1 LEVANTÁNDOSE entonces toda la multitud de ellos, 23.1 Mt. 27.2. Mr. 15.1. Jn. 18.28.lleváronle á Pilato.
1 Jesús ante Pilato y Herodes.
2 Barrabás. Simón Cireneo.
2 Y comenzaron á acusarle, diciendo: A éste hemos hallado que pervierte la nación, y que 23.2 Mt. 22.21. Mr. 12.17. cp. 20.20veda dar tributo á César, diciendo 23.2 Jn. 18.33,36,37 y 19.12.que él es el Cristo, el rey.
3 Entonces Pilato le preguntó, diciendo: ¿Eres tú el Rey de los Judíos? Y respondiéndo él, dijo: Tú lo dices.
4 Y Pilato dijo á los príncipes de los sacerdotes, y á las gentes: 23.4 Jn. 18.38 y 19.4,6.Ninguna culpa hallo en este hombre.
5 Mas ellos porfiaban, diciendo: Alborota al pueblo, enseñando por toda Judea, comenzando desde Galilea hasta aquí.
6 Entonces Pilato, oyendo de Galilea, preguntó si el hombre era Galileo.
7 Y como entendió que era 23.7 cp. 3.1.de la jurisdicción de Herodes, le remitió á Herodes, el cual también estaba en Jerusalem en aquellos días.
8 Y Herodes, viendo á Jesús, holgóse mucho, porque hacía mucho que deseaba verle; porque había oído de él muchas cosas, y tenía esperanza que le vería hacer alguna señal.
9 Y le preguntaba con muchas palabras; mas él nada le respondió:
10 Y estaban los príncipes de los sacerdotes y los escribas acusándole con gran porfía.
11 Mas Herodes con su corte le menospreció, y escarneció, 23.11 Mt. 27.28.vistiéndole de una ropa rica; y volvióle á enviar á Pilato.
12 Y fueron hechos amigos entre sí Pilato y Herodes en el mismo día; porque antes eran enemigos entre sí.
13 Entonces Pilato, convocando los príncipes de los sacerdotes, y los magistrados, y el pueblo,
14 Les dijo: Me habéis presentado á éste por hombre que desvía al pueblo: y he aquí, preguntando yo delante de vosotros, no he hallado culpa alguna en este hombre de aquéllas de que le acusáis.
15 Y ni aun Herodes; porque os remití á él, y he aquí, ninguna cosa digna de muerte ha hecho.
16 Le soltaré, pues, castigado.
17 Y tenía necesidad 23.17 Mt. 27.15-26. Mr. 15.6-15. Jn. 18.39,40.de soltarles uno en cada fiesta.
18 Mas toda la multitud dió voces á una, diciendo: Quita á éste, y suéltanos á Barrabás:
19 (El cual había sido echado en la cárcel por una sedición hecha en la ciudad, y una 23.19 Hch. 3.14.muerte.)
20 Y hablóles otra vez Pilato, queriendo soltar á Jesús.
21 Pero ellos volvieron á dar voces, diciendo: Crucifícale, crucifícale.
22 Y él les dijo 23.22 vers. 4,14la tercera vez: ¿Pues qué mal ha hecho éste? Ninguna culpa de muerte he hallado en él: le castigaré, pues, y le soltaré.
23 Mas ellos instaban á grandes voces, pidiendo que fuese crucificado. Y las voces de ellos y de los príncipes de los sacerdotes crecían.
24 Entonces Pilato juzgó que se hiciese lo que ellos pedían;
25 Y les soltó á aquél que había sido echado en la cárcel por sedición y una muerte, al cual habían pedido; y entregó á Jesús á la voluntad de ellos.
26 Y llevándole, 23.26 Mt. 27.32. Mr. 15.21. Jn. 19.17.tomaron á un Simón Cireneo, que venía del campo, y le pusieron encima la cruz para que la llevase tras Jesús.
27 Y le seguía una grande multitud de pueblo, y de mujeres, las cuales le lloraban y lamentaban.
28 Mas Jesús, vuelto á ellas, les dice: Hijas de Jerusalem, no me lloréis á mí, mas llorad por vosotras mismas, y por vuestros hijos.
29 Porque 23.29 Mt. 24.19. Mr. 13.17. cp. 21.23he aquí vendrán días en que dirán: Bienaventuradas las estériles, y los vientres que no engendraron, y los pechos que no criaron.
30 Entonces 23.30 Os. 10.8.comenzarán á decir á los montes: Caed sobre nosotros: y á los collados: Cubridnos.
31 Porque si en 23.31 Sal. 1.3. Ez. 20.47.el árbol verde hacen estas cosas, 23.31 1 P. 4.17.¿en el seco, qué se hará?
32 Y llevaban también 23.32 Mt. 27.38. Mr. 15.27. Jn. 19.13.con él otros dos, malhechores, á ser muertos.
1 La crucifixión.
2 Sepultura de Jesús.
33 Y como vinieron al lugar que se llama de la Calavera, le crucificaron allí, y á los malhechores, uno á la derecha, y otro á la izquierda.
