1 Jeesus rääkis rahvale ja oma jüngritele: 2 „Moosese asemele on ennast pannud kirjatundjad ja variserid," ütles ta. 3 „Kõike nüüd, mis nad iganes teile ütlevad, seda tehke ja pidage, aga nende tegude järgi ärge tehke, sest nad ütlevad küll, aga ise ei tee. 4 Nad seovad kokku raskeid koormaid ja panevad neid inimeste õlgadele, aga ise ei taha sõrmeotsagagi neid liigutada.

5 Kõiki oma tegusid teevad nad selleks, et inimesed neid vaataksid. Nad teevad oma palvevööd laiemaks ja ääretutid oma rüüdel suuremaks. 6 Nad armastavad aukohti pidulauas ja esimesi istmeid sünagoogides, 7 tervitusi turuplatsidel ja inimeste suust austavat nimetust „rabi"*23:7 Arameakeelset tiitlit rabbi ehk „mu auväärne" kasutati õpetajate poole pöördumisel..

8 Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest teil on ainult üks Õpetaja ja teie kõik olete vennad. 9 Ja ärge hüüdke kedagi siin maa peal isaks, sest ainult üks on teie Isa, kes on taevas. 10 Samuti ärge laske end hüüda juhatajaks, sest ainult üks on teie Juhataja – Messias! 11 Aga suurim teie seast olgu teie teenija! 12 Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!

13 Kuid häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te lukustate taevariigi ukse inimeste eest! Ise te ei lähe sinna sisse ega lase sisse ka neid, kes tahavad minna.

14 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te neelate alla lesknaiste majad ja silmakirjaks venitate palvetused pikaks! Seda rängem on teie kohtuotsus.

15 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te käite läbi mered ja maad, et pöörata ühtainustki oma usku. Ja kui see teil korda läheb, siis te teete temast kaks korda hullema põrgu lapse kui te ise olete!

16 Häda teile, pimedad teejuhid, kes ütlete: „Kes iganes vannub templi juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub templi kulla juures, siis tuleb vannet pidada." 17 Te pimedad narrid! Kumb on tähtsam – kas kuld või tempel, mis kulla pühitseb? 18 Te ütlete: „Kes iganes vannub altari juures, selle vanne ei loe midagi. Aga kes iganes vannub altaril oleva ohvri juures, see on kohustatud vannet täitma." 19 Te pimedad! Kumb siis on tähtsam: kas ohvriand või altar, mis ohvrianni pühitseb? 20 Seepärast, kes vannub altari juures, vannub nii altari kui kõige juures, mis on altaril, 21 ja kes vannub templi juures, vannub nii templi kui ka tema juures, kes templis elab, 22 ja kes vannub taeva juures, vannub nii Jumala trooni kui troonil istuja juures.

23 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te maksate kümnist mündist, tillist ja köömnest, kuid jätate kõrvale kaalukama osa Seaduses – õigluse, halastuse ja ustavuse. Seda oleksite pidanud täitma ja ülejäänut mitte unarusse jätma! 24 Te pimedad teejuhid, te sõelute välja sääsed, kuid kaamelid neelate alla!

25 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te puhastate karika ja vaagna väljastpoolt, aga seest on need täis ahnust ja isekust. 26 Pime variser! Puhasta esmalt karika sisemus, et see ka väljast saaks puhtaks!

27 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te olete nagu lubjatud hauad, mis paistavad väljastpoolt kenad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõike roojast. 28 Nõnda paistate ka teie inimestele õigetena, aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut.

29 Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad! Te ehitate prohvetitele haudu ja kaunistate õigete mälestusmärke. 30 Te ütlete: „Kui meie oleksime elanud oma esiisade päevil, siis meie küll ei oleks koos nendega prohvetite verd valanud." 31 Nõnda te tunnistate ise eneste kohta, et olete prohvetite tapjate lapsed. 32 Täitke siis teiegi oma esiisade patu mõõt!

33 Te ussid! Te rästikute sugu! Kuidas te võiksite põgeneda ära karistuse eest põrgus? 34 Seepärast ma läkitan teie juurde prohveteid ja tarku ja õpetajaid. Mõned neist te tapate ja lööte risti, teisi te piitsutate oma sünagoogides ja jälitate linnast linna. 35 Et teie peale tuleks kõik õigete veri, mis on valatud maa peal alates õige Aabeli verest kuni Berekja poja Sakarja vereni, kelle te tapsite templi ja altari vahel. 36 Tõesti, ma ütlen teile, see kõik tuleb selle sugupõlve peale!

