1 And certain persons, having come down from Judaea, taught the brethren, If ye shall not have been circumcised according to the custom of Moses, ye cannot be saved. 2 A commotion therefore having taken place, and no small discussion on the part of Paul and Barnabas against them, they arranged that Paul and Barnabas, and certain others from amongst them, should go up to Jerusalem to the apostles and elders about this question. 3 They therefore, having been set on their way by the assembly, passed through Phoenicia and Samaria, relating the conversion of those of the nations. And they caused great joy to all the brethren. 4 And being arrived at Jerusalem, they were received by the assembly, and the apostles, and the elders, and related all that God had wrought with them. 5 And some of those who were of the sect of the Pharisees, who believed, rose up from among them, saying that they ought to circumcise them and enjoin them to keep the law of Moses.

6 And the apostles and the elders were gathered together to see about this matter. 7 And much discussion having taken place, Peter, standing up, said to them, Brethren, ye know that from the earliest days God amongst you chose that the nations by my mouth should hear the word of the glad tidings and believe. 8 And the heart-knowing God bore them witness, giving them the Holy Spirit as to us also, 9 and put no difference between us and them, having purified their hearts by faith. 10 Now therefore why tempt ye God, by putting a yoke upon the neck of the disciples, which neither our fathers nor we have been able to bear? 11 But we believe that we shall be saved by the grace of the Lord Jesus, in the same manner as they also. 12 And all the multitude kept silence and listened to Barnabas and Paul relating all the signs and wonders which God had wrought among the nations by them. 13 And after they had held their peace, James answered, saying, Brethren, listen to me: 14 Simon has related how God first visited to take out of the nations a people for his name. 15 And with this agree the words of the prophets; as it is written: 16 After these things I will return, and will rebuild the tabernacle of David which is fallen, and will rebuild its ruins, and will set it up, 17 so that the residue of men may seek out the Lord, and all the nations on whom my name is invoked, saith the Lord, who does these things 18 known from eternity. 19 Wherefore I judge, not to trouble those who from the nations turn to God; 20 but to write to them to abstain from pollutions of idols, and from fornication, and from what is strangled, and from blood. 21 For Moses, from generations of old, has in every city those who preach him, being read in the synagogues every sabbath.

22 Then it seemed good to the apostles and to the elders, with the whole assembly, to send chosen men from among them with Paul and Barnabas to Antioch, Judas called Barsabas and Silas, leading men among the brethren, 23 having by their hand written thus: The apostles, and the elders, and the brethren, to the brethren who are from among the nations at Antioch, and in Syria and Cilicia, greeting: 24 Inasmuch as we have heard that some who went out from amongst us have troubled you by words, upsetting your souls, saying that ye must be circumcised and keep the law; to whom we gave no commandment; 25 it seemed good to us, having arrived at a common judgment, to send chosen men to you with our beloved Barnabas and Paul, 26 men who have given up their lives for the name of our Lord Jesus Christ. 27 We have therefore sent Judas and Silas, who themselves also will tell you by word of mouth the same things. 28 For it has seemed good to the Holy Spirit and to us to lay upon you no greater burden than these necessary things: 29 to abstain from things sacrificed to idols, and from blood, and from what is strangled, and from fornication; keeping yourselves from which ye will do well. Farewell. 30 They therefore, being let go, came to Antioch, and having gathered the multitude delivered to them the epistle. 31 And having read it, they rejoiced at the consolation. 32 And Judas and Silas, being themselves also prophets, exhorted the brethren with much discourse, and strengthened them. 33 And having passed some time there, they were let go in peace from the brethren to those who sent them. 34 *Ver. 34 of A.V. is not in the best MSS.35 And Paul and Barnabas stayed in Antioch, teaching and announcing the glad tidings, with many others also, of the word of the Lord.

36 But after certain days Paul said to Barnabas, Let us return now and visit the brethren in every city where we have announced the word of the Lord, and see how they are getting on. 37 And Barnabas proposed to take with them John also, called Mark; 38 but Paul thought it not well to take with them him who had abandoned them, going back from Pamphylia, and had not gone with them to the work. 39 There arose therefore very warm feeling, so that they separated from one another; and Barnabas taking Mark sailed away to Cyprus; 40 but Paul having chosen Silas went forth, committed by the brethren to the grace of God. 41 And he passed through Syria and Cilicia, confirming the assemblies.

1 Mõned mehed tulid Juudamaalt alla Antiookiasse ja õpetasid vendi: „Kui te ei lase endid Moosese kombe kohaselt ümber lõigata, siis te ei saa päästetud." 2 Sellest tõusis tüli ning Paulusel ja Barnabasel oli nendega suur vaidlus. Siis määrati nii, et Paulus ja Barnabas lähevad koos mõne teise usklikuga Jeruusalemma selles asjas apostlite ja vanematega kohtuma. 3 Kogudus saatis nad teele ja kui nad reisisid läbi Foiniikia ja Samaaria, jutustasid nad üksikasjalikult, kuidas mittejuudid olid pöördunud. See sõnum rõõmustas vendi väga. 4 Ja kui nad Jeruusalemma saabusid, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad südamlikult vastu, kellele nad andsid teada kõigest, mis Jumal oli nende läbi teinud.

