1 And having journeyed through Amphipolis and Apollonia, they came to Thessalonica, where was the synagogue of the Jews. 2 And according to Paul’s custom he went in among them, and on three sabbaths reasoned with them from the scriptures, 3 opening and laying down that the Christ must have suffered and risen up from among the dead, and that this is the Christ, Jesus whom I announce to you. 4 And some of them believed, and joined themselves to Paul and Silas, and of the Greeks who worshipped, a great multitude, and of the chief women not a few. 5 But the Jews having been stirred up to jealousy, and taken to themselves certain wicked men of the lowest rabble, and having got a crowd together, set the city in confusion; and having beset the house of Jason sought to bring them out to the people; 6 and not having found them, dragged Jason and certain brethren before the politarchs, crying out, These men that have set the world in tumult, are come here also, 7 whom Jason has received; and these all do contrary to the decrees of Caesar, saying, that there is another king, Jesus. 8 And they troubled the crowd and the politarchs when they heard these things. 9 And having taken security of Jason and the rest, they let them go.

10 But the brethren immediately sent away, in the night, Paul and Silas to Berea; who, being arrived, went away into the synagogue of the Jews. 11 And these were more noble than those in Thessalonica, receiving the word with all readiness of mind, daily searching the scriptures if these things were so. 12 Therefore many from among them believed, and of Grecian women of the upper classes and men not a few. 13 But when the Jews from Thessalonica knew that the word of God was announced in Berea also by Paul, they came there also, stirring up the crowds. 14 And then immediately the brethren sent away Paul to go as to the sea; but Silas and Timotheus abode there. 15 But they that conducted Paul brought him as far as Athens; and, having received a commandment to Silas and Timotheus, that they should come to him as quickly as possible, they departed.

16 But in Athens, while Paul was waiting for them, his spirit was painfully excited in him seeing the city given up to idolatry. 17 He reasoned therefore in the synagogue with the Jews, and those who worshipped, and in the market-place every day with those he met with. 18 But some also of the Epicurean and Stoic philosophers attacked him. And some said, What would this chatterer say? and some, He seems to be an announcer of foreign demons, because he announced the glad tidings of Jesus and the resurrection to them. 19 And having taken hold on him they brought him to Areopagus, saying, Might we know what this new doctrine which is spoken by thee is? 20 For thou bringest certain strange things to our ears. We wish therefore to know what these things may mean. 21 Now all the Athenians and the strangers sojourning there spent their time in nothing else than to tell and to hear the news.

22 And Paul standing in the midst of Areopagus said, Athenians, in every way I see you given up to demon worship; 23 for, passing through and beholding your shrines, I found also an altar on which was inscribed, To the unknown God. Whom therefore ye reverence, not knowing him, him I announce to you. 24 The God who has made the world and all things which are in it, he, being Lord of heaven and earth, does not dwell in temples made with hands, 25 nor is served by men’s hands as needing something, himself giving to all life and breath and all things; 26 and has made of one blood every nation of men to dwell upon the whole face of the earth, having determined ordained times and the boundaries of their dwelling, 27 that they may seek God; if indeed they might feel after him and find him, although he is not far from each one of us: 28 for in him we live and move and exist; as also some of the poets amongst you have said, For we are also his offspring. 29 Being therefore the offspring of God, we ought not to think that which is divine to be like gold or silver or stone, the graven form of man’s art and imagination. 30 God therefore, having overlooked the times of ignorance, now enjoins men that they shall all everywhere repent, 31 because he has set a day in which he is going to judge the habitable earth in righteousness by the man whom he has appointed, giving the proof of it to all in having raised him from among the dead.

32 And when they heard of the resurrection of the dead, some mocked, and some said, We will hear thee again also concerning this. 33 Thus Paul went out of their midst. 34 But some men joining themselves to him believed; among whom also was Dionysius the Areopagite, and a woman by name Damaris, and others with them.

1 Kui nad olid läinud läbi Amfipolise ja Apolloonia, jõudsid nad Tessaloonikasse, kus oli juudi sünagoog. 2 Ja Paulus läks, nagu tal kombeks oli, nende juurde sünagoogi, ja arutles nendega kolmel hingamispäeval Jumala sõna üle, 3 selgitades ja tõestades, et Messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma. „See Jeesus, keda mina teile kuulutan, ongi Messias!" ütles ta. 4 Mõned neist lasksid end veenda ja ühinesid Pauluse ja Siilasega, samuti ühines suur hulk jumalakartlikke kreeklasi ja rohkesti suursuguseid naisi.

