1 Now before the feast of the passover, Jesus, knowing that his hour had come that he should depart out of this world to the Father, having loved his own who were in the world, loved them to the end. 2 And during supper, the devil having already put it into the heart of Judas son of Simon, Iscariote, that he should deliver him up, 3 Jesus, knowing that the Father had given him all things into his hands, and that he came out from God and was going to God, 4 rises from supper and lays aside his garments, and having taken a linen towel he girded himself: 5 then he pours water into the washhand basin, and began to wash the feet of the disciples, and to wipe them with the linen towel with which he was girded. 6 He comes therefore to Simon Peter; and he says to him, Lord, dost thou wash my feet? 7 Jesus answered and said to him, What I do thou dost not know now, but thou shalt know hereafter. 8 Peter says to him, Thou shalt never wash my feet. Jesus answered him, Unless I wash thee, thou hast not part with me. 9 Simon Peter says to him, Lord, not my feet only, but also my hands and my head. 10 Jesus says to him, He that is washed all over needs not to wash save his feet, but is wholly clean; and ye are clean, but not all. 11 For he knew him that delivered him up: on account of this he said, Ye are not all clean. 12 When therefore he had washed their feet, and taken his garments, having sat down again, he said to them, Do ye know what I have done to you? 13 Ye call me the Teacher and the Lord, and ye say well, for I am so. 14 If I therefore, the Lord and the Teacher, have washed your feet, ye also ought to wash one another’s feet; 15 for I have given you an example that, as I have done to you, ye should do also. 16 Verily, verily, I say to you, The bondman is not greater than his lord, nor the sent greater than he who has sent him. 17 If ye know these things, blessed are ye if ye do them.

18 I speak not of you all. I know those whom I have chosen; but that the scripture might be fulfilled, He that eats bread with me has lifted up his heel against me. 19 I tell you it now before it happens, that when it happens, ye may believe that I am he. 20 Verily, verily, I say to you, He who receives whomsoever I shall send receives me; and he that receives me receives him who has sent me. 21 Having said these things, Jesus was troubled in spirit, and testified and said, Verily, verily, I say to you, that one of you shall deliver me up. 22 The disciples therefore looked one on another, doubting of whom he spoke. 23 Now there was at table one of his disciples in the bosom of Jesus, whom Jesus loved. 24 Simon Peter makes a sign therefore to him to ask who it might be of whom he spoke. 25 But he, leaning on the breast of Jesus, says to him, Lord, who is it? 26 Jesus answers, He it is to whom I, after I have dipped the morsel, give it. And having dipped the morsel, he gives it to Judas son of Simon, Iscariote. 27 And, after the morsel, then entered Satan into him. Jesus therefore says to him, What thou doest, do quickly. 28 But none of those at table knew why he said this to him; 29 for some supposed, because Judas had the bag, that Jesus was saying to him, Buy the things of which we have need for the feast; or that he should give something to the poor. 30 Having therefore received the morsel, he went out immediately; and it was night.

31 When therefore he was gone out Jesus says, Now is the Son of man glorified, and God is glorified in him. 32 If God be glorified in him, God also shall glorify him in himself, and shall glorify him immediately. 33 Children, yet a little while I am with you. Ye shall seek me; and, as I said to the Jews, Where I go ye cannot come, I say to you also now. 34 A new commandment I give to you, that ye love one another; as I have loved you, that ye also love one another. 35 By this shall all know that ye are disciples of mine, if ye have love amongst yourselves.

36 Simon Peter says to him, Lord, where goest thou? Jesus answered him, Where I go thou canst not follow me now, but thou shalt follow me after. 37 Peter says to him, Lord, why cannot I follow thee now? I will lay down my life for thee. 38 Jesus answers, Thou wilt lay down thy life for me! Verily, verily, I say to thee, The cock shall not crow till thou hast denied me thrice.

1 Paasapühade saabudes teadis Jeesus, et kätte on jõudnud tund, kui ta läheb siit maailmast Isa juurde. Armastanud omaenda inimesi, kes olid maailmas, armastas ta neid lõpuni.

2 Jeesus sõi jüngritega õhtusööki ja kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimoni poja südamesse, et ta tema reedaks. 3 Jeesus teadis, et Isa on tema kätte kõik andnud ning et ta on tulnud Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde. 4 Niisiis tõusis Jeesus söömast, võttis kuue seljast, sidus rätiku vööle, 5 valas vett kaussi ja hakkas pesema jüngrite jalgu, kuivatades neid oma vööl oleva rätikuga.

