Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 7

OPKEK

1 Y COMO acabó todas sus palabras oyéndole el pueblo, 7.1 Sal. 79.12.entró en Capernaum.

1 El centurión de Capernaum.

2 Los mensajeros de Juan.

2 Y el siervo de un centurión, al cual tenía él en estima, estaba enfermo y á punto de morir.

3 Y como oyó hablar de Jesús, envió á él los ancianos de los Judíos, rogándole que viniese y librase á su siervo.

4 Y viniendo ellos á Jesús, rogáronle con diligencia, diciéndole: Porque es digno de concederle esto;

5 Que ama nuestra nación, y él nos edificó una sinagoga.

6 Y Jesús fué con ellos. Mas como ya no estuviesen lejos de su casa, envió el centurión amigos á él, diciéndole: Señor, no te incomodes, que no soy digno que entres debajo de mi tejado;

7 Por lo cual ni aun me tuve por digno de venir á ti; mas di la palabra, y mi siervo será sano.

8 Porque también yo soy hombre puesto en potestad, que tengo debajo de soldados; y digo á éste: Ve, y va; y al otro: Ven, y viene; y á mi siervo: Haz esto, y lo hace.

9 Lo cual oyendo Jesús, se maravilló de él, y vuelto, dijo á las gentes que le seguían: Os digo que ni aun en Israel he hallado 7.9 ver. 50. Mt. 9.2.tanta fe.

10 Y vueltos á casa los que habían sido enviados, hallaron sano al siervo que había estado enfermo.

11 Y aconteció después, que él iba á la ciudad que se llama Naín, é iban con él muchos de sus discípulos, y gran compañía.

12 Y como llegó cerca de la puerta de la ciudad, he aquí que sacaban fuera á un difunto, unigénito de su madre, la cual también era viuda: y había con ella grande compañía de la ciudad.

13 Y como el Señor la vió, compadecióse de ella, y le dice: No llores.

14 Y acercándose, tocó el féretro: y los que lo llevaban, pararon. Y dice: Mancebo, á ti digo, 7.14 Mr. 5.41.levántate.

15 Entonces se incorporó el que había muerto, y comenzó á hablar. Y dióle á su madre.

16 Y todos tuvieron miedo, 7.16 cp. 1.65. Hch. 2.43.y glorificaban á Dios, diciendo: 7.16 ver. 39. Jn. 6.14.Que un gran profeta se ha levantado entre nosotros; y 7.16 cp. 1.68.que Dios ha visitado á su pueblo.

17 Y salió esta fama de él por toda Judea, y por toda la tierra de alrededor.

18 Y sus discípulos 7.18 Mt. 11.2-19.dieron á Juan las nuevas de todas estas cosas: y llamó Juan á dos de sus discípulos,

19 Y envió á Jesús, diciendo: ¿Eres aquél que había de venir, ó esperaremos á otro?

20 Y como los hombres vinieron á él, dijeron: Juan el Bautista nos ha enviado á ti, diciendo: ¿Eres aquél que había de venir, ó esperaremos á otro?

21 Y en la misma hora sanó á muchos de enfermedades y plagas, y de espíritus malos; y á muchos ciegos dió la vista.

22 Y respondiendo Jesús, les dijo: Id, dad las nuevas á Juan de lo que habéis visto y oído: que los ciegos ven, los cojos andan, los leprosos son limpiados, los sordos oyen, los muertos resucitan, á los pobres es anunciado el evangelio:

23 Y bienaventurado es el que no fuere escandalizado en .

24 Y como se fueron los mensajeros de Juan, comenzó á hablar de Juan á las gentes: ¿Qué salisteis á ver al desierto? ¿una caña que es agitada por el viento?

25 Mas ¿qué salisteis á ver? ¿un hombre cubierto de vestidos delicados? He aquí, los que están en vestido precioso, y viven en delicias, en los palacios de los reyes están.

26 Mas ¿qué salisteis á ver? ¿un profeta? También os digo, y aun más que profeta.

27 Este es de quien está escrito:

7.27 Mal. 3.1. He aquí, envío mi mensajero delante de tu faz,

El cual aparejará tu camino delante de ti.

28 Porque os digo que entre los nacidos de mujeres, no hay mayor profeta que Juan el Bautista: mas el más pequeño en el reino de los cielos es mayor que él.

1 Jesús en casa de Simón.

2 La mujer pecadora.

29 Y todo el pueblo oyéndole, y los publicanos, 7.29 ver. 35justificaron á Dios, 7.29 Mt. 8.5-13.bautizándose con 7.29 Hch. 18.25 y 19.3.el bautismo de Juan.

30 Mas los Fariseos y 7.30 Mt. 22.35.los sabios de la ley, desecharon 7.30 Hch. 20.27.el consejo de Dios contra mismos, no siendo bautizados de él.

31 Y dice el Señor: ¿A quién, pues, compararé los hombres de esta generación, y á qué son semejantes?

32 Semejantes son á los muchachos sentados en la plaza, y que dan voces los unos á los otros, y dicen: Os tañimos con flautas, y no bailasteis: os endechamos, y no llorasteis.