5 Aga õpetuse vastu seisvad juudid said kadedaks, nad võtsid turuplatsilt kaasa mõningaid kurje mehi ja rahvahulki üles kihutades korraldasid linnas mässu. Nad ründasid Jaasoni maja, otsides Paulust ja Siilast, et neid välja rahva ette tuua. 6 Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned teised usklikud linna valitsejate ette ja karjusid: „Need mehed, kes kogu ilma on pea peale pööranud, on nüüd siia tulnud 7 ja Jaason on nad vastu võtnud. Nad rikuvad keisri korraldusi, rääkides ühest teisest kuningast, keda kutsutakse Jeesuseks!" 8 Seda kuuldes rahvahulk ja linna valitsejad ärritusid, kuid 9 saades Jaasonilt ja teistelt tagatise, lasksid neil minna.

10 Usklikud saatsid Pauluse ja Siilase öö saabudes Beroiasse. Sinna jõudes läksid nad juudi sünagoogi. 11 Beroias olid inimesed mõistlikumad kui Tessaloonikas; nemad võtsid sõna vastu innukalt ja uurisid iga päev Pühakirjast, kas Paulus rääkis õigust. 12 Paljud juudid hakkasid uskuma, samuti rohkesti kõrgemast seisusest kreeka naisi ja mehi.

13 Aga kui Tessaloonika juudid said teada, et Paulus ka Beroias kuulutab Jumala sõna, tulid nad ka sinna rahvahulka üles kihutama. 14 Siis usklikud saatsid Pauluse otsekohe mere äärde, Siilas ja Timoteos jäid aga Beroiasse. 15 Pauluse saatjad viisid ta Ateenani ja lahkusid pärast seda, kui nad olid saanud Siilase ja Timoteose jaoks juhtnöörid, et need võimalikult ruttu tuleksid Pauluse juurde.

16 Aga kui Paulus neid Ateenas ootas, siis ta ärritus vaimus, sest linn oli täis iidolite kujusid. 17 Ta arutles nüüd sünagoogis juutide ja jumalakartlike kreeklastega ning turuplatsil iga päev nendega, kes juhtusid seal olema. 18 Aga mõned epikuurlaste ja stoikute mõttetargad vaidlesid temaga. Mõned küsisid: „Mida see lobasuu tahab öelda?" Teised arvasid: „Tema näib kuulutavat võõraid jumalusi!" Sest Paulus kuulutas neile evangeeliumi Jeesusest ja ülestõusmisest. 19 Nad võtsid ta kinni ja viisid Areopaagile ning ütlesid: „Kas me võime teada saada, mis uus õpetus see on, millest sa kõneled? 20 Sa tood meie kõrvu võõrastavaid mõtteid. Me tahame teada, mis asjad need on." 21 (Kõik ateenlased ja seal elavad võõramaalased veetsid oma aega jutustades ja uudiseid kuulates.)

22 Aga Paulus seisis keset Areopaagi ning ütles: „Ateena mehed! Ma näen, et te olete väga jumalakartlikud. 23 Kui ma käisin läbi teie linna ja vaatasin paiku, mida te kummardate, märkasin ka üht altarit kirjaga:

Tundmatule jumalale.

Keda teie nüüd tundmatuna kummardate, teda kuulutan mina teile.

24 Jumal, kes on teinud maailma ja kõik selle sees, kes taeva ja maa Issandana ei ela inimkätega tehtud pühakodades, 25 ega lase ennast inimkätega teenida, justkui tal oleks midagi vaja, sest tema ise annab kõikidele elu ja hingamise ja kõik. 26 Tema on teinud ühestainsast terve inimkonna kõige maa peale elama ning on neile seadnud ettemääratud ajad ja nende asukohtade piirid. 27 Ja Jumal soovis, et inimesed teda otsiksid, et nad teda tunneksid ja leiaksid. Sest ta on meile kõigile väga lähedal. 28 Tema tõttu me elame ja liigume ja temas on meie olemine. Sest nagu mõned teie enda luuletajad on öelnud: „Meie oleme tema sugu."

29 Kui me nüüd oleme Jumala sugu, ei tohiks me arvata, et jumalikkus on nagu kuld-, hõbe- ja kivikujutised, mille on loonud inimesed oma leidlikkuse ja oskusega. 30 Jumal on küll sellisest teadmatusest minevikus mööda vaadanud, kuid nüüd käsib ta kõigil inimestel kõigis paigus meelt parandada. 31 Sest ta on seadnud päeva, mil ta mõistab õiglaselt kohut kogu maailma üle mehe läbi, kelle ta on määranud, ja ta on andnud kõigile tõestuse sellega, et on tema üles äratanud surnuist."

32 Kui need kuulsid surnute ülestõusmisest, hakkasid mõned neist irvitama, teised aga ütlesid: „Me tahame sind selles asjas kuulda uuesti!" 33 Nõnda lahkus Paulus nende juurest. 34 Ent mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks; nende hulgas oli Areopaagi liige Dionüüsios, samuti üks naine nimega Damaris, ja mitmed teised.