6 Kui ta Siimon Peetruse juurde jõudis, ütles Peetrus talle: „Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?"

7 „Praegu sa ei mõista seda, mida ma teen," vastas Jeesus. „Aga hiljem saad sa aru."

8 „Eluilmaski ei pese sina mu jalgu!" ütles Peetrus.

Jeesus vastas: „Kui mina sind ei pese, ei ole sul osadust minuga."

9 Siimon Peetrus ütles: „Issand, ära pese siis ainult mu jalgu, vaid ka mu käsi ja pead!"

10 Jeesus vastas: „See, kes on end äsja pesnud, on üleni puhas ega vaja muud kui jalgade pesemist. Teiegi olete puhtad, aga mitte kõik." 11 Jeesus ju teadis, kes tema ära annab, seepärast ta ütleski: „Teie ei ole kõik puhtad."

12 Kui Jeesus oli pesnud jüngrite jalgu, võttis ta kuue ja tuli oma kohale tagasi. „Kas te mõistate, mida ma teile tegin?" küsis ta neilt. 13 „Te kutsute mind Õpetajaks ja Issandaks, ja hästi teete, sest seda ma olen. 14 Kui nüüd mina, teie Issand ja Õpetaja, olen pesnud teie jalgu, siis peate teiegi pesema üksteise jalgu. 15 Ma olen jätnud teile eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teinud teile. 16 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei ole teener suurem oma isandast ega sõnumitooja suurem oma läkitajast. 17 Kui te seda teate, olete te õnnistatud, kui te nõnda ka teete.

18 Ma ei räägi seda teie kõigi kohta. Ma ju tean, keda ma olen valinud. Ma räägin, et läheks täide Pühakirja ettekuulutus: „Mees, kes sööb leiba koos minuga, on pöördunud minu vastu."

19 Ma räägin seda teile juba praegu, et kui see juhtub, siis te võiksite uskuda, et mina olen see, kes ma olen. 20 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes iganes võtab vastu selle, kelle mina läkitan, võtab vastu minu. Ja see, kes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes minu on läkitanud."

21 Seda öelnud, tundis Jeesus vaimus sügavat ängi ja tunnistas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära!"

22 Jüngrid vahetasid nõutult pilke ega osanud arvata, kellest ta räägib. 23 Üks neist – jünger, keda Jeesus armastas – oli laua ääres tema kõrval. 24 Talle andis Siimon Peetrus märku ja ütles: „Küsi temalt, kes see on."

25 See jünger kallutas end Jeesuse rinnale ja küsis: „Issand, kes see on?"

26 Jeesus vastas: „See, kelle jaoks ma kastan leivatüki kastmesse ja ulatan talle." Ta kastis leivatüki kastmesse ja ulatas selle Juudasele, Siimon Iskarioti pojale. 27 Koos leivatükiga läks saatan Juudase sisse.

Siis ütles Jeesus Juudasele: „Mida sa teed, tee kiiresti!" 28 Lauasolijad ei saanud aru, mille kohta ta seda ütles. 29 Kuna Juudas oli laekahoidja, siis mõned arvasid, et Jeesus käskis tal osta, mis pühadeks tarvis on või midagi vaestele jagada. 30 Kui Juudas oli võtnud leivatüki, lahkus ta kohe. Oli öö.

31 Kui nüüd Juudas oli lahkunud, ütles Jeesus: „Nüüd austatakse Inimese Poeg ja Jumal austatakse temas. 32 Kui Jumal on temas austatud, siis austab Jumal Pojas ka ennast ja ta austab teda kohe.

33 Lapsed, mina olen teie juures veel pisut aega. Te hakkate mind otsima, ja nagu ma ütlesin juutidele, ütlen nüüd teilegi: „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla."

34 Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nii nagu mina olen teid armastanud, armastage teiegi üksteist! 35 Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate."

36 „Issand, kuhu sa siis lähed?" küsis nüüd temalt Siimon Peetrus.

„Kuhu mina lähen," vastas Jeesus, „sinna ei saa sina mulle praegu järgneda. Aga sa järgned hiljem."

37 „Issand, miks ei saa ma sulle praegu järgneda?" küsis Peetrus. „Ma olen valmis andma sinu eest oma elu!"

38 „Kas sina oled valmis andma minu eest oma elu?" ütles Jeesus. „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, veel enne kui kukk kireb, salgad sa mind maha kolm korda!"