Pular para o conteúdo
Publicidade

Juízes 8

LSG

Te Patua Whakamutu o ngā Miriani

1 , ka mea ki a ia ngā tāngata o Ēparaima, "He aha tēnei mea i mea nei koe ki a mātou, karangatia mātou i tōu haerenga atu ki te whawhai ki a Miriana?" , nui atu rātou ngangau ki a ia.

2 , ka mea ia ki a rātou, "Ko tēhea mahi āku ināianei hei rite koutou? He teka ianei pai atu te hamunga wāina a Ēparaima i te whakinga katoa a Apiētere? 3 I hōmai e te Atua ki ō koutou ringa ngā rangatira o Miriana, a Orepe rāua ko Teepe; ā, he aha te mea i taea e ahau hei rite koutou?" Kātahi ka iti haere rātou riri ki a ia i tāna kōrerotanga i taua kupu.

4 , kua tae a Kiriona ki Horano, kua whiti, rātou tahi ko āna tāngata e toru rau; e ruha ana, otiia me te whai tonu. 5 , ka mea ia ki ngā tāngata o Hukota, "Hōmai ētahi rohi taro te hunga e haere tahi nei mātou, e hemo ana hoki rātou, e whai ana hoki ahau i a Tepa rāua ko Taramuna i ngā kīngi o Miriana."

6 , ka mea ngā rangatira o Hukota, "Kei roto koia i tōu ringa ngā ringa o Tepa rāua ko Taramuna, e hoatu ai e mātou he taro tōu ope?"

7 , ka mea a Kiriona, "reira kia hōmai e Ihowā a Tepa rāua ko Taramuna ki tōku ringa, ka haehaea e ahau ō koutou kikokiko ki ngā tātarāmoa o te koraha, ki ngā tūmatakuru."

8 , ka haere atu ia i reira ki Penuere, ā, ka kōrero pērā anō ki a rātou; heoi, rite tonu ki ngā tāngata o Hukota i whakahoki ai ngā tāngata o Penuere i whakahoki ai ki a ia. 9 , ka kōrero anō hoki ia ki ngā tāngata o Penuere, ka mea, "Ka hoki mai ahau i runga i te pai, ka wāhia e ahau tēnei pourewa."

10 , i Karakoro a Tepa rāua ko Taramuna, me ō rāua ope hoki, me te mea tekau rima ngā mano, ko te hunga katoa i mahue o te ope katoa o ngā tāngata o te rāwhiti. I hinga hoki o te hunga mau hoari, kotahi rau e rua tekau ngā mano. 11 , ka haere ki runga a Kiriona te huarahi o te hunga noho tēneti, te rāwhiti o Nopaha, o Iokopeha, ā, patua iho e ia te ope; kua tau hoki te ope. 12 , ka rere a Tepa rāua ko Taramuna, ā, ka whāia e ia, ka mau i a ia ngā kīngi tokorua o Miriana, a Tepa rāua ko Taramuna, ā, whati ana te ope katoa.

13 Ā, i hoki mai a Kiriona tama a Ioaha i te whawhai i te pikitanga atu o Herehe. 14 Ā, hopukia ana e ia tētahi taitama o ngā tāngata o Hukota, ā, uia ana e ia ki a ia; , ka tuhituhia e tērā ngā rangatira o Hukota me ngā kaumātua anō o reira, e whitu tekau whitu ngā tāngata. 15 , ka tae atu ia ki ngā tāngata o Hukota, ka mea, "Tēnei a Tepa rāua ko Taramuna, i whākorekore koutou ki ahau, i mea , Kei tōu ringa rānei ngā ringa o Tepa rāua ko Taramuna e hoatu ai e mātou he taro āu tāngata e hemo ?" 16 , ka mau ia ki ngā kaumātua o te , ki ngā tātarāmoa hoki o te koraha, ki ngā tūmatakuru, ā, whakaakona ana ki ēnā ngā tāngata o Hukota. 17 I wāhia iho hoki e ia te pourewa o Penuere, ā, patua iho ngā tāngata o taua .

18 Kātahi ia ka mea ki a Tepa rāua ko Taramuna, "He tangata pēhea ērā i patua e kōrua ki Taporo?"

Ka mea rāua, "Ko koe, ko rātou; rite tonu ki ngā tama a te kīngi te āhua o tēnei, o tēnei o rātou."

19 , ka mea ia, "Ko ōku tēina rātou, ko ngā tama a tōku whaea; e ora ana a Ihowā, me i whakaorangia ērā e kōrua, kīhai ahau i patu i a kōrua." 20 Ā, ka mea ia ki tāna mātāmua, ki a Iētere, "Whakatika, patua rāua!" Heoi, kīhai taua tamaiti i unu i tāna hoari, i te wehi; he tamariki hoki.