34 Y Jesús decía: 23.34 ver. 46Padre, 23.34 Is. 53.12. Mt. 5.44.perdónalos, porque 23.34 Hch. 3.17.no saben lo que hacen. Y 23.34 Jn. 19.23.partiendo sus vestidos, echaron suertes.
35 Y 23.35 Sal. 22.17.el pueblo estaba mirando; y se burlaban de él 23.35 Mt. 27.41,42. Mr. 15.31.los príncipes con ellos, diciendo: A otros hizo salvos: sálvese á sí, si éste es el Mesías, el escogido de Dios.
36 Escarnecían de él también los soldados, llegándose y presentándole vinagre,
37 Y diciendo: Si tú eres el Rey de los Judíos, sálvate á ti mismo.
38 Y 23.38 Mt. 27.37. Mr. 15.26. Jn. 19.19.había también sobre él un título escrito con letras griegas, y latinas, y hebraicas: ESTE ES EL REY DE LOS JUDIOS.
39 Y 23.39 Mt. 27.44. Mr. 15.32.uno de los malhechores que estaban colgados, le injuriaba, diciendo: Si tú eres el Cristo, sálvate á ti mismo y á nosotros.
40 Y respondiendo el otro, reprendióle, diciendo: ¿Ni aun tú temes á Dios, estando en la misma condenación?
41 Y nosotros, á la verdad, justamente padecemos; porque recibimos lo que merecieron nuestros hechos: mas éste ningún mal hizo.
42 Y dijo á Jesús: Acuérdate de mí cuando vinieres á tu reino.
43 Entonces Jesús le dijo: De cierto te digo, que hoy estarás conmigo en el 23.43 2 Co. 12.4. Ap. 2.7.paraíso.
44 Y cuando era como la hora de sexta, fueron hechas tinieblas sobre toda la tierra hasta la hora de nona.
45 23.45 Mt. 24.29. Y el sol se obscureció: y 23.45 Mt. 27.51. Mr. 15.38.el velo del templo se rompió por medio.
46 Entonces Jesús, clamando á gran voz, dijo: 23.46 Sal. 31.5. Hch. 7.59.Padre, en tus manos encomiendo mi espíritu. Y habiendo dicho esto, espiró.
47 Y como el centurión 23.47 Mt. 27.54. Mr. 15.39.vió lo que había acontecido, dió gloria á Dios, diciendo: Verdaderamente este hombre era justo.
48 Y toda la multitud de los que estaban presentes á este espectáculo, viendo lo que había acontecido, 23.48 cp. 18.13.se volvían hiriendo sus pechos.
49 Mas todos sus conocidos, 23.49 Sal. 38.11. Mt. 27.55. Mr. 15.40.y las mujeres que le habían seguido desde Galilea, estaban lejos mirando estas cosas.
50 Y he aquí un varón 23.50 Mt. 27.57-61. Mr. 15.42-47. Jn. 19.38-42.llamado José, el cual era senador, varón bueno y justo,
51 (El cual no había consentido en el consejo ni en los hechos de ellos), de Arimatea, ciudad de la Judea, 23.51 cp. 2.25,38.el cual también esperaba el reino de Dios;
52 Este llegó á Pilato, y pidió el cuerpo de Jesús.
53 Y quitado, lo envolvió en una sábana, y le puso en un sepulcro abierto en una peña, 23.53 Mr. 11.2. cp. 19.30en el cual ninguno había aún sido puesto.
54 Y era día de 23.54 Mt. 27.62.la víspera de la Pascua; y estaba para rayar el sábado.
55 Y las mujeres 23.55 cp. 8.2.que con él habían venido de Galilea, siguieron también y vieron el sepulcro, y cómo fué puesto su cuerpo.
56 Y vueltas, aparejaron drogas aromáticas y ungüentos; y reposaron el sábado, 23.56 Ex. 20.10.conforme al mandamiento.
1 Ja terve nõukogu tõusis püsti ning viis Jeesuse Pilaatuse juurde. 2 Nad hakkasid teda süüdistama: „Me oleme leidnud, et see mees õõnestab meie rahvast. Ta on keisrile maksude maksmise vastu ja väidab, et tema on Messias, kuningas."
3 Pilaatus küsis Jeesuselt: „Kas sina oled juutide kuningas?"
„Need on sinu sõnad," vastas Jeesus.
4 Siis Pilaatus teatas ülempreestritele ja rahvale: „Ma ei näe põhjust selle mehe süüdimõistmiseks."
5 Nemad aga pressisid peale: „Ta keerab oma õpetusega rahva üles kogu Juudamaal. Ta alustas Galileas ja on tulnud kogu tee siia."
