pāpā, "I tino mea ahau e kino rawa ana koe ki a ia; nā, hoatu ana ia e ahau mā tōu hoa; kāhore ianei tōna teina e pai atu i a ia? Tēnā kia riro tēnei i a koe hei utu mō tērā."
3 Nā, ka mea a Hamahona ki a rātou, "Engari i tēnei, ka kore hara ahau ki ngā Pirihitini, ina tūkino ahau ki a rātou." 4 Nā, haere ana a Hamahona, ā, hopukia ana e ia e toru rau ngā pokiha. Kātahi ka tīkina ētahi rama e ia, ā, whakaangahia atu ana ngā hiawero ki ā rāua whaka hiawero, ā, whakanohoia iho he rama ki waenganui o ngā hiawero e rua. 5 Nā, ka tahuna e ia ngā rama, ā, tukua atu ana ki te wīti a ngā Pirihitini, wera ake ngā pūranga wīti, me ngā mea anō e tū ana; ngā māra wāina, ōriwa anō hoki.
6 Ā, ka kī ngā Pirihitini, "Nā wai tēnei mahi?"
Nā, ka kōrerotia, "Nā Hamahona hunaonga a te Timini; mōna i tango i tāna wahine, ā, hoatu ana ki tōna hoa."
Kātahi ka haere ngā Pirihitini, ā, tahuna ake e rātou te wahine rāua ko tōna pāpā ki te ahi. 7 Nā, ka mea a Hamahona ki a rātou, "Ahakoa kua meatia tēnei e koutou, he pono ka rapu utu anō ahau i a koutou, ā muri iho ka mutu tāku." 8 Nā, tukitukia ana rātou e ia, te papa, te hūhā, he nui te patunga, ā, haere ana, noho ana i te kapiti o te kāmaka i Etama.
9 Kātahi ka haere ngā Pirihitini, noho ana i Hūrā, tohatoha noa atu i Rehi. 10 Nā, ka mea ngā tāngata o Hūrā, "He aha koutou i haere mai ai ki a mātou?"
Nā, ka mea rātou, "He here i a Hamahona i haere mai ai mātou, kia meatia ki a ia tāna i mea ai ki a mātou."
11 Kātahi ka haere ētahi tāngata o Hūrā, e toru ngā mano, ki te kapiti o te kōhatu i Etama, ka mea ki a Hamahona, "Kāhore ianei koe e mōhio he rangatira nō tātou ngā Pirihitini? He mahi aha tēnei nāu ki a mātou?"
Nā, ka mea ia ki a rātou, "Rite tonu ki tā rātou i mea mai ai ki ahau, tāku i mea ai ki a rātou."
12 Nā, ka mea rātou ki a ia, "He here i a koe i haere mai ai mātou, kia hoatu koe ki te ringa o ngā Pirihitini."
Nā, ka mea a Hamahona ki a rātou, "Oati mai ki ahau e kore koutou nā e rere ki runga ki ahau."
13 Nā, ka kōrero rātou ki a ia, ka mea, "Kāhore; erangi me āta here koe e mātou, ā, ka hoatu koe ki tō rātou ringa; ko te whakamate ia, e kore mātou e whakamate i a koe." Nā, ka herea ia e rātou ki ngā taura hou e rua, ā, kawea atu ana i te kāmaka.
14 I tōna taenga ki Rehi, nā, ka hāmama ngā Pirihitini i te tūtakitanga ki a ia. Ko te tino putanga o te Wairua o Ihowā ki runga ki a ia; nā, rite tonu ngā taura i ōna ringa ki te muka kua wera i te ahi; harotu noa iho ngā here o ōna ringa. 15 Nā, ka pono ia ki tētahi kauae kāihe, he mea hou, ā, totoro atu ana tōna ringa, tangohia ake ana; nā, kotahi mano tāngata i patua e ia ki taua mea.
16 Nā, ka mea a Hamahona,
"Nā te kauae kāihe,
pūranga atu, pūranga atu;
nā te kauae kāihe,
patua iho e ahau kotahi mano tāngata."
17 Ā, i te mutunga o tāna kōrero, nā, makā atu ana e ia te kauae i tōna ringa, ā, huaina iho te ingoa o tēnā wāhi, ko Ramatarehi.
