Pular para o conteúdo
Publicidade

Juízes 3

LSG

Ngā Iwi i Toenga i te Whenua

1 , ko ngā iwi ēnei i waiho e Ihowā ko rātou hei whakamātautau i a Īharaira, arā ko ngā mea o Īharaira kīhai i mōhio ki ngā pakanga katoa o Kanaana 2 (ngā whakatupuranga anō ia o ngā tamariki a Īharaira kia mōhio, kia ako ki te whawhai, arā te hunga kīhai i mōhio ki tērā i mua): 3 , ko ngā rangatira tokorima o ngā Pirihitini, ko ngā Kanaani katoa, ko ngā Haironi rātou ko ngā Hiwi i noho i Maunga Repanōna, i Maunga Paara-Heremona ā tae noa ki te haerenga atu ki Hāmata. 4 Ko rātou hei whakamātautau Īharaira, kia mōhiotia ai e rongo rānei rātou ki ngā whakahau a Ihowā i whakahaua e ia ki ō rātou mātua, he mea whakapuaki Mohi.

5 , ka noho ngā tamariki a Īharaira ki waenganui o ngā Kanaani, o ngā Hiti, o ngā Amori, o ngā Perihi, o ngā Hiwi, o ngā Iepuhi; 6 ā, ka tango i ā rātou tamāhine hei wahine rātou, ka hoatu hoki i ā rātou tamāhine ki ā rātou tama, ka mahi anō hoki ki ō rātou atua.

Ko Otoniere

7 , kua mahi ngā tamariki a Īharaira i te kino i te tirohanga o Ihowā, wareware ake ki a Ihowā, ki rātou Atua, mahi ana hoki ki ngā Paara, ki te Ahataroto. 8 , ka mura te riri o Ihowā ki a Īharaira, ā, hokona atu ana rātou e ia ki te ringa o Kuhanarihataimi kīngi o Mehopotamia. , e waru ngā tau i mahi ai ngā tama a Īharaira ki a Kuhanarihataimi. 9 Ā, te tangihanga a ngā tamariki a Īharaira ki a Ihowā, ka whakaarahia ake e Ihowā he kaiwhakaora ngā tamariki a Īharaira, nāna rātou i whakaora; arā a Otoniere tama a Kenaha teina o Karepe. 10 , i tau iho ki runga i a ia te Wairua o Ihowā, ā, i whakawā ia Īharaira; i haere hoki ki te whawhai; ā, hōmai ana e Ihowā ki tōna ringa a Kuhanarihataimi kīngi o Mehopotamia; , kua kaha tōna ringa ki te whawhai ki a Kuhanarihataimi. 11 Ā, e whā tekau ngā tau i okioki ai te whenua i te whawhai. , ka mate a Otoniere, tama a Kenaha.

Ko Ehuru

12 , ka mahi kino anō ngā tama a Īharaira i te tirohanga a Ihowā, ā, ka whakakahangia e Ihowā a Ekerona kīngi o Moapa ki te whawhai ki a Īharaira, rātou i mahi kino i te tirohanga a Ihowā. 13 , ka huihuia e ia ki a ia ngā tamariki a Āmona rātou ko Amareke, ā, haere ana, patua ana e ia a Īharaira, ā, tangohia ana e ia te nīkau. 14 Ā, kotahi tekau waru ngā tau i mahi ai ngā tamariki a Īharaira ki a Ekerona, kīngi o Moapa.

15 te tangihanga ia a ngā tama a Īharaira ki a Ihowā, ka whakaarahia ake e Ihowā he kaiwhakaora rātou, a Ehuru tama a Kera, he Pineamini, he tangata ringa mauī. , ka hoatu e ngā tama a Īharaira he takoha kia kawea e ia ki a Ekerona kīngi o Moapa. 16 Otiia kua oti i a Ehuru tētahi hoari te hanga māna; e rua ōna mata, kotahi whatīanga te roa; , ka whītikiria e ia i roto i ōna kākahu ki tōna hūhā matau. 17 , ko tāna tukunga i te takoha ki a Ekerona kīngi o Moapa; , he tangata tetere rawa a Ekerona. 18 Ā, ka mutu tērā tuku i te takoha ka tonoa atu e ia te hunga i mauria mai ai te takoha. 19 Ko ia tonu ia i hoki whakamuri atu i ngā whakapakoko i Kirikara, ka mea, "He kupu huna tāku ki a koe, e te kīngi."

