Ko Hamahona kei Kaha
1 I haere anō a Hamahona ki Kaha, ā, ka kitea e ia tētahi wahine kairau i reira, ā, haere atu ana ki a ia. 2 Ā, ka kōrerotia ki ngā Kahi, ka meatia, "Kua tae mai a Hamahona ki konei." Nā, ka karapotia ia e rātou, ka whanga hoki rātou ki a ia ā pau noa te pō i te kūwaha o te pā. Nā, takoto puku ana rātou ā pau noa taua pō; i mea hoki, "Waiho kia awatea, ka patu ai tātou i a ia."
3 Heoi, takoto ana a Hamahona ā tūruawaenga pō. Kātahi ia ka whakatika i waenganui pō, ā, ka mau i te tatau o te kūwaha o te pā, ki ngā pou hoki e rua. Nā, unuhia ake ana, āna tūtaki, āna aha; ā, hikitia ana ki runga ki ōna pokohiwi, amohia ana ki te tihi o te maunga i te ritenga atu o Heperona.
Ko Hamahona rāua ko Terīra
4 Ā muri iho ka aroha ia ki tētahi wahine i te awaawa o Horeke, ko Terīra tōna ingoa. 5 Nā, ka haere ngā rangatira o ngā Pirihitini ki taua wahine, ka mea ki a ia, "Whakawaia ia kia kitea ai nō hea tōna kaha nui, ā, mā te aha ia e taea ai e mātou, kia herea ai ia e mātou, kia whakaitia. Ā, kotahi mano kotahi rau ngā hiriwa e hoatu e tēnei, e tēnei o mātou ki a koe."
6 Nā, ka mea a Terīra ki a Hamahona, "Tēnā, whakaaturia mai ki ahau nō hea tōu kaha nui, mā te aha hoki e taea ai koe te here, kia whakaitia ai koe?"
7 Nā, ka mea a Hamahona ki a ia, "Ki te herea ahau e rātou ki ngā aka hou e whitu, kāhore nei i whakamaroketia, kātahi ahau ka kahakore, ka rite ki tētahi atu tangata."
8 Nā, ka maua e ngā rangatira o ngā Pirihitini ētahi aka hou e whitu ki a ia, he mea kāhore anō i whakamaroketia; ā, herea ana ia e ia ki aua mea. 9 Nā, tērā i taua wahine, i te rūma i roto, ētahi tāngata e tauwhanga ana. Nā, ka mea ia ki a ia, "E Hamahona, ko ngā Pirihitini, ka eke ki a koe!" Nā, motumotuhia ana e ia ngā aka; koia anō kei te miro muka e motu ana ina pā ki te ahi. Heoi, kīhai i mōhiotia tōna kaha.
10 Nā, ka mea a Terīra ki a Hamahona, "Nanā, kua tinihangatia ahau e koe, kua teka koe ki ahau; tēnā rā, whakaaturia mai ki ahau mā te aha koe e mau ai te here?"
11 Ā, ka mea ia ki a ia, "Ki te herea iana ahau ki ētahi taura hou kāhore anō i meatia ki te mahi, kātahi ahau ka kahakore, ka rite ki tētahi atu tangata."
12 Nā, ka mau a Terīra ki ētahi taura hou, ka here i a ia; ā, ka mea ki a ia, "E Hamahona, ko ngā Pirihitini, ka eke ki a koe!" Nā, i te rūma i roto ngā kaiwhanga e noho ana. Nā, motuhia ana e ia i ōna ringa, ānō he miro.
13 Nā, ka mea a Terīra ki a Hamahona, "He tinihanga tāu ki ahau, he kōrero teka ā tae mai nei; whakaaturia ki ahau mā te aha koe e mau ai te here?"
Ka mea ia ki a ia, "Ki te whatua e koe ngā makawe e whitu o tōku mātenga ki roto ki te whenu." 14 Nā, titia iho ana e ia ki te titi.
