A parábola dos lavradores maus
1 cp.3.23;4.2ss.Depois, começou Jesus a falar-lhes por parábolas: Mc 12.1-12;Mt 21.33-46;Lc 20.9-19Um homem plantou uma vinha, cercou-a com uma sebe, Is 5.2cavou ali um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a uns lavradores e partiu para outro país. 2 No tempo da colheita, enviou um servo aos lavradores, para receber deles do fruto da vinha; 3 mas eles, agarrando-o, o açoitaram e mandaram embora sem coisa alguma. 4 Tornou a enviar-lhes outro servo; e a este o feriram na cabeça e o carregaram de afrontas. 5 Enviou ainda outro, e a este mataram; e enviou muitos outros, a alguns dos quais açoitaram e a outros mataram. 6 Restava-lhe ainda um, o seu filho amado; a este enviou por último, dizendo: Terão respeito a meu filho. 7 Mas aqueles lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; vinde, matemo-lo, e a herança será nossa. 8 Agarrando-o, mataram-no e lançaram-no fora da vinha. 9 Que fará o senhor da vinha? Virá, e exterminará os lavradores, e entregará a sua vinha a outros. 10 Nunca lestes sequer esta passagem da Escritura:
Sl 118.22s.A pedra que os edificadores rejeitaram,
esta foi posta como a pedra angular;
11 isso foi feito pelo Senhor,
e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Mc 11.18Procuravam prendê-lo (mas temeram o povo.), porque perceberam que contra eles proferia esta parábola. Mt 22.22Deixando-o, retiraram-se.
A questão do tributo
13 Mc 12.13-17;Mt 22.15-22;Lc 20.20-26Depois, eles lhe enviaram alguns dos fariseus e Mt 22.16dos herodianos para o Lc 11.54apanhar em alguma palavra. 14 Estes, vindo a ele, disseram: Mestre, sabemos que és verdadeiro e não se te dá de ninguém, porque não te deixas levar de respeitos humanos, mas ensinas o caminho de Deus segundo a verdade; é lícito ou não pagar tributo a César? 15 Pagaremos ou não pagaremos? Mas Jesus, percebendo a hipocrisia deles, respondeu-lhes: Por que me experimentais? Trazei-me um denárioUm denário valia 315 réis, moeda brasileira. para eu vê-lo. 16 Eles lho trouxeram. Perguntou-lhes: De quem é esta efígie e inscrição? Responderam-lhe: De César. 17 Disse-lhes Jesus: Mt 22.21Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. Admiravam-se muito dele.
Os saduceus e a ressurreição
18 Mc 12.18-27;Mt 22.23-33;Lc 20.27-38Vieram ter com ele alguns saduceus, homens que dizem não haver ressurreição, e fizeram-lhe esta pergunta: 19 Mestre, Dt 25.5Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém, deixando mulher, e não tiver filhos, seu irmão casará com a viúva e dará sucessão ao falecido. 20 Havia sete irmãos; o primeiro casou-se e morreu sem deixar sucessão; 21 o segundo desposou a viúva e morreu, não deixando sucessão; 22 e, do mesmo modo, o terceiro; assim, nenhum dos sete deixou sucessão. Depois de todos, morreu também a mulher. 23 Na ressurreição, quando ressuscitarem, de qual deles será ela mulher? Pois os sete casaram com ela. 24 Respondeu Jesus: Não provém o vosso erro de não saberdes as Escrituras, nem o poder de Deus? 25 Pois, quando ressuscitarem dentre os mortos, nem os homens casam, nem as mulheres são dadas em casamento; porém são como os anjos nos céus. 26 Quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido no livro de Moisés, Lc 20.37;Êx 3.6; cp.Rm 11.2na passagem concernente à sarça, como Deus lhe falou: Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó? 27 Mt 22.32;Lc 20.38Ele não é Deus de mortos, mas de vivos. Estais em grande erro.
