1 PORQUE la ley, teniendo 10.1 Col. 2.17. cp. 8.5la sombra de 10.1 cp. 9.11.los bienes venideros, no la imagen misma de las cosas, 10.1 cp. 9.9.nunca puede, por los mismos sacrificios que ofrecen continuamente cada año, hacer perfectos á los que se allegan.
2 De otra manera cesarían de ofrecerse; porque los que tributan este culto, limpios de una vez, no tendrían más conciencia de pecado.
3 Empero 10.3 Lv. 16.21. cp. 9.7en estos sacrificios cada año se hace conmemoración de los pecados.
4 Porque 10.4 Mi. 6.6-8.la sangre de los toros y de los machos cabríos no puede quitar los pecados.
5 Por lo cual, 10.5 cp. 1.6.entrando en el mundo, dice:
10.5 Sal. 40.6-8. Sacrificio y presente no quisiste;
Mas 10.5 ver. 10. Jn. 6.51.me apropiaste cuerpo:
6 Holocaustos y expiaciones por el pecado no te agradaron.
7 Entonces dije: Heme aquí
(En la cabecera del libro está escrito de mí)
Para que haga, oh Dios, tu voluntad.
8 Diciendo arriba: Sacrificio y presente, y holocaustos y expiaciones por el pecado no quisiste, ni te agradaron, (las cuales cosas se ofrecen según la ley,)
9 Entonces dijo: Heme aquí para que haga, oh Dios, tu voluntad. Quita lo primero, para establecer lo postrero.
10 En la cual 10.10 Jn. 17.19.voluntad somos santificados por la ofrenda del 10.10 ver. 5. Jn. 6.51.cuerpo de Jesucristo hecha 10.10 Ro. 6.10. cp. 7.27una sola vez.
11 Así que, todo sacerdote se presenta 10.11 Nm. 28.3. cp. 7.27cada día ministrando y ofreciendo muchas veces los mismos sacrificios, que nunca pueden quitar los pecados:
12 Pero éste, habiendo ofrecido por los pecados 10.12 cp. 7.27.un solo sacrificio 10.12 cp. 1.3.para siempre, está sentado á la diestra de Dios,
13 Esperando lo que resta, hasta que 10.13 Sal. 110.1.sus enemigos sean puestos por estrado de sus pies.
14 Porque con una sola ofrenda 10.14 ver. 1hizo perfectos para siempre á 10.14 ver. 10los santificados.
15 Y atestíguanos 10.15 cp. 3.7.lo mismo el Espíritu Santo; que después que dijo:
16 Y este es el pacto que haré con ellos
Después de aquellos días, dice el Señor:
10.16 Jer. 31.33. cp. 8.10 Daré mis leyes en sus corazones,
Y en sus almas las escribiré:
17 Añade:
Y nunca más me acordaré de sus pecados é iniquidades.
18 Pues donde hay remisión de éstos, no hay más ofrenda por pecado.
19 Así que, hermanos, 10.19 Ro. 5.2. cp. 4.10teniendo libertad para entrar en 10.19 cp. 8.2.el santuario por la sangre de Jesucristo,
20 Por el camino que él nos consagró nuevo y vivo, 10.20 cp. 9.3.por el velo, esto es, por su carne;
21 Y teniendo 10.21 cp. 3.1.un gran sacerdote sobre 10.21 1 Ti. 3.15.la casa de Dios,
22 Lleguémonos con corazón verdadero, 10.22 Col. 2.2. cp. 6.11en plena certidumbre de fe, purificados los corazones 10.22 cp. 9.14.de mala conciencia, y 10.22 1 Co. 6.11.lavados los cuerpos con agua limpia.
23 Mantengamos firme la 10.23 1 Ti. 6.13.profesión de nuestra fe sin fluctuar; que 10.23 1 Co. 1.9. cp. 11.11fiel es el que prometió:
24 Y considerémonos los unos á los otros para provocarnos al amor y á las buenas obras;
25 No dejando 10.25 Hch. 2.42. Jud. 19.nuestra congregación, como algunos tienen por costumbre, mas exhortándonos; y tanto más, cuanto veis que 10.25 Lc. 17.24. 1 Co. 3.13.aquel día se acerca.