18 Nā, nui rawa tōna matewai, ā, ka karanga ia ki a Ihowā, ka mea, "Nāu i hōmai tēnei whakaoranga nui ki te ringa o tāu pononga, ā, ka mate nei ahau i te matewai, ka hinga hoki i te ringa o te hunga kokotikore?" 19 Nā, ka wāhia e te Atua he poka i Rehi, ā, ka puta mai he wai i reira. Kātahi ka inu ia, ā, hoki ana tōna wairua, nā, kua ora ia. Nā reira i huaina ai tō reira ingoa, Ko Enehakore; kei Rehi nā anō ā tae noa ki tēnei rā.
20 Nā, e rua tekau ngā tau i whakarite ai ia mō Īharaira i ngā rā o ngā Pirihitini.
Exploits contre les Philistins
1 Quelque temps après, à l’époque de la moisson des blés, Samson alla voir sa femme, et lui porta un chevreau. Il dit: Je veux entrer vers ma femme dans sa chambre. Mais le père de sa femme ne lui permit pas d’entrer. 2 J’ai pensé dit-il, que tu avais pour elle de la haine, et je l’ai donnée à ton compagnon. Est-ce que sa jeune sœur n’est pas plus belle qu’elle? Prends-la donc à sa place. 3 Samson leur dit: Cette fois je ne serai pas coupable envers les Philistins, si je leur fais du mal. 4 Samson s’en alla. Il attrapa trois cents renards, et prit des flambeaux; puis il tourna queue contre queue, et mit un flambeau entre deux queues, au milieu. 5 Il alluma les flambeaux, lâcha les renards dans les blés des Philistins, et embrasa les tas de gerbes, le blé sur pied, et jusqu’aux plantations d’oliviers. 6 Les Philistins dirent: Qui a fait cela? On répondit: Samson, le gendre du Thimnien, parce que celui-ci lui a pris sa femme et l’a donnée à son compagnon. Et les Philistins montèrent, et ils la brûlèrent, elle et son père. 7 Samson leur dit: Est-ce ainsi que vous agissez? Je ne cesserai qu’après m’être vengé de vous. 8 Il les battit rudement, dos et ventre; puis il descendit, et se retira dans la caverne du rocher d’Étam.
9 Alors les Philistins se mirent en marche, campèrent en Juda, et s’étendirent jusqu’à Léchi. 10 Les hommes de Juda dirent: Pourquoi êtes-vous montés contre nous? Ils répondirent: Nous sommes montés pour lier Samson, afin de le traiter comme il nous a traités. 11 Sur quoi trois mille hommes de Juda descendirent à la caverne du rocher d’Étam, et dirent à Samson: Ne sais-tu pas que les Philistins dominent sur nous? Que nous as-tu donc fait? Il leur répondit: Je les ai traités comme ils m’ont traité. 12 Ils lui dirent: Nous sommes descendus pour te lier, afin de te livrer entre les mains des Philistins. Samson leur dit: Jurez-moi que vous ne me tuerez pas. 13 Ils lui répondirent: Non; nous voulons seulement te lier et te livrer entre leurs mains, mais nous ne te ferons pas mourir. Et ils le lièrent avec deux cordes neuves, et le firent sortir du rocher. 14 Lorsqu’il arriva à Léchi, les Philistins poussèrent des cris à sa rencontre. Alors l’esprit de l’Éternel le saisit. Les cordes qu’il avait aux bras devinrent comme du lin brûlé par le feu, et ses liens tombèrent de ses mains. 15 Il trouva une mâchoire d’âne fraîche, il étendit sa main pour la prendre, et il en tua mille hommes. 16 Et Samson dit:
Avec une mâchoire d’âne, un monceau, deux monceaux;
Avec une mâchoire d’âne, j’ai tué mille hommes.
17 Quand il eut achevé de parler, il jeta de sa main la mâchoire. Et l’on appela ce lieu Ramath-Léchi.
18 Pressé par la soif, il invoqua l’Éternel, et dit: C’est toi qui as permis par la main de ton serviteur cette grande délivrance; et maintenant mourrais-je de soif, et tomberais-je entre les mains des 1 S 17:26,36.2 S 1:20.incirconcis? 19 Dieu fendit la cavité du rocher qui est à Léchi, et il en sortit de l’eau. Samson but, son esprit se ranima, et il reprit vie. C’est de là qu’on a appelé cette source En-Hakkoré; elle existe encore aujourd’hui à Léchi. 20 Samson fut juge en Israël, au temps des Philistins, pendant vingt ans.