O grande mandamento
28 Mc 12.28-34;Mt 22.34-40; cp.Lc 10.25-28;20.39s.Chegou um dos escribas e, tendo ouvido a discussão e Lc 20.39; cp.Mt 22.34vendo que Jesus lhes havia respondido bem, fez-lhe esta pergunta: Qual é o primeiro de todos os mandamentos? 29 Respondeu Jesus: O primeiro é: Dt 6.4ss.;Mc 12.31Ouve, ó Israel, o Senhor é nosso Deus, o Senhor é um só! 30 e: Amarás ao Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu entendimento e de toda a tua força. 31 O segundo é: Lv 19.18Amarás ao teu próximo como a ti mesmo. Não há outro mandamento maior do que estes. 32 Disse-lhe o escriba: Na verdade, Mestre, disseste bem que ele é um, Dt 4.35e não há outro senão ele; 33 e que o amá-lo de todo o coração, de todo o entendimento e de toda a força e o amar ao próximo como a si mesmo 1Sm 15.22;Os 6.6;Mq 6.6-8;Mt 9.13;12.7excede a todos os holocaustos e sacrifícios. 34 Vendo Jesus que ele havia falado sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do reino de Deus. Mt 22.46Ninguém ousava mais interrogá-lo.
O Cristo, Filho de Davi
35 Mc 12.35-37;Mt 22.41-46;Lc 20.41-44Jesus, Mt 26.55; cp.Mc 10.1ensinando no templo, perguntou: Como dizem os escribas que o Cristo Mt 9.27é filho de Davi? 36 O próprio Davi falou, movido pelo Espírito Santo:
Sl 110.1Disse o Senhor ao meu Senhor:
Senta-te à minha mão direita,
até que eu ponha os teus inimigos debaixo dos teus pés.
37 O próprio Davi chama-lhe Senhor; como é ele seu filho? A multidão ouvia-o com prazer.
Jesus censura os escribas
38 Mc 12.38-40;Mt 23.1-7;Lc 20.45-47Dizia-lhes em seu ensino: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes compridas, Lc 11.43;Mt 23.6de ser saudados nas praças 39 e de ocupar os primeiros assentos nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes; 40 os Lc 20.47quais devoram as casas das viúvas e fazem por pretexto longas orações; estes hão de receber muito maior condenação.
A oferta da viúva pobre
41 Mc 12.41-44;Lc 21.1-4Sentando-se Jesus em frente do Jo 8.20gazofilácio, observava como o povo cp.2Rs 12.9deitava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos deitavam grandes quantias. 42 mas, vindo uma pobre viúva, deitou duas pequenas moedas, que valem um quadranteUm quadrante valia 7 réis, moeda brasileira.. 43 Chamando seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta pobre viúva deitou mais no gazofilácio que todos os ofertantes, 44 porque estes deram do que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza, deu tudo o que possuía, Lc 15.12,30;21.4tudo o que tinha para o seu sustento.
Te Kupu Whakarite mō ngā Kaimahi i te Māra Wāina
1 Nā, ka tīmata ia ki te kōrero kupu whakarite ki a rātou: "I whakatōkia e tētahi tangata he māra wāina, taiepatia ana ki te taiepa, nā, ka keria te takotoranga wāina, hangā ana tētahi whare tiketike, tukua ana e ia ki ngā kaimahi, nā, ko tōna haerenga ki tawhiti. 2 Ā, i te pō i tika ai ka tonoa e ia he pononga ki ngā kaimahi ki te tiki i ētahi hua o te māra wāina i a rātou. 3 Nā, ka mau rātou ki a ia, ā, whiua ana, tonoa kautia atu ana. 4 Nā, ka tonoa anō e ia ki a rātou tētahi atu pononga; ā, ka ākina ia e rātou ki te kōhatu, ngawhā iho tōna mātenga, ā, ka tūkinotia ia e rātou ka tonoa atu. 5 Nā, ka tonoa anō e ia tētahi atu; ā, whakamatea iho ia e rātou; me ērā atu, tōna tini, ko ētahi i whiua, ko ētahi i whakamatea.
6 "Nā, kotahi ake anō tāna, he tama aroha nāna, ko ia ō muri rawa i tonoa ai e ia ki a rātou, i mea hoki ia, ‘E hopohopo rātou ki tāku tama.’ 7 Nā, ka mea aua kaimahi ki a rātou anō, ‘Ko te tangata tēnei mōna te kāinga; tēnā, tātou ka whakamate i a ia, ā, mō tātou te kāinga.’ 8 Nā, ka mau rātou ki a ia, whakamatea iho, makā ana ki waho o te māra wāina.