Ā, ka mea ki a ia, "E Hamahona, ko ngā Pirihitini ka eke ki a koe!" Nā, ko tōna ohonga ake i tāna moe, ka unuhia te titi o te mea whatu me te whenu anō.
15 Nā, ka mea te wahine ki a ia, "He aha koe i mea ai, ‘E aroha ana ahau ki a koe,’ kāhore nei hoki tōu ngākau i riro mai i ahau? Ka toru ēnei māmingatanga āu i ahau, kīhai anō hoki i whakaaturia e koe ki ahau nō hea tōu kaha nui." 16 Nāwai ā, kāhore he rā i kapea tāna āki i a ia ki āna kupu, me te tohe ki a ia, ā mate noa iho tōna wairua i te hōhā.
17 Kātahi ka whakaaturia e ia ki a ia tōna ngākau katoa, ka mea ki a ia, "Kāhore anō i pā noa he heu ki tōku māhunga; he Natari hoki ahau ki a Ihowā nō te kōpū mai anō o tōku whaea. Ki te heua ahau, kātahi ka riro atu tōku kaha i ahau, ā, ka kahakore ahau, ka rite ki te mano o te tangata."
18 Ā, nō te kitenga o Terīra kua whakaaturia tōna ngākau katoa ki a ia, ka tono tāngata ia ki te karanga i ngā rangatira o ngā Pirihitini, hei mea, "Haere mai anō koa āianei, kua whakaaturia hoki e ia tōna ngākau katoa ki ahau." Nā, ka haere mai ngā rangatira o ngā Pirihitini ki a ia, me te mau mai i te moni i ō rātou ringa. 19 Nā, ka whakamoea ia e ia ki runga i ōna turi, ā, ka karanga ki tētahi tangata, ā, heua ana ngā makawe e whitu o tōna māhunga. Nā, ka tīmata tāna whakaiti i a ia, ā, mahue ake ia i tōna kaha.
20 Nā, ka mea tērā, "E Hamahona ko ngā Pirihitini ka eke ki a koe!"
Nā, maranga ana ia i tāna moe, ka mea, "Ka haere ahau ki waho, ka pērā me mua rā, rūrū ai i ahau." Heoi, kīhai ia i mātau kua mawehe atu a Ihowā i a ia.
21 Nā, ka hopukia ia e ngā Pirihitini, ā, tīkarohia ana ōna kanohi; ā, kawea ana ia e rātou ki raro, ki Kaha. Nā, herea ana ia ki ngā mekameka parāhi; ā, he huri mira tāna mahi i roto i te whare herehere. 22 Heoi, kua tīmata anō ngā makawe o tōna māhunga te tupu i muri i tōna heunga.
Te Matenga o Hamahona
23 Nā, ka huihui ngā rangatira o ngā Pirihitini ki te patu i tētahi whakahere nui ki a Rakono, ki tō rātou atua, ki te whakamanamana anō hoki; i mea hoki, "Kua hōmai tō tātou hoariri a Hamahona e tō tātou atua ki tō tātou ringa."
24 Ā, nō te kitenga o te iwi i a ia, ka whakamoemiti ki tō rātou atua; i mea hoki,
"Kua hōmai tō tātou hoariri
e tō tātou atua ki tō tātou ringa,
te tangata nāna tō tātou whenua i huna,
he tokomaha hoki o tātou i patua e ia."
25 Ā, i ō rātou ngākau e koa ana, ka mea rātou, "Karangatia a Hamahona, hei mea tākaro mā tātou." Kātahi ka karangatia a Hamahona i roto i te whare herehere, ā, tākaro ana ia i tō rātou aroaro.
Nā, ka whakatūria ia e rātou ki waenganui o ngā pou. 26 Nā, ka mea a Hamahona ki te tamaiti i pupuri nei i a ia ki tōna ringa, "Tukua ahau kia whāwhā ki ngā pou tokomanawa o te whare hei okiokinga atu mōku." 27 Nā, kī tonu te whare i te tāne, i te wahine; i reira anō hoki ngā rangatira katoa o ngā Pirihitini; i runga anō i te tuanui me te mea e toru mano ngā tāne, ngā wāhine, e mātakitaki ana ki ngā mahi tākaro a Hamahona.