26 Porque 10.26 cp. 6.4.si pecáremos voluntariamente después de haber recibido el conocimiento de la verdad, 10.26 1 Jn. 5.16.ya no queda sacrificio por el pecado,
1 Perseverancia en la fe.
2 Excelencia de la fe,
27 Sino una horrenda esperanza de juicio, y hervor de fuego que ha de devorar á los adversarios.
28 10.28 Dt. 17.2,6. El que menospreciare la ley de Moisés, por el testimonio de dos ó de tres testigos muere sin ninguna misericordia:
29 ¿Cuánto pensáis 10.29 cp. 2.3.que será más digno de mayor castigo, 10.29 cp. 6.6.el que hollare al 10.29 cp. 1.2.Hijo de Dios, y tuviere por inmunda 10.29 cp. 13.20.la sangre del 10.29 ver. 16testamento, en la cual fué 10.29 ver. 10santificado, 10.29 Mt. 12.31,32.e hiciere afrenta al Espíritu de gracia?
30 Sabemos quién es el que dijo: 10.30 Dt. 32.35. Ro. 12.19.Mía es la venganza, yo daré el pago, dice el Señor. Y otra vez: 10.30 Dt. 32.36.El Señor juzgará su pueblo.
31 Horrenda cosa es caer en las manos del Dios vivo.
32 Empero 10.32 2 Jn. 8.traed á la memoria los días pasados, en los cuales, después de haber sido iluminados, sufristeis gran combate de aflicciones:
33 Por una parte, ciertamente, con vituperios y tribulaciones fuisteis hechos espectáculo; y por otra parte hechos compañeros de los que estaban en tal estado.
34 Porque de mis prisiones también os resentisteis conmigo, y 10.34 Mt. 5.12. Stg. 1.10.el robo de vuestros bienes padecisteis con gozo, conociendo que 10.34 Mt. 6.20.tenéis en vosotros una mejor sustancia en los cielos, y que permanece.
35 No perdáis pues vuestra confianza, que tiene grande remuneración de galardón:
36 Porque 10.36 Lc. 21.19. cp. 12.1. Stg. 1.3,4.la paciencia os es necesaria; para que, habiendo hecho la voluntad de Dios, 10.36 cp. 9.15.obtengáis la promesa.
37 Porque aun 10.37 1 P. 5.10.un poquito,
Y el que ha de venir 10.37 Hab. 2.3,4.vendrá, y no tardará.
38 Ahora el justo 10.38 Ro. 1.17.vivirá por fe;
Mas si se retirare, no agradará á mi alma.
39 Pero nosotros no somos tales 10.39 2 P. 2.20,21.que nos retiremos para perdición, sino fieles para ganancia del alma.
Kristuse ohver, üks kord ja lõplikult
1 Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte tegelikkuse tõeline kuju. Seadus ei suuda iial teha jäävalt täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette aasta-aastalt nendesamade ohvritega. 2 Vastasel korral, kas nad ei oleks siis ohverdamast lakanud? Sest jumalateenijad oleksid lõplikult puhtaks saanud ja neil ei oleks enam olnud patust südametunnistust. 3 Ent ohvrid on vaid iga-aastaseks meeldetuletuseks patust. 4 Härgade ja kitsede verel on võimatu patte ära võtta.
5 Seepärast ütles Kristus maailma tulles:
„Ohvrit ega andi sa ei tahtnud,
aga valmistasid mulle ihu:
6 põletus- ja patuohvritest
ei olnud sul hea meel.