21 , ka mea a Tepa rāua ko Taramuna, "Whakatika ko koe, ka rere ki runga i a māua; he tangata tonu hoki, pērā anō tōna kaha." Kātahi ka whakatika a Kiriona, ā, patua iho a Tepa rāua ko Taramuna, tangohia ana hoki e ia ngā heitiki i ngā kakī o ō rāua kāmera.

Te Karakia Whakapakoko a Kiriona

22 Kātahi ka mea ngā tāngata o Īharaira ki a Kiriona, "Hei kīngi koe mātou, a koe, tāu tama, te tama hoki a tāu tama; nāu hoki mātou i ora ai i te ringa o Miriana."

23 , ka mea a Kiriona ki a rātou, "Kaua ahau e waiho hei kīngi koutou, kaua anō tāku tama e waiho hei kīngi koutou. Ko Ihowā hei kīngi koutou." 24 I mea anō a Kiriona ki a rātou, "He hiahia tōku ki te tono i tētahi mea i a koutou, kia hōmai ki ahau e tēnā, e tēnā o koutou, ngā whakakai o tāna taonga parakete." (He whakakai kōura hoki a rātou, ngā Ihimaeri hoki rātou.)

25 , ka whakahoki rātou, "Āe, me hoatu noa e mātou." , ka whārikitia e rātou tētahi kākahu, ā, makā ana ki runga e tērā, e tērā, ngā whakakai o tāna taonga parakete. 26 Ā, kotahi mano e whitu rau ngā hekere kōura te taimaha o ngā whakakai kōura i tonoa e ia; me ngā heitiki, me ngā poroporo, me ngā kākahu pāpura o ngā kīngi o Miriana, me ngā mekameka hoki o ngā kakī o ngā kāmera. 27 , ka hangā e Kiriona hei epora, ā, ka waiho ki tōna ki Opora. , ka whai a Īharaira katoa ki reira pūremu ai ki taua mea; ā, ka waiho hei rore Kiriona rātou ko tōna whare.

28 Heoi, hinga ana a Miriana i mua i ngā tamariki a Īharaira, kīhai anō i ara ō rātou mātenga i muri iho. , ka okioki te whenua, e whā tekau ngā tau, i ngā o Kiriona.

Te Matenga o Kiriona

29 , ka haere a Ierupāra tama a Ioaha, ā, ka noho ki tōna whare. 30 Ā, e whitu tekau ngā tama a Kiriona, he mea tōna tinana; he tokomaha hoki āna wāhine. 31 Ā, ko tāna wahine iti i Hekeme, i whānau anō hoki rāua tama; ā, huaina iho e ia tōna ingoa ko Apīmereke. 32 , ka mate a Kiriona, tama a Ioaha, i a ia ka tino koroheke; ā, tanumia ana ki te rua o Ioaha, o tōna pāpā, ki Opora o ngā Apiēteri.

33 Ā, te matenga o Kiriona, , ka hoki ngā tama a Īharaira, ka pūremu ki ngā Paara; ā, ka waiho a Paara-Periti hei atua rātou. 34 Kīhai anō hoki ngā tamariki a Īharaira i mahara ki a Ihowā, ki rātou Atua, i whakaora nei i a rātou i te ringa o ō rātou hoariri katoa i tētahi taha, i tētahi taha. 35 Kīhai anō hoki i puta rātou aroha ki te whare o Ierupāra, arā o Kiriona; kīhai i rite ki āna mahi pai katoa ki a Īharaira.

1 Les hommes Jg 12:1.d’Éphraïm dirent à Gédéon: Que signifie cette manière d’agir envers nous? Pourquoi ne pas nous avoir appelés, quand tu es allé combattre Madian? Et ils eurent avec lui une violente querelle. 2 Gédéon leur répondit: Qu’ai-je fait en comparaison de vous? Le grappillage d’Éphraïm ne vaut-il pas mieux que la vendange d’Abiézer? 3 C’est entre vos mains que Dieu a livré les chefs de Madian, Oreb et Zeeb. Qu’ai-je donc pu faire en comparaison de vous? Lorsqu’il eut ainsi parlé, leur colère contre lui s’apaisa.