28 Kātahi ka karanga a Hamahona ki a Ihowā, ka mea, "E te Ariki e Ihowā, kia mahara ki ahau, whakakahangia hoki ahau e te Atua i tēnei wā kotahi nei, kia ea tonu āianei ki runga i ngā Pirihitini tōku mate i ōku kanohi e rua." 29 Nā, hopukia atu ana e Hamahona ngā pou tokomanawa e rua o waenga, i tū ai, i mau ai te whare, ko tētahi ki tōna ringa matau, ko tētahi ki tōna mauī. 30 Nā, ka mea a Hamahona, "Kia mate tahi ahau me ngā Pirihitini." Ko tōna tino pikonga iho, me te whakapau anō i tōna kaha; heoi hinga ana te whare ki runga ki ngā rangatira, ki runga anō hoki ki te iwi katoa i roto. Heoi, tini atu i āna i patu ai i tōna oranga te hunga i mate i whakamatea nei e ia, i tōna matenga.
31 Kātahi ka haere iho ōna tēina ki raro, rātou ko te whare katoa o tōna pāpā, ā, tangohia ana ia e rātou, kawea atu ana, tanumia ana ki waenganui o Toraha o Ehetaoro, ki te rua o Manoa, o tōna pāpā. Ā, e rua tekau ngā tau i whakarite ai ia mō Īharaira.
Samson trahi par Delila, et prisonnier des Philistins
1 Samson partit pour Gaza; il y vit une femme prostituée, et il entra chez elle. 2 On dit aux gens de Gaza: Samson est arrivé ici. Et ils l’environnèrent, et se tinrent en embuscade toute la nuit à la porte de la ville. Ils restèrent tranquilles toute la nuit, disant: Au point du jour, nous le tuerons. 3 Samson demeura couché jusqu’à minuit. Vers minuit, il se leva; et il saisit les battants de la porte de la ville et les deux poteaux, les arracha avec la barre, les mit sur ses épaules, et les porta sur le sommet de la montagne qui est en face d’Hébron. 4 Après cela, il aima une femme dans la vallée de Sorek. Elle se nommait Delila. 5 Les princes des Philistins montèrent vers elle, et lui dirent: Flatte-le, pour savoir d’où lui vient sa grande force et comment nous pourrions nous rendre maîtres de lui; nous le lierons pour le dompter, et nous te donnerons chacun mille et cent sicles d’argent. 6 Delila dit à Samson: Dis-moi, je te prie, d’où vient ta grande force, et avec quoi il faudrait te lier pour te dompter. 7 Samson lui dit: Si on me liait avec sept cordes fraîches, qui ne fussent pas encore sèches, je deviendrais faible et je serais comme un autre homme. 8 Les princes des Philistins apportèrent à Delila sept cordes fraîches, qui n’étaient pas encore sèches. Et elle le lia avec ces cordes. 9 Or des gens se tenaient en embuscade chez elle, dans une chambre. Elle lui dit: Les Philistins sont sur toi, Samson! Et il rompit les cordes, comme se rompt un cordon d’étoupe quand il sent le feu. Et l’on ne connut point d’où venait sa force. 10 Delila dit à Samson: Voici, tu t’es joué de moi, tu m’as dit des mensonges. Maintenant, je te prie, indique-moi avec quoi il faut te lier. 11 Il lui dit: Si on me liait avec des cordes neuves, dont on ne se fût jamais servi, je deviendrais faible et je serais comme un autre homme. 12 Delila prit des cordes neuves, avec lesquelles elle le lia. Puis elle lui dit: Les Philistins sont sur toi, Samson! Or des gens se tenaient en embuscade dans une chambre. Et il rompit comme un fil les cordes qu’il avait aux bras. 13 Delila dit à Samson: Jusqu’à présent tu t’es joué de moi, tu m’as dit des mensonges. Déclare-moi avec quoi il faut te lier. Il lui dit: Tu n’as qu’à tisser les sept tresses de ma tête avec la chaîne du tissu. 