7 Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen –
rullraamatus on minust kirjutatud –
tegema sinu tahtmist, Jumal!" "
8 Esimeses pooles ütleb ta: „Ohvreid, ande, põletus- ja patuohvreid sa ei tahtnud ega olnud sul hea meel neist" – mida ju ohverdatakse Seaduse järgi. 9 Siis aga ütleb ta: „Ma olen tulnud tegema sinu tahtmist." Ta tühistab esimese, et kehtestada teine. 10 Selles tahtmises on meid pühitsetud Jeesuse Kristuse ihu ohvriga üks kord ja lõplikult.
11 Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja toob korduvalt samu ohvreid, mis ei suuda iial ära võtta patte. 12 Kristus aga ohverdas üheainsa, alati kehtiva ohvri pattude eest, ja on jäädavalt istunud Jumala paremale käele 13 ja ootab sellest ajast alates, kuni ta vaenlased paisatakse põrmu ta jalge alla. 14 Sest üheainsa ohvriga on ta jäädavalt teinud täiuslikuks need, keda pühitsetakse.
15 Seda tunnistab meile ka Püha Vaim; sest kui ta oli öelnud:
16 „See on leping, mille ma sõlmin teiega
pärast neid päevi, ütleb Issand.
Ma panen oma seadused neile südamesse
ja kirjutan need nende teadvusse."
17 Siis ta lisab:
„Ja ma ei mäleta enam
nende patte ega ülekohtutegusid."
18 Aga kui need on kord andeks antud, seal ei ole enam vaja mingit ohvrit pattude eest.
Üleskutse püsivuseks
19 Vennad ja õed, Jeesuse vere läbi on meil julgus vabalt sisse minna kõige pühamasse paika. 20 Selle tee on ta meile avanud uuena ja elavana eesriide, see tähendab oma maise ihu kaudu. 21 Ja et meil on nõnda suur preester Jumala koja üle, 22 siis astugem Jumala ette siira südamega, täielikus usus, olles südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest ja ihu poolest pestud puhta veega! 23 Hoidkem kõikumatult kinni lootusest, mida me tunnistame, sest ustav on see, kes seda on tõotanud. 24 Ja mõelgem, kuidas üksteist ergutada armastusele ja headele tegudele! 25 Ärgem jäägem eemale oma koguduse kokkusaamistelt, nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist, ja seda enam, et näete kohtupäeva lähenevat.
26 Sest kui me teeme tahtlikult pattu pärast seda, kui oleme õppinud tundma tõde, siis ei ole enam ohvrit pattude lepituseks, 27 vaid ainult mingi kohutav kohtu ootamine ja vihatuli, mis neelab Jumalale vastupanijad. 28 Igaüks, kes hülgab Moosese Seaduse, peab ilma halastuseta surema kahe või kolme tunnistaja ütluse peale. 29 Kui palju rängema karistuse väärib siis teie meelest see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole kalliks pidanud lepingu verd, millega teda on pühitsetud, ning on teotanud armu Vaimu? 30 Me ju tunneme teda, kes ütleb: „Mulle kuulub kättemaks, minu käest tuleb karistus." Ja veel: „Issand mõistab kohut oma rahva üle."
31 Hirmus on langeda elava Jumala kätte!
32 Tuletage meelde endisi päevi, mil te äsja valgustatuna pidite taluma rasket ja kannatusrohket võitlust! 33 Mõnikord olite ise avaliku pilke ja ahistamise all, mõnikord näitasite oma ühtekuuluvust nendega, keda nõnda koheldi. 34 Te olete kannatanud koos vangidega ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja püsivam varandus. 35 Seepärast ärge kaotage oma julgust, sest see saab suure palga!
36 Teil läheb vaja kannatlikkust, et teha Jumala tahtmist ja saada kätte tema tõotused. 37 Sest
„Veel õige pisut aega,
siis tuleb see, kes on tulemas,
ega viivita enam."
38 Aga
„Minu õige jääb usust elama,
ja kui ta taganeb,
ei tunne ma temast head meelt."
39 Meie aga ei ole need, kes taganevad ja hukkuvad, vaid meie usume ja jääme elama.