37 Jeruusalemm, Jeruusalemm, kes sa tapad prohveteid ja viskad kividega surnuks sinu juurde läkitatuid! Kui sageli olen ma soovinud su lapsed kokku koguda, otsekui kana kogub oma pojad tiibade alla, kuid teie ei ole tahtnud! 38 Pange tähele, teie maja jäetakse teile tühjana! 39 Sest mina ütlen teile, teie ei näe mind nüüdsest enam, kuni te ütlete: „Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" "

1 Then spake Jesus to the multitude, and to his disciples, 2 Saying, The scribes and the Pharisees sit in Moses’ seat: 3 All therefore whatsoever they bid you observe, that observe and do; but do not ye after their works: for they say, and do not. 4 For they bind heavy burdens and grievous to be borne, and lay them on men’s shoulders; but they themselves will not move them with one of their fingers. 5 But all their works they do for to be seen of men: they make broad their phylacteries, and enlarge the borders of their garments, 6 And love the uppermost rooms at feasts, and the chief seats in the synagogues, 7 And greetings in the markets, and to be called of men, Rabbi, Rabbi. 8 But be not ye called Rabbi: for one is your Master, even Christ; and all ye are brethren. 9 And call no man your father upon the earth: for one is your Father, which is in heaven. 10 Neither be ye called masters: for one is your Master, even Christ. 11 But he that is greatest among you shall be your servant. 12 And whosoever shall exalt himself shall be abased; and he that shall humble himself shall be exalted.

13 But woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! for ye shut up the kingdom of heaven against men: for ye neither go in yourselves, neither suffer ye them that are entering to go in. 14 Woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! for ye devour widows’ houses, and for a pretence make long prayer: therefore ye shall receive the greater damnation. 15 Woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! for ye compass sea and land to make one proselyte, and when he is made, ye make him twofold more the child of hell than yourselves. 16 Woe unto you, ye blind guides, which say, Whosoever shall swear by the temple, it is nothing; but whosoever shall swear by the gold of the temple, he is a debtor! 17 Ye fools and blind: for whether is greater, the gold, or the temple that sanctifieth the gold? 18 And, Whosoever shall swear by the altar, it is nothing; but whosoever sweareth by the gift that is upon it, he is guilty. 19 Ye fools and blind: for whether is greater, the gift, or the altar that sanctifieth the gift? 20 Whoso therefore shall swear by the altar, sweareth by it, and by all things thereon. 21 And whoso shall swear by the temple, sweareth by it, and by him that dwelleth therein. 22 And he that shall swear by heaven, sweareth by the throne of God, and by him that sitteth thereon. 23 Woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! for ye pay tithe of mint and anise and cummin, and have omitted the weightier matters of the law, judgment, mercy, and faith: these ought ye to have done, and not to leave the other undone. 24 Ye blind guides, which strain at a gnat, and swallow a camel. 25 Woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! for ye make clean the outside of the cup and of the platter, but within they are full of extortion and excess. 26 Thou blind Pharisee, cleanse first that which is within the cup and platter, that the outside of them may be clean also. 27 Woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! for ye are like unto whited sepulchres, which indeed appear beautiful outward, but are within full of dead men’s bones, and of all uncleanness. 28 Even so ye also outwardly appear righteous unto men, but within ye are full of hypocrisy and iniquity. 29 Woe unto you, scribes and Pharisees, hypocrites! because ye build the tombs of the prophets, and garnish the sepulchres of the righteous, 30 And say, If we had been in the days of our fathers, we would not have been partakers with them in the blood of the prophets. 31 Wherefore ye be witnesses unto yourselves, that ye are the children of them which killed the prophets. 32 Fill ye up then the measure of your fathers. 33 Ye serpents, ye generation of vipers, how can ye escape the damnation of hell?

34 Wherefore, behold, I send unto you prophets, and wise men, and scribes: and some of them ye shall kill and crucify; and some of them shall ye scourge in your synagogues, and persecute them from city to city: 35 That upon you may come all the righteous blood shed upon the earth, from the blood of righteous Abel unto the blood of Zacharias son of Barachias, whom ye slew between the temple and the altar. 36 Verily I say unto you, All these things shall come upon this generation. 37 O Jerusalem, Jerusalem, thou that killest the prophets, and stonest them which are sent unto thee, how often would I have gathered thy children together, even as a hen gathereth her chickens under her wings, and ye would not! 38 Behold, your house is left unto you desolate. 39 For I say unto you, Ye shall not see me henceforth, till ye shall say, Blessed is he that cometh in the name of the Lord.