14 Et elle les fixa par la cheville. Puis elle lui dit: Les Philistins sont sur toi, Samson! Et il se réveilla de son sommeil, et il arracha la cheville du tissu et le tissu. 15 Elle lui dit: Comment peux-tu dire: Je t’aime! Puisque ton cœur n’est pas avec moi? Voilà trois fois que tu t’es joué de moi, et tu ne m’as pas déclaré d’où vient ta grande force. 16 Comme elle était chaque jour à le tourmenter et à l’importuner par ses instances, son âme s’impatienta à la mort, 17 il lui ouvrit tout son cœur, et lui dit: Le rasoir n’a point passé sur ma tête, parce que je suis consacré à Dieu dès le ventre de ma mère. Si j’étais rasé, ma force m’abandonnerait, je deviendrais faible, et je serais comme tout autre homme. 18 Delila, voyant qu’il lui avait ouvert tout son cœur, envoya appeler les princes des Philistins, et leur fit dire: Montez cette fois, car il m’a ouvert tout son cœur. Et les princes des Philistins montèrent vers elle, et apportèrent l’argent dans leurs mains. 19 Elle l’endormit sur ses genoux. Et ayant appelé un homme, elle rasa les sept tresses de la tête de Samson, et commença ainsi à le dompter. Il perdit sa force. 20 Elle dit alors: Les Philistins sont sur toi, Samson! Et il se réveilla de son sommeil, et dit: Je m’en tirerai comme les autres fois, et je me dégagerai. Il ne savait pas que l’Éternel s’était retiré de lui. 21 Les Philistins le saisirent, et lui crevèrent les yeux; ils le firent descendre à Gaza, et le lièrent avec des chaînes d’airain. Il tournait la meule dans la prison.
22 Cependant les cheveux de sa tête recommençaient à croître, depuis qu’il avait été rasé. 23 Or les princes des Philistins s’assemblèrent pour offrir un grand sacrifice à Dagon, leur dieu, et pour se réjouir. Ils disaient: Notre dieu a livré entre nos mains Samson, notre ennemi. 24 Et quand le peuple le vit, ils célébrèrent leur dieu, en disant: Notre dieu a livré entre nos mains notre ennemi, celui qui ravageait notre pays, et qui multipliait nos morts. 25 Dans la joie de leur cœur, ils dirent: Qu’on appelle Samson, et qu’il nous divertisse! Ils firent sortir Samson de la prison, et il joua devant eux. Ils le placèrent entre les colonnes. 26 Et Samson dit au jeune homme qui le tenait par la main: Laisse-moi, afin que je puisse toucher les colonnes sur lesquelles repose la maison et m’appuyer contre elles.
Comment il se venge et meurt.
27 La maison était remplie d’hommes et de femmes; tous les princes des Philistins étaient là, et il y avait sur le toit environ trois mille personnes, hommes et femmes, qui regardaient Samson jouer. 28 Alors Samson Hé 11:32, etc.invoqua l’Éternel, et dit: Seigneur Éternel! Souviens-toi de moi, je te prie; ô Dieu! Donne-moi de la force seulement cette fois, et que d’un seul coup je tire vengeance des Philistins pour mes deux yeux! 29 Et Samson embrassa les deux colonnes du milieu sur lesquelles reposait la maison, et il s’appuya contre elles; l’une était à sa droite, et l’autre à sa gauche. 30 Samson dit: Que je meure avec les Philistins! Il se pencha fortement, et la maison tomba sur les princes et sur tout le peuple qui y était. Ceux qu’il fit périr à sa mort furent plus nombreux que ceux qu’il avait tués pendant sa vie. 31 Ses frères et toute la maison de son père descendirent, et l’emportèrent. Lorsqu’ils furent remontés, ils l’enterrèrent entre Tsorea et Eschthaol dans le sépulcre de Manoach, son père. Il avait été juge en Israël pendant vingt ans.