33 Porque vino Juan el Bautista, que ni comía pan, ni bebía vino, y decís: Demonio tiene.

34 Vino el Hijo del hombre, que come y bebe, y decís: He aquí un hombre comilón, y bebedor de vino, amigo de publicanos y de pecadores.

35 Mas la sabiduría es justificada de todos sus hijos.

36 Y le rogó 7.36 Mt. 26.6-13. Mr. 14.3-9.uno de los Fariseos, que comiese con él. Y entrado en casa del Fariseo, sentóse á la mesa.

37 Y he aquí una mujer que había sido pecadora en la ciudad, como entendió que estaba á la mesa en casa de aquel Fariseo, 7.37 Mt. 26.7.trajo un alabastro de ungüento,

38 Y estando detrás á sus pies, comenzó llorando á regar con lágrimas sus pies, y los limpiaba con los cabellos de su cabeza; y besaba sus pies, y los ungía con el ungüento.

39 Y como vió esto el Fariseo que le había convidado, habló entre , diciendo: Este, si fuera 7.39 ver. 16profeta, conocería quién y cuál es la mujer que le toca, que es pecadora.

40 Entonces respondiendo Jesús, le dijo: Simón, una cosa tengo que decirte. Y él dice: Di, Maestro.

41 Un acredor tenía dos deudores: el uno le debía quinientos 7.41 Mt. 18.28.denarios, y el otro cincuenta;

42 Y no teniendo ellos de qué pagar, perdonó á ambos. Di, pues, ¿cuál de éstos le amará más?

43 Y respondiendo Simón, dijo: Pienso que aquél al cual perdonó más. Y él le dijo: Rectamente has juzgado.

44 Y vuelto á la mujer, dijo á Simón: ¿Ves esta mujer? Entré en tu casa, 7.44 Gn. 18.4.no diste agua para mis pies; mas ésta ha regado mis pies con lágrimas, y los ha limpiado con los cabellos.

45 7.45 2 S. 15.5. Ro. 16.16. No me diste beso, mas ésta, desde que entré, no ha cesado de besar mis pies.

46 No ungiste 7.46 Sal. 23.5.mi cabeza con óleo; mas ésta ha ungido con ungüento mis pies.

47 Por lo cual te digo que sus muchos pecados son perdonados, porque amó mucho; mas al que se perdona poco, poco ama.

48 Y á ella dijo: 7.48 Mt. 9.2.Los pecados te son perdonados.

49 Y los que estaban juntamente sentados á la mesa, comenzaron á decir entre : 7.49 Mr. 2.7.¿Quién es éste, que también perdona pecados?

50 Y dijo á la mujer: 7.50 ver. 9. Mt. 9.2.Tu fe te ha salvado, 7.50 cp. 8.48.ve en paz.

Sadakonna ülema usk

1 Kui Jeesus oli kõnelenud kõike seda teda kuulanud rahvale, läks ta Kapernauma. 2 Ühe sadakonna ülema7:2 Sadakonna ülem oli Rooma sõjaväe ohvitser. sulane oli haige ja suremas. Sadakonna ülem hindas oma sulast väga 3 ning, kuulnud Jeesusest, läkitas ta juutide vanemad tema juurde palvega, et Jeesus tuleks ja teeks terveks tema sulase. 4 Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: See mees väärib sinu abi, 5 sest ta armastab meie rahvast. Ta on ehitanud meile ka sünagoogi." 6 Ja Jeesus läks nendega kaasa.

Ta ei olnud enam kuigi kaugel sellest majast, kui sadakonna ülem saatis oma sõbrad talle ütlema: Issand, ära tee enesele rohkem tüli, sest ma ei ole väärt, et sina minu katuse alla tuled! 7 Seepärast ma ei ole ka ennast arvanud väärt sinu juurde tulema. Anna vaid käsk ja mu teener paraneb! 8 Mina ise olen ju samuti võimu alla seatud ja minule alluvad sõdurid. Kui ma ütlen ühele neist: Mine!", siis ta läheb. Ma ütlen teisele: Tule!" ja ta tuleb. Ma ütlen oma teenrile: Tee seda!" ja ta teeb."

9 Seda kuuldes Jeesus imestas ta üle, ja pöördudes rahvahulga poole, kes käis temaga kaasas, sõnas: Ma ütlen teile, isegi Iisraelis ei ole ma leidnud nii suurt usku!" 10 Ja kui saadikud majja tagasi pöördusid, leidsid nad sulase tervena.

Jeesus äratab surnuist lesknaise poja

11 Mõni aeg hiljem läks Jeesus Naini linna ning temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur rahvahulk. 12 Aga kui ta linnaväravale lähenes, kanti sealt välja surnut. See oli ema ainus poeg, ja ema oli lesk. Teda saatis suur hulk linnarahvast. 13 Kui Issand nägi ema, siis tal hakkas temast kahju ja ta ütles: Ära nuta!"

14 Ta astus ligi, puudutas surnuraami, ning kandjad jäid seisma. Jeesus ütles: Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!" 15 Surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Jeesus andis poja ta emale.