Poursuite des fuyards au-delà du Jourdain

4 Gédéon arriva au Jourdain, et il le passa, lui et les trois cents hommes qui étaient avec lui, fatigués, mais poursuivant toujours. 5 Il dit aux gens de Succoth: Donnez, je vous prie, quelques pains au peuple qui m’accompagne, car ils sont fatigués, et je suis à la poursuite de Zébach et de Tsalmunna, rois de Madian. 6 Les chefs de Succoth répondirent: La main de Zébach et de Tsalmunna est-elle déjà en ton pouvoir, pour que nous donnions du pain à ton armée? 7 Et Gédéon dit: Eh bien! Lorsque l’Éternel aura livré entre mes mains Zébach et Tsalmunna, je broierai votre chair avec des épines du désert et avec des chardons. 8 De il monta à Penuel, et il fit aux gens de Penuel la même demande. Ils lui répondirent comme avaient répondu ceux de Succoth. 9 Et il dit aussi aux gens de Penuel: Quand je reviendrai en paix, je renverserai cette tour. 10 Zébach et Tsalmunna étaient à Karkor et leur armée avec eux, environ quinze mille hommes, tous ceux qui étaient restés de l’armée entière des fils de l’Orient; cent vingt mille hommes tirant l’épée avaient été tués. 11 Gédéon monta par le chemin de ceux qui habitent sous les tentes, à l’orient de Nobach et de Jogbeha, et il battit l’armée qui se croyait en sûreté. 12 Zébach et Tsalmunna prirent la fuite; Gédéon les poursuivit, il Ps 83:12.s’empara des deux rois de Madian, Zébach et Tsalmunna, et il mit en déroute toute l’armée. 13 Gédéon, fils de Joas, revint de la bataille par la montée de Hérès. 14 Il saisit d’entre les gens de Succoth un jeune homme qu’il interrogea, et qui lui mit par écrit les noms des chefs et des anciens de Succoth, soixante-dix-sept hommes. 15 Puis il vint auprès des gens de Succoth, et dit: Voici Zébach et Tsalmunna, au sujet desquels vous m’avez insulté, en disant: La main de Zébach et de Tsalmunna est-elle déjà en ton pouvoir, pour que nous donnions du pain à tes hommes fatigués? 16 Et il prit les anciens de la ville, et châtia les gens de Succoth avec des épines du désert et avec des chardons. 17 Il renversa aussi la tour de Penuel, et tua les gens de la ville. 18 Il dit à Zébach et à Tsalmunna: Comment étaient les hommes que vous avez tués au Thabor? Ils répondirent: Ils étaient comme toi, chacun avait l’air d’un fils de roi. 19 Il dit: C’étaient mes frères, fils de ma mère. L’Éternel est vivant! Si vous les eussiez laissés vivre, je ne vous tuerais pas. 20 Et il dit à Jéther, son premier-né: Lève-toi, tue-les! Mais le jeune homme ne tira point son épée, parce qu’il avait peur, car il était encore un enfant. 21 Zébach et Tsalmunna dirent: Lève-toi toi-même, et tue-nous! Car tel est l’homme, telle est sa force. Ps 83:12.Et Gédéon se leva, et tua Zébach et Tsalmunna. Il prit ensuite les croissants qui étaient aux cous de leurs chameaux.

Mort de Gédéon

22 Les hommes d’Israël dirent à Gédéon: Domine sur nous, et toi, et ton fils, et le fils de ton fils, car tu nous as délivrés de la main de Madian. 23 Gédéon leur dit: Je ne dominerai point sur vous, et mes fils ne domineront point sur vous; c’est l’Éternel qui dominera sur vous. 24 Gédéon leur dit: J’ai une demande à vous faire: donnez-moi chacun les anneaux que vous avez eus pour butin. Les ennemis avaient des anneaux d’or, car ils étaient Ismaélites. 25 Ils dirent: Nous les donnerons volontiers. Et ils étendirent un manteau, sur lequel chacun jeta les anneaux de son butin. 26 Le poids des anneaux d’or que demanda Gédéon fut de mille sept cents sicles d’or, sans les croissants, les pendants d’oreilles, et les vêtements de pourpre que portaient les rois de Madian, et sans les colliers qui étaient aux cous de leurs chameaux. 27 Gédéon en fit un éphod, et il le plaça dans sa ville, à Ophra, il devint l’objet des prostitutions de tout Israël; et il fut un piège pour Gédéon et pour sa maison. 28 Madian fut humilié devant les enfants d’Israël, et il ne leva plus la tête. Et le pays fut en repos pendant quarante ans, durant la vie de Gédéon. 29 Jerubbaal, fils de Joas, s’en retourna, et demeura dans sa maison. 30 Gédéon eut soixante-dix fils, issus de lui, car il eut plusieurs femmes. 31 Sa concubine, qui était à Sichem, lui enfanta aussi un fils, à qui on donna le nom d’Abimélec. 32 Gédéon, fils de Joas, mourut après une heureuse vieillesse; et il fut enterré dans le sépulcre de Joas, son père, à Ophra, qui appartenait à la famille d’Abiézer.

Les fils de Gédéon tués par leur frère Abimélec. Abimélec proclamé roi à Sichem

33 Lorsque Gédéon fut mort, les enfants d’Israël recommencèrent à se prostituer aux Baals, et ils prirent Baal-Berith pour leur dieu. 34 Les enfants d’Israël ne se souvinrent point de l’Éternel, leur Dieu, qui les avait délivrés de la main de tous les ennemis qui les entouraient. 35 Et ils n’eurent point d’attachement pour la maison de Jerubbaal, de Gédéon, après tout le bien qu’il avait fait à Israël.

Veja também