1 Kui Jeesus oli lõpetanud juhiste jagamise oma kaheteistkümnele jüngrile, läks ta sealt edasi õpetama ja kuulutama Galilea linnadesse.

2 Kui nüüd Johannes vanglas olles kuulis Messia tegudest, saatis ta kaks oma jüngritest 3 temalt küsima: „Kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?"

4 Jeesus vastas neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: 5 pimedad saavad nägijaks, jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud tõusevad üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi. 6 Õnnistatud on igaüks, kes minu pärast ei pahanda."

7 Kui Johannese jüngrid olid lahkunud, hakkas Jeesus rahvale temast rääkima:

„Mida te käisite kõrbes vaatamas? Kas tuules kõikuvat kõrt? 8 Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas peenetes rõivastes meest? Need, kes kannavad peeneid rõivaid, on kuningakodades. 9 Mida te siis tahtsite näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, palju enam kui prohvetit! 10 Tema on see, kellest on kirjutatud:

„Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku,

kes valmistab sinu tee su ees!"

11 Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud esile kedagi suuremat kui Ristija Johannes, ent kõige pisemgi taevariigis on temast suurem. 12 Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale. 13 Kogu Seadus ja Prohvetid on ette kuulutanud Johanneseni, 14 ja kui teada tahate, siis tema ongi Eelija, kes pidi tulema. 15 Kellel kõrvad on, see kuulgu!

16 Aga millega ma võrdleksin praegust sugupõlve? Nad on nagu lapsed, kes turuplatsil istuvad ja vastastikku hüüavad:

17 „Meie mängisime teile vilepilli,

aga teie ei tantsinud!

Meie itkesime kurvalt,

aga teie ei leinanud!"

18 Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: „Tal on kuri vaim!" 19 Inimese Poeg tuli ning sööb ja joob, ja siis te ütlete: „Vaadake, see inimene on õgard ja joodik, maksukogujate ja patuste sõber!" Ometi tunnistatakse tarkus õigeks tema tegudest."

20 Siis hakkas Jeesus sõitlema linnu, kus oli tehtud enamus ta imetegudest, sest nad ei parandanud meelt: 21 „Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need imeteod, mis teie juures sündisid, siis oleksid nad ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud. 22 Tõepoolest, ma ütlen teile, Tüürosel ja Siidonil läheb kohtupäeval kergemini kui teil. 23 Ja sina, Kapernaum, kas sind peaks ülendatama taevani? Sa langed alla põrgupõhja! Sest kui Soodomas oleksid sündinud imeteod, mis sündisid sinus, siis oleks ta püsinud tänase päevani. 24 Tõepoolest, ma ütlen teile, Soodomal läheb kohtupäeval kergemini kui sinul."

25 Selsamal tunnil ütles Jeesus veel: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled pannud varjule tarkade ja arusaajate eest, kuid ilmutanud lapsemeelsetele! 26 Jah, Isa, nõnda on see olnud sulle meelepärane.

27 Kõik on mu Isa andnud minu kätte. Keegi ei tunne Poega peale Isa, ja keegi ei tunne Isa peale Poja ja nende, kellele Poeg soovib teda ilmutada.

28 Tulge minu juurde, kõik kurnatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! 29 Võtke kanda minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik; siis te leiate rahu oma hingele; 30 sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!"

1 And it came to pass, when Jesus had made an end of commanding his twelve disciples, he departed thence to teach and to preach in their cities. 2 Now when John had heard in the prison the works of Christ, he sent two of his disciples, 3 And said unto him, Art thou he that should come, or do we look for another? 4 Jesus answered and said unto them, Go and shew John again those things which ye do hear and see: 5 The blind receive their sight, and the lame walk, the lepers are cleansed, and the deaf hear, the dead are raised up, and the poor have the gospel preached to them. 6 And blessed is he, whosoever shall not be offended in me.

7 And as they departed, Jesus began to say unto the multitudes concerning John, What went ye out into the wilderness to see? A reed shaken with the wind? 8 But what went ye out for to see? A man clothed in soft raiment? behold, they that wear soft clothing are in kings’ houses. 9 But what went ye out for to see? A prophet? yea, I say unto you, and more than a prophet. 10 For this is he, of whom it is written, Behold, I send my messenger before thy face, which shall prepare thy way before thee. 11 Verily I say unto you, Among them that are born of women there hath not risen a greater than John the Baptist: notwithstanding he that is least in the kingdom of heaven is greater than he. 12 And from the days of John the Baptist until now the kingdom of heaven suffereth violence, and the violent take it by force. 13 For all the prophets and the law prophesied until John. 14 And if ye will receive it, this is Elias, which was for to come. 15 He that hath ears to hear, let him hear.

16 But whereunto shall I liken this generation? It is like unto children sitting in the markets, and calling unto their fellows, 17 And saying, We have piped unto you, and ye have not danced; we have mourned unto you, and ye have not lamented. 18 For John came neither eating nor drinking, and they say, He hath a devil. 19 The Son of man came eating and drinking, and they say, Behold a man gluttonous, and a winebibber, a friend of publicans and sinners. But wisdom is justified of her children.

20 Then began he to upbraid the cities wherein most of his mighty works were done, because they repented not: 21 Woe unto thee, Chorazin! woe unto thee, Bethsaida! for if the mighty works, which were done in you, had been done in Tyre and Sidon, they would have repented long ago in sackcloth and ashes. 22 But I say unto you, It shall be more tolerable for Tyre and Sidon at the day of judgment, than for you. 23 And thou, Capernaum, which art exalted unto heaven, shalt be brought down to hell: for if the mighty works, which have been done in thee, had been done in Sodom, it would have remained until this day. 24 But I say unto you, That it shall be more tolerable for the land of Sodom in the day of judgment, than for thee.

25 At that time Jesus answered and said, I thank thee, O Father, Lord of heaven and earth, because thou hast hid these things from the wise and prudent, and hast revealed them unto babes. 26 Even so, Father: for so it seemed good in thy sight. 27 All things are delivered unto me of my Father: and no man knoweth the Son, but the Father; neither knoweth any man the Father, save the Son, and he to whomsoever the Son will reveal him.

28 Come unto me, all ye that labour and are heavy laden, and I will give you rest. 29 Take my yoke upon you, and learn of me; for I am meek and lowly in heart: and ye shall find rest unto your souls. 30 For my yoke is easy, and my burden is light.