9 "Nā, ka pēhea te rangatira o te māra wāina? Ka haere ia, ka whakangaro i ngā kaimahi, ka hoatu te māra wāina ki ētahi atu. 10 Kāhore koia koutou i kite i tēnei karaipiture:
‘Ko te kōhatu i kapea e ngā kaihanga kua meinga
hei upoko mō te kokonga.
11 Nā te Ariki tēnei,
ā, he mea whakamīharo hoki
ki ō tātou kanohi’?"
12 Nā, ka whai rātou kia hopukina ia, otiia, i mataku i te mano. I mātau hoki rātou mō rātou te kupu whakarite i kōrerotia nei e ia; nā, whakarērea ana ia, haere ana rātou.
Te Utu Takoha
13 Nā, ka tonoa mai e rātou ki a ia ētahi o ngā Parihi, rātou ko ngā Herōriana, hei hopu mō tētahi kupu āna. 14 Ā, nō tō rātou taenga mai, ka mea ki a ia, "E te Kaiwhakaako, e mātau ana mātou he kupu pono tāu, e kore anō tā te tangata e whakaaroa e koe; e kore anō koe e titiro ki te kanohi tangata, engari, ka whakaako i te ara a te Atua i runga i te pono. He mea tika rānei te hoatu takoha ki a Hīhā, ehara rānei? 15 Me hoatu rānei e mātou, kaua rānei e hoatu?"
Otirā, i mōhio ia ki tō rātou tinihanga, ka mea ki a rātou, "He aha koutou ka whakamātautau ai i ahau? Mauria mai he pene ki ahau, kia kite ahau."
16 Ā, mauria ana mai. Nā, ko tāna meatanga ki a rātou, "Nō wai tēnei āhua me te tuhituhinga?"
Ka mea rātou ki a ia, "Nō Hīhā."
17 Nā, ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Hoatu ki a Hīhā, ngā mea a Hīhā, ki te Atua ngā mea a te Atua." Ā, mīharo ana rātou ki a ia.
Te Take e Pā ana ki te Aranga ake i te Mate
18 Nā, ka haere mai ki a ia ngā Haruki, e mea nei kāhore he aranga; ka ui ki a ia, ka mea, 19 "E te kaiwhakaako, i tuhituhi a Mohi ki a mātou, ‘Ki te mate te tuakana o tētahi tangata, mahue iho tāna wahine, kāhore he tamariki hei waihotanga iho, me tango tāna wahine e tōna teina, ka whakatupu uri ai mō tōna tuakana.’ 20 Nā, tērā tētahi whānau, tokowhitu, he tuākana, he tēina: ka tango tō mua i te wahine, ka mate, ā, kāhore he uri hei waihotanga iho. 21 Kātahi, ka tango te tuarua i a ia, ka mate, kāhore anō hoki ōna uri hei waihotanga iho. Pērā tonu anō hoki te tuatoru. 22 I tango anō te tokowhitu i a ia, ā, kāhore ō rātou uri hei waihotanga iho. Muri rawa iho ka mate ko te wahine. 23 Nā, i te aranga, i te mea ka ara rātou, mā wai o rātou te wahine? He wahine hoki ia nā rātou tokowhitu."
24 Nā, ka whakahoki a Īhu, ka mea ki a rātou, "Ehara ianei tēnei i te mea i hē ai koutou, kāhore nei hoki e mōhio ki ngā karaipiture, ki te kaha hoki o te Atua? 25 I te mea hoki ka ara mai rātou i te hunga mate, e kore e mārena, e kore anō e hoatu kia mārenatia; engari, ka rite ki ngā anahera o te rangi. 26 Nā, mō te hunga mate, mō tō rātou aranga mai; kāhore koutou i kite i roto i te Pukapuka a Mohi, i te wāhi ki te Rākau, i tā te Atua i kī ai ki a ia, i mea ai, ‘Ko te Atua ahau o Āperahama, ko te Atua o Īhaka, ko te Atua o Hākopa’? 27 Ehara ia i te Atua nō te hunga mate, engari, he Atua nō te hunga ora; nā, nui atu tō koutou hē!"