5 Siis mõned variseride hulgast, kes olid saanud usklikuks, tõusid püsti ja ütlesid: „Neid tuleb ümber lõigata ja nõuda Moosese Seaduse pidamist."

6 Apostlid ja vanemad tulid kokku asja arutama. 7 Pärast pikka vaidlust tõusis Peetrus püsti ja ütles: „Vennad, te teate, et mõni aeg tagasi tegi Jumal teie hulgas valiku, et minu suu läbi kuuleksid teised rahvad evangeeliumi sõna ja usuksid. 8 Ja südametundja Jumal näitas, et ta on nad vastu võtnud, andes neile Püha Vaimu nagu meilegi. 9 Ta ei ole teinud vahet meie ja nende vahel, sest ta puhastas usu läbi nende südamed. 10 Mispärast te nüüd kiusate Jumalat, soovides panna jüngrite kaela iket, mida ei ole suutnud kanda ei meie isad ega meie? 11 Ent meie usume, et me oleme Issanda Jeesuse armu läbi päästetud samal kombel nagu nemadki!"

12 Kogudus jäi vaikseks, kui nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid imelistest tunnustähtedest ja imedest, mida Jumal oli teinud rahvaste hulgas nende läbi. 13 Kui nad olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna: „Vennad, kuulake mind! 14 Siimon on meile selgitanud, kuidas Jumal esmalt võttis eesmärgiks valida oma nimele rahvast paganate hulgast. 15 Sellega lähevad kokku prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:

16 „Pärast seda ma tulen tagasi

ja ehitan üles Taaveti langenud telgi.

Ja ehitan üles selle varemed

ja taastan selle uuesti,

17 et muudki inimesed otsiksid Issandat

ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi,

ütleb Issand, kes teeb seda,

18 mis on teada igavikust alates."

19 Seepärast otsustan mina, et me ei teeks seda raskeks neile, kes teiste rahvaste seast pöörduvad Jumala poole. 20 Vaid selle asemel kirjutaksime neile, et nad hoiduksid ebajumalate ohvrilihast, sugukõlvatusest, lämbunud loomade lihast ja verest. 21 Sest Moosest on ammustest aegadest alates kuulutatud igas linnas ning loetud igal hingamispäeval sünagoogides."

22 Siis apostlid ja vanemad ühes kogudusega otsustasid valida endi hulgast mõned mehed ja saata need Antiookiasse koos Barnabase ja Paulusega. Nad valisid Juudase (Barsabaseks kutsutu) ja Siilase, kaks meest, kes mõlemad olid juhid vendade hulgas.

23 Nendega nad saatsid järgmise kirja:

Apostlid ja vanemad, teie vennad,

Teiste rahvaste päritolu vendadele ja õdedele, kes elavad Antiookias, Süürias ja Kiliikias:

Tervitused.

24 Me oleme kuulnud, et mõned meie hulgast on välja läinud ilma meie heakskiiduta ja oma kõnedega teid segadusse ajanud ja teie hinge rahutuks teinud. 25 Nõnda me oleme otsustanud valida mõned mehed ja saata need teie juurde koos meie kallite sõprade Barnabase ja Paulusega, 26 meestega, kes on pannud oma elu kaalule meie Issanda Jeesuse Kristuse nime pärast. 27 Seepärast me läkitasime Juudase ja Siilase kinnitama suusõnal seda, mida me kirjutame. 28 Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teid ei tohi koormata millegagi peale nende nõudmiste: 29 te peate hoiduma ebajumalate ohvrilihast, verest, lämbunud loomade lihast ja sugukõlvatusest. Te teete hästi, kui te neist hoidute.

Jumalaga!

30 Nii nad saadeti teele ja nad tulid alla Antiookiasse, kutsusid kokku koguduse ja andsid kirja üle. 31 Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle julgustava sõnumi üle. 32 Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, julgustasid usklikke mitmete sõnadega ja kinnitasid neid. 33 Aga kui nad seal olid mõnda aega viibinud, saatsid usklikud nad rahu õnnistustega minema nende juurde, kes neid olid läkitanud. 34 Ja see tundus hea, et Siilas jääb sinna. 35 Aga Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse, õpetades ja kuulutades Issanda sõna.

36 Mõni aeg hiljem ütles Paulus Barnabasele: „Lähme jälle vaatama usklikke kõikides linnades, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas neil läheb." 37 Barnabas tahtis võtta kaasa ka Johannese, keda kutsutakse Markuseks, 38 aga Paulus ei pidanud seda õigeks, sest ta oli neid Pamfüülias maha jätnud ega olnud ühes nendega läinud tööle. 39 Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad läksid lahku ning Barnabas võttis kaasa Markuse ja purjetas Küprosele. 40 Paulus valis aga Siilase ja läks teele, jättes usklikud Issanda armu hooleks. 41 Ta käis läbi Süüria ja Kiliikia, kinnitades kogudusi.