1 And after these things, having left Athens, he came to Corinth; 2 and finding a certain Jew by name Aquila, of Pontus by race, just come from Italy, and Priscilla his wife, (because Claudius had ordered all the Jews to leave Rome,) came to them, 3 and because they were of the same trade abode with them, and wrought. For they were tent-makers by trade. 4 And he reasoned in the synagogue every sabbath, and persuaded Jews and Greeks. 5 And when both Silas and Timotheus came down from Macedonia, Paul was pressed in respect of the word, testifying to the Jews that Jesus was the Christ. 6 But as they opposed and spoke injuriously, he shook his clothes, and said to them, Your blood be upon your own head: Iam pure; from henceforth I will go to the nations.

7 And departing thence he came to the house of a certain man, by name Justus, who worshipped God, whose house adjoined the synagogue. 8 But Crispus the ruler of the synagogue believed in the Lord with all his house; and many of the Corinthians hearing, believed, and were baptised. 9 And the Lord said by vision in the night to Paul, Fear not, but speak and be not silent; 10 because I am with thee, and no one shall set upon thee to injure thee; because I have much people in this city. 11 And he remained there a year and six months, teaching among them the word of God.

12 But when Gallio was proconsul of Achaia, the Jews with one consent rose against Paul and led him to the judgment-seat, 13 saying, This man persuades men to worship God contrary to the law. 14 But as Paul was going to open his mouth, Gallio said to the Jews, If indeed it was some wrong or wicked criminality, O Jews, of reason I should have borne with you; 15 but if it be questions about words, and names, and the law that ye have, see to it yourselves; forI do not intend to be judge of these things. 16 And he drove them from the judgment-seat. 17 And having all laid hold on Sosthenes the ruler of the synagogue, they beat him before the judgment-seat. And Gallio troubled himself about none of these things.

18 And Paul, having yet stayed there many days, took leave of the brethren and sailed thence to Syria, and with him Priscilla and Aquila, having shorn his head in Cenchrea, for he had a vow; 19 and he arrived at Ephesus, and left them there. But entering himself into the synagogue he reasoned with the Jews. 20 And when they asked him that he would remain for a longer time with them he did not accede, 21 but bade them farewell, saying, I must by all means keep the coming feast at Jerusalem; I will return to you again, if God will: and he sailed away from Ephesus. 22 And landing at Caesarea, and having gone up and saluted the assembly, he went down to Antioch. 23 And having stayed there some time, he went forth, passing in order through the country of Galatia and Phrygia, establishing all the disciples.

24 But a certain Jew, Apollos by name, an Alexandrian by race, an eloquent man, who was mighty in the scriptures, arrived at Ephesus. 25 He was instructed in the way of the Lord, and being fervent in his spirit, he spoke and taught exactly the things concerning Jesus, knowing only the baptism of John. 26 And he began to speak boldly in the synagogue. And Aquila and Priscilla, having heard him, took him to them and unfolded to him the way of God more exactly. 27 And when he purposed to go into Achaia, the brethren wrote to the disciples engaging them to receive him, who, being come, contributed much to those who believed through grace. 28 For he with great force convinced the Jews publicly, shewing by the scriptures that Jesus was the Christ.

1 Pärast neid sündmusi lahkus Paulus Ateenast ja tuli Korintosesse. 2 Seal ta kohtus Akvilaga, Pontosest pärit juudiga, kes oli hiljuti tulnud Itaaliast oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juurde tuli Paulus, 3 ja kuna ta oli telgimeister nagu nemadki, jäi ta sinna ja töötas koos nendega. 4 Igal hingamispäeval Paulus väitles sünagoogis, püüdes veenda juute ja kreeklasi.

5 Kui Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna jõudsid, pühendus Paulus täielikult sõna kuulutamisele ja tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias. 6 Aga kui juudid talle vastu olid ja hakkasid teda teotama, raputas ta tolmu oma rõivastelt ja ütles neile: „Teie veri tulgu teie eneste peale! Mina olen puhas! Nüüdsest lähen ma teiste rahvaste juurde."

7 Siis lahkus Paulus sünagoogist Titius Justuse juurde, kes oli jumalakartlik mees ja kelle maja asus sünagoogi kõrval. 8 Sünagoogi ülem Krispus hakkas uskuma Issandat kogu oma perega ja palju korintlasi hakkas Paulust kuulates uskuma ja nad ristiti.

9 Ühel öösel Issand kõneles Paulusele nägemuses: „Ära karda, jätka kõnelemist ja ära ole vait! 10 Sest mina olen sinuga ja keegi ei ründa sind ega tee sulle kurja, sest mul on palju inimesi selles linnas." 11 Paulus jäi sinna pooleteiseks aastaks ja õpetas nende hulgas Jumala sõna.

12 Sel ajal kui Gallio oli Ahhaia prokonsul, tõusid juudid ühiselt Pauluse vastu ja viisid ta kohtu ette. 13 „See mees," süüdistasid nad, „meelitab inimesi Jumalat kummardama Moosese seaduse vastaselt."

14 Aga kui Paulus avas suu vastamiseks, lausus Gallio meile: „Kui teie, juudid, esitaksite kaebuse mõne väärteo või raske kuriteo kohta, peaksin ma teid ära kuulama. 15 Aga kuna see hõlmab küsimusi sõnade ja nimedega teie endi seadustes, siis lahendage see asi omavahel. Neis asjus ei ole mina kohtumõistja." 16 Ja ta ajas nad ära. 17 Nemad aga pöördusid sünagoogi ülema Soostenese vastu ja peksid teda Gallio ees, aga ta ei hoolinud sellest üldse.

18 Paulus jäi Korintosesse veel mõneks ajaks. Siis lahkus ta vendadest ja purjetas koos Priskilla ja Akvilaga Süüriasse. Enne purjetama minemist oli ta Kenkreas lasknud oma juuksed maha lõigata tõotuse pärast, mille ta oli andnud. 19 Nad saabusid Efesosse, kuhu ta Priskilla ja Akvila jättis. Ta ise läks aga sünagoogi ning vestles juutidega. 20 Aga kui nad palusid tal jääda kauemaks, Paulus keeldus. 21 Lahkumisel ta lubas: „Pühad on tulemas ja ma pean sel ajal olema Jeruusalemmas. Ma tulen tagasi, kui see on Jumala tahe." Ja ta lahkus Efesosest. 22 Kui ta Kaisareas oli maabunud, läks ta üles Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks siis alla Antiookiasse.

23 Kui ta oli seal mõnda aega olnud, asus Paulus teele ja käis järgemööda läbi Galaatia ja Früügia alad, julgustades kõiki jüngreid.

24 Samal ajal tuli Efesosse Aleksandriast pärit juut Apollos. Ta oli õppinud mees ja tundis hästi Pühakirja. 25 Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ja vaimult tulisena rääkis ja õpetas õigesti Jeesusest, kuigi ta teadis ainult Johannese ristimist. 26 Ta hakkas sünagoogis julgelt rääkima. Kui Priskilla ja Akvila teda kuulsid, kutsusid nad ta oma koju ja selgitasid talle täpsemalt Jumala teed.

27 Aga kui Apollos tahtis minna Ahhaiasse, julgustasid teda vennad ja õed ning kirjutasid sealsetele jüngritele, et nad ta vastu võtaksid. Sinna jõudes oli ta suureks abiks neile, kes olid hakanud uskuma armu läbi. 28 Sest ta lükkas avalikes aruteludes osavalt ümber juutide väited, tõestades Pühakirjast, et Jeesus on Messias.