, ka mea tērā, "Whakarongoa!" , mawehe atu ana i a ia te hunga katoa e ana i tōna taha.

20 , ka haere atu a Ehuru ki a ia; ā, e noho ana ia ko ia anake i tōna rūma raumati. , ka mea a Ehuru, "He kupu te Atua tāku ki a koe." , ka whakatika ia i tōna nohoanga. 21 , ka torona e Ehuru tōna ringa mauī, ka mau ki te hoari i tōna hūhā matau, werohia ana ki tōna kōpū. 22 Ā, ngoto tahi atu ana te kakau me te mata, ā, tūtakina iho te mata e te ngako, kīhai i unuhia mai te hoari i roto i tōna kōpū, ā, puta atu ana ki muri. 23 , ka haere atu a Ehuru te whakamahau, ā, tūtakina atu ana e ia ngā tatau o te rūma ki a ia, kīia iho hoki.

24 Ā, i tōna haerenga atu, ka haere mai ngā pononga a tērā, , i rātou kitenga kua kīia ngā tatau o te rūma, ka mea rātou, "He pono kei te uhi ia i ōna waewae i te rūma raumati." 25 Tatari noa rātou ā ka whakamā; , kīhai ia i whakapuare i ngā tatau o te rūma; kātahi rātou ka mau ki te , ā, whakapuaretia ana. , ko rātou ariki kua hinga ki te whenua, kua mate.

26 Ko Ehuru ia i mawhiti i a rātou e tatari roa ana, ā, kua tae ki tua i ngā whakapakoko, kua mawhiti ki Heirata. 27 Ā, tōna taenga, ka whakatangihia e ia te tētere ki te whenua maunga o Ēparaima, ā, heke ana ngā tamariki a Īharaira i runga i te maunga hei hoa mōna, ko ia hoki i mua i a rātou.

28 , ka mea ia ki a rātou, "Haere mai i muri i ahau, kua hōmai hoki e Ihowā ngā Moapi, ō koutou hoariri ki ō koutou ringa." , heke ana rātou i muri i a ia, ā, ka riro mai i a rātou ngā whitinga atu o Horano i ngā Moapi; kīhai hoki i tukua tētahi tangata kia whiti atu. 29 , patua iho e rātou ngā Moapi i taua , me te mea tekau mano ngā tāngata, te hunga pakari anake, ngā mārohirohi katoa; kīhai hoki tētahi i mawhiti. 30 , ka hinga a Moapa i taua i te ringa o Īharaira. Ā, e waru tekau ngā tau i okioki ai te whenua i te pakanga.

Ko Hamakara

31 Ā, i muri i a ia ko Hamakara tama a Anata, ā, patua iho e ia ngā Pirihitini, e ono rau tāngata, ki te wero kau. , ka ora anō a Īharaira i a ia.

1 Voici les nations que l’Éternel laissa pour éprouver par elles Israël, tous ceux qui n’avaient pas connu toutes les guerres de Canaan. 2 Il voulait seulement que les générations des enfants d’Israël connussent et apprissent la guerre, ceux qui ne l’avaient pas connue auparavant. 3 Ces nations étaient: les cinq princes des Philistins, tous les Cananéens, les Sidoniens, et les Héviens qui habitaient la montagne du Liban, depuis la montagne de Baal-Hermon jusqu’à l’entrée de Hamath. 4 Ces nations servirent à mettre Israël à l’épreuve, afin que l’Éternel sût s’ils obéiraient aux commandements qu’il avait prescrits à leurs pères par Moïse. 5 Et les enfants d’Israël habitèrent au milieu des Cananéens, des Héthiens, des Amoréens, des Phéréziens, des Héviens et des Jébusiens; 6 ils prirent leurs filles pour femmes, ils donnèrent à leurs fils leurs propres filles, et ils servirent leurs dieux.

