Ka Tū tonu te Rā
1 Ā, ka rongo a Aronitereke, te kīngi o Hiruhārama, kua horo a Hai i a Hohua, ā, kua whakangaromia hoki e ia; ā, ko tāna i mea ai ki Heriko, ki tōna kīngi, ko tāna hoki tērā i mea ai ki Hai, ki tōna kīngi; ā, kua houhia e ngā tāngata o Kipeono te rongo ki a Īharaira, kua noho hoki ki waenganui i a rātou. 2 Nā, tino wehi ana rātou; nō te mea he pā nui a Kipeono, pērā me tētahi o ngā pā rangatira he nui atu hoki i Hai, ā, ko ōna tāngata katoa he toa. 3 Nā, ka tono tāngata a Aronitereke kīngi o Hiruhārama ki a Hōhama kīngi o Heperona, ki a Pirama kīngi o Iaramuta, ki a Tapia kīngi o Rakihi, rātou ko Repiri kīngi o Ekerona, ka mea, 4 "Haere mai ki ahau, hei āwhina mōku, kia patua ai e tātou a Kipeono, mō rātou i hohou i te rongo ki a Hohua rātou ko ngā tama a Īharaira."
5 Nā, huihui ana, haere mai ana ngā kīngi tokorima o ngā Amori, te kīngi o Hiruhārama, te kīngi o Heperona, te kīngi o Iaramuta, te kīngi o Rakihi, te kīngi o Ekerona, rātou ko ā rātou taua katoa, ā, whakapae ana i Kipeono, tatau ana i reira.
6 Nā, ka tono tāngata ngā tāngata o Kipeono ki a Hohua ki te puni, ki Kirikara, ka mea: "Kei pūhoi mai tōu ringa ki āu pononga; hohoro te haere mai ki a mātou, ki te whakaora i a mātou āwhinatia mai hoki mātou; nō te mea kua rūpeke mai ngā kīngi katoa o ngā Amori e noho ana i ngā maunga ki a mātou."
7 Nā, haere atu ana a Hohua i Kirikara, rātou tahi ko te hunga hāpai patu katoa, me ngā tāngata māia katoa. 8 Nā, ka mea a Ihowā ki a Hohua, "Kaua e wehi i a rātou; kua hoatu hoki rātou e ahau ki tōu ringa, ā, e kore tētahi tangata o rātou e tū ki tōu aroaro."
9 Nā, huakina tatatia ana rātou e Hohua; i haere ake hoki ia i Kirikara i te pō. 10 Nā, meinga ana rātou e Ihowā kia pororaru i mua i a Īharaira, ā, patua ana rātou e ia ki Kipeono, he nui te parekura, ā, whāia ana rātou e ia i te huarahi e haere ana ki runga ki Petehorono, nā, tukitukia ana rātou ā tae noa ki Ateka, a Makera atu ana. 11 Ā, i a rātou e rere ana i te aroaro o Īharaira, i te hekenga iho ki Petehorono, nā, ka makā iho e Ihowā he kōhatu nunui i te rangi ki runga ki a rātou ā tae noa ki Ateka, nā, mate ana rātou; hira ake ngā tāngata i mate i ngā nganga kōhatu i ngā mea i patua e ngā tama a Īharaira ki te hoari.
12 Kātahi ka kōrero a Hohua ki a Ihowā i te rā i hōmai ai e Ihowā ngā Amori ki te aroaro o ngā tama a Īharaira, ka mea hoki i te tirohanga mai o Īharaira,
"Kāti mai koe, e te rā, i runga i Kipeono;
me koe hoki, e te marama, ki te Raorao o Atarono."
13 Nā, mau tonu mai te rā,
tū tonu mai hoki te marama,
ā whiwhi noa te iwi ki te utu i ō rātou hoariri.
Kāhore ianei tēnei mea i tuhituhia ki te Pukapuka a Iahera?
