1 And as he was going out of the temple, one of his disciples says to him, Teacher, see what stones and what buildings! 2 And Jesus answering said to him, Seest thou these great buildings? not a stone shall be left upon a stone, which shall not be thrown down. 3 And as he sat on the mount of Olives opposite the temple, Peter and James and John and Andrew asked him privately, 4 Tell us, when shall these things be, and what is the sign when all these things are going to be fulfilled?

5 And Jesus answering them began to say, Take heed lest any one mislead you. 6 For many shall come in my name, saying, It is I, and shall mislead many. 7 But when ye shall hear of wars and rumours of wars, be not disturbed, for this must happen, but the end is not yet. 8 For nation shall rise up against nation, and kingdom against kingdom; and there shall be earthquakes in different places, and there shall be famines and troubles: these things are the beginnings of throes. 9 But ye, take heed to yourselves, for they shall deliver you up to sanhedrims and to synagogues: ye shall be beaten and brought before rulers and kings for my sake, for a testimony to them; 10 and the gospel must first be preached to all the nations. 11 But when they shall lead you away to deliver you up, be not careful beforehand as to what ye shall say, nor prepare your discourse: but whatsoever shall be given you in that hour, that speak; for ye are not the speakers, but the Holy Spirit. 12 But brother shall deliver up brother to death, and father child; and children shall rise up against parents, and cause them to be put to death. 13 And ye will be hated of all on account of my name; but he that has endured to the end, he shall be saved.

14 But when ye shall see the abomination of desolation standing where it should not, (he that reads let him consider it,) then let those in Judaea flee to the mountains; 15 and him that is upon the housetop not come down into the house, nor enter into it to take away anything out of his house; 16 and him that is in the field not return back to take his garment. 17 But woe to those that are with child and to those that give suck in those days! 18 And pray that it may not be in winter time; 19 for those days shall be distress such as there has not been the like since the beginning of creation which God created, until now, and never shall be; 20 and if the Lord had not cut short those days, no flesh should have been saved; but on account of the elect whom he has chosen, he has cut short those days. 21 And then if any one say to you, Lo, here is the Christ, or Lo, there, believe it not. 22 For false Christs and false prophets will arise, and give signs and wonders to deceive, if possible, even the elect. 23 But do ye take heed: behold, I have told you all things beforehand.

24 But in those days, after that distress, the sun shall be darkened and the moon shall not give its light; 25 and the stars of heaven shall be falling down, and the powers which are in the heavens shall be shaken; 26 and then shall they see the Son of man coming in clouds with great power and glory; 27 and then shall he send his angels and shall gather together his elect from the four winds, from end of earth to end of heaven.

28 But learn the parable from the fig-tree: when its branch already becomes tender and puts forth the leaves, ye know that the summer is near. 29 Thus also ye, when ye see these things happening, know that it is near, at the doors. 30 Verily I say unto you, This generation shall in no wise pass away, till all these things take place. 31 The heaven and the earth shall pass away, but my words shall in no wise pass away. 32 But of that day or of that hour no one knows, neither the angels who are in heaven, nor the Son, but the Father. 33 Take heed, watch and pray, for ye do not know when the time is: 34 it is as a man gone out of the country, having left his house and given to his bondmen the authority, and to each one his work, and commanded the doorkeeper that he should watch. 35 Watch therefore, for ye do not know when the master of the house comes: evening, or midnight, or cock-crow, or morning; 36 lest coming suddenly he find you sleeping. 37 But what I say to you, I say to all, Watch.

1 Kui Jeesus oli templist lahkumas, ütles üks ta jüngreid talle: „Õpetaja, vaata, millised võimsad kivid ja millised vägevad hooned!" 2 „Kas sa imetled neid vägevaid hooneid?" küsis Jeesus, „Siin ei jäeta kivi kivi peale, kõik kistakse maha!"

3 Kui Jeesus istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas temalt omavahel olles: 4 „Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on tunnustäheks, kui kõik see hakkab täituma?"

5 Jeesus ütles neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! 6 Paljud tulevad minu nimel, öeldes: „Mina olen tema!" ja eksitavad paljusid. 7 Aga kui te kuulete sõdadest ja kuulujutte sõdadest, ärge heituge. Need asjad peavad sündima, kuid veel ei ole lõpp käes. 8 Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, paljudes paikades on maavärinaid ja näljahäda. See on sünnitusvalude algus.

9 Teie aga olge valvel! Minu pärast antakse teid ära võimude kätte ja teid pekstakse sünagoogides. Teil tuleb seista maavalitsejate ja kuningate ees, neile minust tunnistades. 10 Kuid kõigile rahvaile peab enne kuulutatama evangeeliumi. 11 Kui nad teid kinni võtavad ja kohtusse annavad, ärge muretsege ette, mida rääkida. Rääkige seda, mida teile antakse sel hetkel, sest teie pole rääkijad, vaid Püha Vaim.

12 Vend saadab surma venna ja isa lapse ning lapsed tõusevad vanemate vastu ja lasevad nad surmata. 13 Minu nime pärast olete te kõigi poolt vihatud, ent kes peab vastu lõpuni, see pääseb.

14 Aga kui te näete hävituse koletist seismas seal, kuhu ta ei kuulu – et lugeja mõistaks – siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedesse. 15 Kes on katusel, ärgu mingu majast midagi võtma, 16 ja kes on väljal, ärgu pöördugu tagasi võtma oma kuube! 17 Aga häda neile, kes on lapseootel, ja neile, kes imetavad sellel ajal! 18 Palvetage, et see ei juhtuks talvel, 19 sest neil päevil on selline viletsus, millist ei ole olnud loomise algusest, Jumala loomistööst kuni praeguse ajani, ega tulegi enam.

20 Ja kui Issand ei oleks seda aega lühendanud, siis ei pääseks ükski inimene. Aga väljavalitute pärast, keda tema on valinud, on ta neid päevi lühendanud. 21 Ja kui sel ajal siis keegi teile ütleb: „Näe, Messias on siin!" või „Vaata, ta on seal!", siis ärge uskuge! 22 Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid ja nad teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, isegi valituid. 23 Teie olge valvel! Ma olen teile kõik ette öelnud!

24 Kuid neil päevil pärast seda viletsust

„päike pimeneb

ja kuu ei anna valgust

25 ning tähed kukuvad taevast

ja taeva vägesid kõigutatakse."

26 Ja sel ajal näevad rahvad Inimese Poega tulemas pilvedes suure väe ja kirkusega. 27 Ja siis ta läkitab inglid ja kogub kokku oma valitud neljast ilmakaarest, maa äärest taeva ääreni.

28 Ent õppige viigipuult! Kui selle okstele tärkavad võrsed ja ajavad lehti, siis te teate, et suvi on lähedal. 29 Nõnda ka teie, kui te näete seda sündimas, siis teadke, et tema on lähedal, ukselävel! 30 Tõesti, ma ütlen teile, see sugupõlv ei kao enne, kui kõik see on sündinud. 31 Taevas ja maa kaovad, kuid minu sõnad ei kao iial.

32 Seda päeva või tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid Isa üksi. 33 Olge valvel! Pange tähele! Te ei tea, millal see aeg on käes! 34 Nii nagu inimene, kes läks reisile ja jättis oma maja, andes oma sulastele meelevalla, igaühele tema töö, ja käskis uksehoidjal valvata. 35 Seepärast valvake, sest teie ei tea, millal majaisand tuleb, kas õhtul, keskööl, kukelaulu ajal või varahommikul, 36 et ta äkitselt tulles ei leiaks teid magamas. 37 Aga mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: „Valvake!" "