Othniel, Éhud, Schamgar, juges en Israël

7 Les enfants d’Israël firent ce qui déplaît à l’Éternel, ils oublièrent l’Éternel, et ils servirent les Baals et les idoles. 8 La colère de l’Éternel s’enflamma contre Israël, et il les vendit entre les mains de Cuschan-Rischeathaïm, roi de Mésopotamie. Et les enfants d’Israël furent asservis huit ans à Cuschan-Rischeathaïm. 9 Les enfants d’Israël crièrent à l’Éternel, et l’Éternel leur suscita un libérateur qui les délivra, Othniel, fils de Kenaz, frère cadet de Caleb. 10 L’esprit de l’Éternel fut sur lui. Il devint juge en Israël, et il partit pour la guerre. L’Éternel livra entre ses mains Cuschan-Rischeathaïm, roi de Mésopotamie, et sa main fut puissante contre Cuschan-Rischeathaïm. 11 Le pays fut en repos pendant quarante ans. Et Othniel, fils de Kenaz, mourut.

12 Les enfants d’Israël firent encore ce qui déplaît à l’Éternel; et l’Éternel fortifia Églon, roi de Moab, contre Israël, parce qu’ils avaient fait ce qui déplaît à l’Éternel. 13 Églon réunit à lui les fils d’Ammon et les Amalécites, et il se mit en marche. Il battit Israël, et ils s’emparèrent de la ville des palmiers. 14 Et les enfants d’Israël furent asservis dix-huit ans à Églon, roi de Moab. 15 Les enfants d’Israël crièrent à l’Éternel, et l’Éternel leur suscita un libérateur, Éhud, fils de Guéra, Benjamite, qui ne se servait pas de la main droite. Les enfants d’Israël envoyèrent par lui un présent à Églon, roi de Moab. 16 Éhud se fit une épée à deux tranchants, longue d’une coudée, et il la ceignit sous ses vêtements, au côté droit. 17 Il offrit le présent à Églon, roi de Moab: or Églon était un homme très gras. 18 Lorsqu’il eut achevé d’offrir le présent, il renvoya les gens qui l’avaient apporté. 19 Il revint lui-même depuis les carrières près de Guilgal, et il dit: O roi! J’ai quelque chose de secret à te dire. Le roi dit: Silence! Et tous ceux qui étaient auprès de lui sortirent. 20 Éhud l’aborda comme il était assis seul dans sa chambre d’été, et il dit: J’ai une parole de Dieu pour toi. Églon se leva de son siège. 21 Alors Éhud avança la main gauche, tira l’épée de son côté droit, et la lui enfonça dans le ventre. 22 La poignée même entra après la lame, et la graisse se referma autour de la lame; car il ne retira pas du ventre l’épée, qui sortit par derrière. 23 Éhud sortit par le portique, ferma sur lui les portes de la chambre haute, et tira le verrou. 24 Quand il fut sorti, les serviteurs du roi vinrent et regardèrent; et voici, les portes de la chambre haute étaient fermées au verrou. Ils dirent: Sans doute il se couvre les pieds dans la chambre d’été. 25 Ils attendirent longtemps; et comme il n’ouvrait pas les portes de la chambre haute, ils prirent la clé et ouvrirent, et voici, leur maître était mort, étendu par terre. 26 Pendant leurs délais, Éhud prit la fuite, dépassa les carrières, et se sauva à Seïra. 27 Dès qu’il fut arrivé, il sonna de la trompette dans la montagne d’Éphraïm. Les enfants d’Israël descendirent avec lui de la montagne, et il se mit à leur tête. 28 Il leur dit: Suivez-moi, car l’Éternel a livré entre vos mains les Moabites, vos ennemis. Ils descendirent après lui, s’emparèrent des gués du Jourdain vis-à-vis de Moab, et ne laissèrent passer personne. 29 Ils battirent dans ce temps-là environ dix mille hommes de Moab, tous robustes, tous vaillants, et pas un n’échappa. 30 En ce jour, Moab fut humilié sous la main d’Israël. Et le pays fut en repos pendant quatre-vingts ans.

31 Après lui, il y eut Schamgar, fils d’Anath. Il battit six cents hommes des Philistins avec un aiguillon à bœufs. Et lui aussi fut un libérateur d’Israël.

Veja também