Tū ana tērā te kōmaru i waenganui o te rangi, kāhore anō hoki i hohoro te heke ā rite noa tētahi rā tūturu. 14 Nā, kāhore he rite mō taua rā i mua atu, i muri mai rānei, i rongo ai a Ihowā ki te reo tangata; i whawhai hoki a Ihowā mō Īharaira.
15 Nā, hoki ana a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa ki te puni, ki Kirikara.
Ka Patua ētahi Kīngi Tokorima
16 Ko aua kīngi tokorima ia i rere, ā, piri ana ki roto ki tētahi ana i Makera. 17 Ā, ka kōrerotia ki a Hohua, i meatia, "Kua kitea ngā kīngi tokorima, kei te ana i Makera e piri ana."
18 Nā, ka mea a Hohua, "Hurihia atu ētahi kōhatu nunui ki te kūwaha o te ana, whakanohoia hoki ētahi tāngata ki reira hei tiaki i a rātou. 19 Ko koutou ia kaua hei tū; whāia ō koutou hoariri, patua te hiku o rātou; kaua hoki rātou e tukua kia tapoko ki roto ki ō rātou pā; he mea hoki kua hōmai rātou e Ihowā, e tō koutou Atua, ki tō koutou ringa."
20 Ā, nō ka mutu i a Hohua rātou ko ngā tama a Īharaira te patu i a rātou, he nui rawa te parekura ā poto noa rātou, ko ngā mōrehu o rātou i toe i riro ki roto ki ngā pā whai taiepa, 21 Nā, hoki mārie ana te iwi katoa ki a Hohua, ki te puni, ki Makera. Kīhai rawa hoki oraora te arero o tētahi tangata, ki tētahi o ngā tama a Īharaira.
22 Katahi ka mea a Hohua, "Uakina te kūwaha o te ana, whakaputaina mai hoki ki ahau i te ana ngā kīngi tokorima nā." 23 Nā, pērātia ana e rātou, whakaputaina mai ana e rātou ki a ia i te ana aua kīngi tokorima, te kīngi o Hiruhārama, te kīngi o Heperona, te kīngi o Iaramuta, te kīngi o Rakihi, me te kīngi o Ekerona. 24 Ā, ka oti aua kīngi te whakaputa mai e rātou ki a Hohua, ka karanga a Hohua ki ngā tāngata katoa o Īharaira, ā, ka mea ki ngā rangatira o ngā tāngata hāpai patu i haere tahi me ia, "Whakatata mai, e tū ō koutou waewae ki runga ki ngā kakī o ēnei kīngi." Nā, whakatata ana mai rātou, tū ana ō rātou waewae ki runga ki ō rātou kakī.
25 I mea anō a Hohua ki a rātou, "Kaua koutou e wehi, kaua hoki e pāwera, kia kaha, kia toa; nō te mea ka pēneitia e Ihowā ō koutou hoariri katoa e whawhai nei koutou ki a rātou." 26 Ā muri iho ka patua rātou e Hohua, ka whakamatea, ā, whakairihia ake rātou ki runga ki ngā rākau e rima. Nā, iri ana rātou i runga i ngā rākau ā ahiahi noa. 27 Nā, i te wā o te tōnga o te rā ka whakahaua e Hohua kia tangohia ki raro o ngā rākau, kia makā hoki ki roto ki te ana i piri ai rātou, kia whakatakotoria hoki ētahi kōhatu nunui ki te kūwaha o te ana; e takoto mai nei ā taea noatia tēnei rā.
28 Ā, horo ana i a Hohua a Makera i taua rangi anō, patua iho ana hoki e ia ki te mata o te hoari, me tōna kīngi anō; i whakangaromia rawatia rātou e ia me ngā wairua katoa i roto, kāhore he mōrehu i mahue i a ia; ā, pērātia ana e ia te kīngi o Makera me tāna i mea ai ki te kīngi o Heriko.