Te Ture Tino Nui
28 Ā, ko te haerenga mai o tētahi o ngā karaipi, ko te rongonga ki a rātou e totohe ana, ka kite he pai tāna whakahoki ki a rātou, ka ui ki a ia, "Ko tēhea te tuatahi o ngā ture katoa?"
29 Nā, ko te whakahokinga a Īhu ki a ia, "Ko te tuatahi o ngā ture katoa, ‘Whakarongo, e Īharaira: Ko te Ariki, ko tō tātou Atua, he Ariki kotahi; 30 kia whakapaua hoki tōu ngākau, tōu wairua, tōu hinengaro, tōu kaha, ki te aroha ki te Ariki, ki tōu Atua. Ko te ture tuatahi tēnei.’ 31 Ko te tuarua tēnei, ‘Kia aroha koe ki tōu hoa tata, ānō ko koe.’ Kāhore he ture kē atu e rahi ake ana i ēnei."
32 Nā, ka mea te karaipi ki a ia, "He pono, e te Kaiwhakaako, he tika tāu kōrero ‘kotahi tonu ia, ā, kāhore tētahi ko ia anake’; 33 ā, ‘Ko te whakapau i te ngākau, i te hinengaro, i te wairua, i te kaha, ki te aroha ki a ia, me te aroha ki tōna hoa tata, ānō ko ia,’ nui atu ēnā i ngā tahunga tinana, i ngā patunga tapu katoa."
34 Ā, nō te kitenga o Īhu he kupu mōhio tāna i whakahoki ai, ka mea ki a ia, "Kāhore koe i matara atu i te rangatiratanga o te Atua." Ā, kīhai tētahi tangata i māia ki te ui ki a ia i muri iho.
Te Take e Pā ana ki te Karaiti
35 Nā, ka kī a Īhu, ka mea, i a ia e whakaako ana i roto i te temepara, "Nā te aha ngā karaipi ka mea ai, he tama nā Rāwiri a te Karaiti? 36 Nā Rāwiri ake hoki te kupu i roto i te Wairua Tapu:
‘I mea te Ariki ki tōku Ariki:
"Hei tōku matau koe noho ai,
kia meinga rā anō e ahau ōu hoariri
hei tūranga waewae mōu." ’
37 Ko Rāwiri tonu tēnei e karanga nei ki a ia he Ariki; ā, nō hea ia i tama ai ki a ia?"
Ā, āhuareka ana te mano tini ki te whakarongo ki a ia.
Te Whakatūpato a Īhu mō ngā Kaiwhakaako i te Ture
38 Nā, i mea anō ia ki a rātou i tāna akoranga, "Kia tūpato ki ngā karaipi, ko tā rātou e rawe ai ko te hāereere i roto i ngā kākahu roroa, me ngā ohatanga i ngā kāinga hokohoko, 39 me ngā nohoanga rangatira i ngā whare karakia, me ngā nohoanga rangatira i ngā hākari. 40 Ka pau nei i a rātou ngā whare o ngā pouaru, ā, ka māminga ki te īnoi roa. He nui rawa te mate e pā ki ēnei."
Te Koha a te Pouaru
41 Ā, ka noho a Īhu i te ritenga atu o te takotoranga moni, ka mātakitaki ki te mano e panga moni ana ki te takotoranga moni; ā, he tokomaha ngā tāngata whai taonga i panga moni maha ki roto. 42 Nā, ko te haerenga mai o tētahi pouaru rawakore, ka maka i ngā mea nonohi e rua, kotahi pātene ki te huia.
43 Nā, ka karangatia e ia āna ākonga, ka mea ki a rātou, "He pono tāku e mea nei ki a koutou, ko tā tēnei pouaru rawakore i maka ai, nui atu i a rātou katoa e maka rā ki te takotoranga moni. 44 Ko rātou katoa hoki, he hira nei ō rātou taonga, i makā ko tētahi wāhi; tēnā ko ia i tōna rawakoretanga i maka i āna mea katoa, arā, i tōna oranga katoa."