16 Neid kõiki täitis aukartus ja nad ülistasid Jumalat. Nad ütlesid: Meie seas on tõusnud suur prohvet!" ja Jumal on tulnud aitama oma rahvast!" 17 Ja jutt Jeesusest levis kogu Juudamaal ja selle ümbruskonnas.

Jeesus ja Ristija Johannes

18 Kõigest sellest jutustasid Johannesele tema jüngrid. Ja Johannes kutsus kaks oma jüngritest enda juurde 19 ja saatis nad Issanda käest küsima: Kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?" 20 Mehed tulid Jeesuse juurde ja ütlesid: Ristija Johannes läkitas meid sinu käest küsima, kas sina oled see, kes pidi tulema, või me peame ootama kedagi teist?"

21 Samal tunnil tegi Jeesus paljud terveks haigustest, vaevadest ja kurjadest vaimudest ning paljudele pimedatele andis nägemise. 22 Ja Jeesus vastas neile: Minge ja teatage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad saavad nägijaks, jalust vigased kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks, kurdid kuulevad, surnud ärkavad üles, vaestele kuulutatakse evangeeliumi 23 ning õnnistatud on igaüks, kes minu pärast ei pahanda."

24 Kui Johannese saadikud olid ära läinud, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: Mida te käisite kõrbes vaatamas? Kas tuules kõikuvat kõrt? 25 Või mida te tahtsite välja minnes näha? Kas peenetes rõivastes meest? Need, kes kannavad kalleid rõivaid ja elavad toretsemises, on kuningakodades. 26 Mida te siis tahtsite näha? Kas prohvetit? Jah, ma ütlen teile, palju enam kui prohvetit! 27 Tema on see, kellest on kirjutatud:

Vaata, ma saadan sinu ees oma saadiku,

kes valmistab sinu tee su ees!"

28 Ma ütlen teile, ei ole naisest sündinute seas keegi suurem kui Johannes, ent vähim Jumala riigis on temast suurem.

29 Kogu rahvas, kes teda kuulis, ja isegi maksukogujad tunnistasid, et Jumala tee on õige, ning lasid endid ristida Johannese ristimisega. 30 Kuid variserid ja kirjatundjad lükkasid tagasi Jumala kavatsuse eneste kohta sellega, et ei lasknud Johannesel ennast ristida.

31 Kellega ma võiksin võrrelda selle sugupõlve inimesi? Kelle sarnased nad on? 32 Nad on laste sarnased, kes turuplatsil istuvad ja üksteisele nõnda hõikavad:

Meie mängisime teile vilepilli,

aga teie ei tantsinud!

Meie itkesime kurvalt,

aga teie ei nutnud!"

33 Sest Ristija Johannes tuli, ta ei söö leiba ega joo veini, ja teie ütlete: Tal on kuri vaim!" 34 Inimese Poeg on tulnud, sööb ja joob, ning siis te ütlete: Vaadake, see inimene on õgard ja joodik, maksukogujate ja patuste sõber!" 35 Kuid tarkust kinnitavad kõik tema lapsed."

Patune naine võiab Jeesust

36 Üks variseridest kutsus Jeesuse enda juurde sööma. Ta läks variseri koju ja istus lauda. 37 Linnas oli keegi naine, kes elas patust elu. Kui ta sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tuli naine sinna alabasternõus lõhnasalviga. 38 Ta astus Jeesuse taha ta jalgade juurde, niisutas nuttes tema jalgu pisaratega ja kuivatas neid oma juustega, suudles ta jalgu ja võidis neid lõhnasalviga.

39 Kui variser, kes oli Jeesuse külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: Kui ta oleks prohvet, siis ta taipaks, missugune naine see on, kes teda puudutab, et see naine on patune."

40 Kuid Jeesus ütles talle: Siimon, mul on sulle midagi öelda!"

Räägi, Õpetaja!" vastas ta.

41 Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast. Üks neist oli võlgu viissada teenarit7:41 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk., teine viiskümmend. 42 Kuna neil ei olnud raha talle tagasi maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?"

43 Siimon vastas: Ma arvan, et see, kelle võlg oli suurem."

Jeesus ütles talle: Sa arvasid õigesti."

44 Pöördudes naise poole, lausus ta Siimonile: Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja. Sina ei andnud mu jalgade pesuks vett, kuid tema on oma pisaratega mu jalgu niisutanud ja juustega kuivatanud. 45 Sina ei suudelnud mind tervituseks, kuid tema ei ole sellest ajast peale, kui ta sisse astus, lakanud mu jalgu suudlemast. 46 Sina ei võidnud mu pead õliga, kuid tema on võidnud mu jalgu lõhnasalviga. 47 Seetõttu ma ütlen sulle, et tema paljud patud on talle andeks antud, nagu tema suur armastus on näidanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see ka armastab pisut."

48 Ja ta ütles naisele: Su patud on sulle andeks antud."

49 Lauasolijad küsisid isekeskis: Kes see on, kes isegi patte andeks annab?"

50 Jeesus ütles naisele: Sinu usk on sind päästnud. Mine rahus!"

Veja também