29 Nā, haere atu ana a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa i Makera ki Rīpina, ā, tauria ana e ia a Rīpina. 30 Ā, i hōmai anō e Ihowā a reira, me tōna kīngi, ki te ringa o Īharaira. Nā, patua iho e ia a reira ki te mata o te hoari, me ngā tāngata katoa i roto; kīhai i mahue i a ia tētahi mōrehu i reira; heoi pērātia ana e ia te kīngi o reira me tāna i mea ai ki te kīngi o Heriko.
31 Nā, haere atu ana a Hohua i Rīpina, rātou tahi ko Īharaira katoa, ki Rakihi, ā, whakapaea ana a reira, tauria ana e ia. 32 Ā, i hōmai e Ihowā a Rakihi ki te ringa o Īharaira, ā, horo ana a reira i a ia i te rua o ngā rā; patua iho hoki ki te mata o te hoari, me ngā tāngata katoa i roto; i rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Rīpina. 33 I reira anō ka haere mai a Hōrama kīngi o Kētere hei āwhina mō Rakihi; ā, patua iho ia me tōna iwi e Hohua, ā, kāhore rawa tētahi mōrehu ōna i toe.
34 Nā, ka haere atu a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa i Rakihi ki Ekerona; ā, whakapaea ana a reira e rātou, tauria ana. 35 Nā, horo ana a reira i a rātou i taua rangi anō, patua ana hoki ki te mata o te hoari, ko ngā tāngata katoa i roto hunā iho e ia i taua rangi anō, rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Rakihi.
36 Nā, haere atu ana a Hohua i Ekerona, me Īharaira katoa anō hoki ki Heperona, ā, tauria ana a reira e ia. 37 Ā, horo ana i a rātou a reira, patua iho hoki ki te mata o te hoari, me tōna kīngi, me ōna pā katoa, me ngā tāngata katoa i roto. Kāhore tētahi mōrehu i mahue i a ia, rite tonu ki ngā mea katoa i mea ai ia ki Ekerona; nā, hunā iho e ia a reira, me ngā tāngata katoa i roto.
38 Kātahi ka hoki a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa ki Repiri; ka tatau hoki ki reira. 39 Ā, riro ana i a ia a reira me tōna kīngi, me ōna pā katoa; ā, patua iho e rātou ki te mata o te hoari, whakangaromia katoatia ana hoki ngā tāngata i roto. Kāhore tētahi mōrehu i mahue i a ia; ko tāna i mea ai ki Heperona i meatia anō e ia ki Repiri, ki tōna kīngi; i pērā anō me tāna i mea ai ki Rīpina, ki tōna kīngi.
40 Nā, patua ana e Hohua te whenua katoa, te whenua pukepuke, te tonga, te mānia me ngā pukenga wai, me ngā kīngi katoa hoki o reira; kāhore i waiho e ia tētahi mōrehu. Engari, i hunā katoatia e ia ngā mea whai manawa i rite tonu ki tā Ihowā, ki tā te Atua o Īharaira, i whakahau ai. 41 Nā, patua ana rātou e Hohua i Karehepārenea ā tae noa ki Kaha, me te whenua katoa hoki o Kohena ā tae noa ki Kipeono. 42 Ko ēnei kīngi katoa me tō rātou oneone i riro i a Hohua i te whakaekenga kotahi, nō te mea i roto i a Īharaira a Ihowā e whawhai atu ana.
43 Nā, hoki ana a Hohua rātou tahi ko Īharaira katoa ki te puni, ki Kirikara.
1 여호수아가 아이를 취하여 진멸하되 여리고와 그 왕에게 행한 것 같이 아이와 그 왕에게 행한 것과 또 기브온 거민이 이스라엘과 화친하여 그 중에 있다함을 예루살렘 왕 아도니세덱이 듣고 2 크게 두려워하였으니 이는 기브온은 왕도와 같은 큰 성임이요 아이보다 크고 그 사람들은 다 강함이라 3 예루살렘 왕 아도니세덱이 헤브론 왕 호함과 야르뭇 왕 비람과 라기스 왕 야비아와 에글론 왕 드빌에게 보내어 가로되 4 내게로 올라와 나를 도우라 우리가 기브온을 치자 이는 기브온이 여호수아와 이스라엘 자손으로 더불어 화친하였음이니라 하매 5 이러므로 아모리 다섯 왕 곧 예루살렘 왕과 헤브론 왕과 야르뭇 왕과 라기스 왕과 에글론 왕이 함께 모여 자기들의 모든 군대를 거느리고 올라와서 기브온에 대진하고 싸우니라 6 기브온 사람들이 길갈 진에 보내어 여호수아에게 전언하되 당신의 종들 돕기를 더디게 마시고 속히 우리에게 올라와서 우리를 구조하소서 산지에 거하는 아모리 사람의 왕들이 다 모여 우리를 치나이다 하매
7 여호수아가 모든 군사와 용사로 더불어 길갈에서 올라가니라
8 때에 여호와께서 여호수아에게 이르시되 그들을 두려워 말라 내가 그들을 네 손에 붙였으니 그들의 한 사람도 너를 당할 자 없으리라 하신지라
9 여호수아가 길갈에서 밤새도록 올라가서 그들에게 갑자기 이르니 10 여호와께서 그들을 이스라엘 앞에서 패하게 하시므로 여호수아가 그들을 기브온에서 크게 도륙하고 벧호론에 올라가는 비탈에서 추격하여 아세가와 막게다까지 이르니라 11 그들이 이스라엘 앞에서 도망하여 벧호론의 비탈에서 내려갈 때에 여호와께서 하늘에서 큰 덩이 우박을 아세가에 이르기까지 내리우시매 그들이 죽었으니 이스라엘 자손의 칼에 죽은 자보다 우박에 죽은 자가 더욱 많았더라 12 여호와께서 아모리 사람을 이스라엘 자손에게 붙이시던 날에 여호수아가 여호와께 고하되 이스라엘 목전에서 가로되 태양아 너는 기브온 위에 머무르라 달아 너도 아얄론 골짜기에 그리할찌어다 하매
13 태양이 머물고 달이 그치기를 백성이 그 대적에게 원수를 갚도록 하였느니라 야살의 책에 기록되기를 태양이 중천에 머물러서 거의 종일토록 속히 내려가지 아니하였다 하지 아니하였느냐 14 여호와께서 사람의 목소리를 들으신 이 같은 날은 전에도 없었고 후에도 없었나니 이는 여호와께서 이스라엘을 위하여 싸우셨음이니라 15 여호수아가 온 이스라엘로 더불어 길갈 진으로 돌아왔더라
16 그 다섯 왕이 도망하여 막게다의 굴에 숨었더니 17 혹이 여호수아에게 고하여 가로되 막게다의 굴에 그 다섯 왕의 숨은 것을 발견하였나이다 18 여호수아가 가로되 굴 어귀에 큰 돌을 굴려 막고 사람을 그 곁에 두어 그들을 지키게 하고 19 너희는 지체 말고 너희 대적의 뒤를 따라가 그 후군을 쳐서 그들로 자기들의 성읍에 들어 가지 못하게 하라 너희 하나님 여호와께서 그들을 너희 손에 붙이셨느니라 하고 20 여호수아와 이스라엘 자손이 그들을 크게 도륙하여 거의 진멸시켰고 그 남은 몇 사람은 견고한 성으로 들어간고로 21 모든 백성이 평안히 막게다 진으로 돌아와 여호수아에게 이르렀으나 혀를 놀려 이스라엘 자손을 대적하는 자가 없었더라 22 때에 여호수아가 가로되 굴 어귀를 열고 그 굴에서 그 다섯 왕을 내게로 끌어내라 하매 23 그들이 그대로 하여 그 다섯 왕 곧 예루살렘 왕과 헤브론 왕과 야르뭇 왕과 라기스 왕과 에글론 왕을 굴에서 그에게로 끌어내니라 24 그 왕들을 여호수아에게로 끌어내매 여호수아가 이스라엘 모든 사람을 부르고 자기와 함께 갔던 군장들에게 이르되 가까이 와서 이 왕들의 목을 발로 밟으라 가까이 와서 그들의 목을 밟으매 25 여호수아가 군장들에게 이르되 두려워말며 놀라지 말고 마음을 강하게 하고 담대히 하라 너희가 더불어 싸우는 모든 대적에게 여호와께서 다 이와 같이 하시리라 하고 26 그 후에 여호수아가 그 왕들을 쳐 죽여 다섯 나무에 매어 달고 석양까지 나무에 달린대로 두었다가 27 해 질 때에 여호수아가 명하매 그 시체를 나무에서 내리어 그들의 숨었던 굴에 들여던지고 굴 어귀를 큰 돌로 막았더니 오늘날까지 있더라 28 그날에 여호수아가 막게다를 취하고 칼날로 그 성읍과 왕을 쳐서 그 성읍과 그 중에 있는 모든 사람을 진멸하여 한 사람도 남기지 아니하였으니 막게다 왕에게 행한 것이 여리고 왕에게 행한 것과 일반이었더라
29 여호수아가 온 이스라엘로 더불어 막게다에서 립나로 나아가서 립나와 싸우매 30 여호와께서 또 그 성읍과 그 왕을 이스라엘의 손에 붙이신지라 칼날로 그 성읍과 그 중의 모든 사람을 쳐서 멸하여 한 사람도 남기지 아니하였으니 그 왕에게 행한 것이 여리고 왕에게 행한 것과 일반이었더라 31 여호수아가 또 온 이스라엘로 더불어 립나에서 라기스로 나아가서 대진하고 싸우더니
32 여호와께서 라기스를 이스라엘의 손에 붙이신지라 이튿날에 그 성읍을 취하고 칼날로 그것과 그 중의 모든 사람을 쳐서 멸하였으니 립나에 행한 것과 일반이었더라 33 때에 게셀 왕 호람이 라기스를 도우려고 올라오므로 여호수아가 그와 그 백성을 쳐서 한 사람도 남기지 아니하였더라
34 여호수아가 온 이스라엘로 더불어 라기스에서 에글론으로 나아가서 대진하고 싸워
35 그 날에 그 성읍을 취하고 칼날로 그것을 쳐서 그 중에 있는 모든 사람을 당일에 진멸하였으니 라기스에 행한 것과 일반이었더라 36 여호수아가 또 온 이스라엘로 더불어 에글론에서 헤브론으로 올라가서 싸워 37 그 성읍을 취하고 그것과 그 왕과 그 속한 성읍들과 그 중의 모든 사람을 칼날로 쳐서 하나도 남기지 아니하였으니 그 성읍과 그 중의 모든 사람을 진멸한 것이 에글론에 행한 것과 일반이었더라 38 여호수아가 온 이스라엘로 더불어 돌아와서 드빌에 이르러 싸워
39 그 성읍과 그 왕과 그 속한 성읍들을 취하고 칼날로 그 성읍을 쳐서 그 중의 모든 사람을 진멸하고 하나도 남기지 아니하였으니 드빌과 그 왕에게 행한 것이 헤브론에 행한 것과 일반이요 립나와 그 왕에게 행한 것과 일반이었더라 40 이와 같이 여호수아가 온 땅 곧 산지와 남방과 평지와 경사지와 그 모든 왕을 쳐서 하나도 남기지 아니하고 무릇 호흡이 있는 자는 진멸하였으니 이스라엘의 하나님 여호와의 명하신 것과 같았더라
41 여호수아가 또 가데스 바네아에서 가사까지와 온 고센 땅을 기브온에 이르기까지 치매 42 이스라엘의 하나님 여호와께서 이스라엘을 위하여 싸우신고로 여호수아가 이 모든 왕과 그 땅을 단번에 취하니라 43 여호수아가 온 이스라엘로 더불어 길갈 진으로 돌아왔더라