6 Seda kuuldes küsis Pilaatus, kas see mees on galilealane. 7 Kui ta sai teada, et Jeesus on Heroodese valitsuse all, saatis ta tema Heroodese juurde, kes ka viibis neil päevil Jeruusalemmas.
8 Heroodesel oli Jeesust nähes hea meel, sest ta oli juba tükk aega tahtnud teda näha. Ta oli temast palju kuulnud ja lootis näha teda imet tegemas. 9 Ta pinnis teda paljude küsimustega, aga Jeesus ei vastanud. 10 Ent ülempreestrid ja kirjatundjad seisid sealsamas teda ägedalt süüdistades. 11 Siis pilkasid teda ka Heroodes ja tema sõdurid. Nad riietasid ta uhkesse rüüsse ja saatsid tagasi Pilaatuse juurde. 12 Sel päeval said Pilaatus ja Heroodes sõpradeks, sest enne seda olid nad olnud vaenlased.
13 Pilaatus kutsus kokku ülempreestrid, valitsejad ja rahva 14 ning ütles neile: „Te olete toonud minu juurde selle mehe ja väidate, et ta õhutab rahvast mässama. Ma olen teda küsitlenud teie ees ega ole tema vastu leidnud ühtki süüd, mida teie tema peale kaebate. 15 Niisamuti pole ka Heroodes, sest ta saatis tema tagasi meie juurde. Nagu näete, ta pole teinud midagi, mis vääriks surma. 16 Ma karistan teda ja lasen tal minna." 17 Sest ta pidi ühe neist pühade puhul vabaks laskma.
18 Aga kogu rahvas karjus ühel häälel: „Võta see mees! Vabasta meile Barabas!" 19 Barabas oli vangi pandud linnas sündinud mässu ja tapmise pärast.
20 Pilaatus pöördus uuesti nende poole, tahtes vabastada Jeesust. 21 Aga need karjusid: „Löö ta risti! Löö ta risti!"
22 Tema rääkis neile kolmandat korda: „Miks? Mis kuriteo on see mees siis teinud? Ma ei ole tema surmamõistmiseks põhjust leidnud. Sellepärast ma karistan teda ja lasen ta vabaks."
23 Nemad aga nõudsid valjult karjudes tema ristilöömist, ja nende kisa jäi peale. 24 Siis Pilaatus otsustas teha nende tahtmist. 25 Ta vabastas mehe, kes mässamise ja tapmise pärast oli vangi heidetud, nagu nad palusid, aga Jeesuse andis ta nende meelevalla alla.
Jeesuse ristilöömine
26 Kuid teda ära viies said nad kätte Siimoni Küreenest, kes just tuli maalt linna, ja nad panid risti tema selga, et ta kannaks seda Jeesuse järel. 27 Suur hulk rahvast käis nende järel tema pärast leinates ja nuttes. 28 Jeesus aga ütles nende poole pöördudes: „Jeruusalemma tütred, ärge nutke minu pärast, nutke iseendi ja oma laste pärast! 29 Sest tuleb aeg, kui te ütlete: „Õnnistatud on viljatud naised, kelle ihu pole kunagi last ilmale kandnud ja rinnad imetanud!" 30 Siis
nad ütlevad mägedele: „Langege meie peale!"
ja küngastele: „Katke meid!"
31 Sest kui seda tehakse toore puuga, mis saab veel siis kuivaga?"
32 Kaks teist kurjategijat viidi hukkamisele koos temaga. 33 Kui nad jõudsid kohani, mida kutsutakse Pealuuks, siis nad lõid Jeesuse seal risti koos kurjategijatega, üks temast paremal ja teine vasakul pool. 34 Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Ja nad jagasid liisku heites omavahel ära tema riided.
35 Inimesed vaatasid sealsamas pealt ja isegi valitsejad irvitasid Jeesuse üle. Nad ütlesid: „Teisi on ta päästnud, las ta nüüd päästab iseennast, kui ta on tõesti äravalitu, Jumala Messias!" 36 Ka sõdurid pilkasid teda. Nad astusid ta juurde, pakkusid talle veiniäädikat 37 ja ütlesid: „Kui sina oled juutide kuningas, siis päästa iseennast!"
38 Ja tema kohal oli sildile kirjutatud:
See on juutide kuningas.
39 Üks ristil rippuvatest kurjategijatest teotas Jeesust: „Kas sa ei ole siis Messias? Päästa iseennast ja meid!"
40 Aga teine sõitles teda. „Kas sinagi ei karda Jumalat?" küsis ta, „Kuna sa ise oled sellesama karistuse all! 41 Meid karistatakse õiglaselt, sest me saame, mis me välja teenisime. Kuid see mees pole midagi valesti teinud."
42 Siis ta ütles: „Jeesus, hoia mind meeles, kui sa tuled oma Kuningriiki!"
43 Jeesus vastas talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis."
Jeesuse surm
44 Saabunud oli kuues tund23:44 Kuues tund on keskpäev., kui pimedus langes üle kogu maa kuni üheksanda tunnini23:44 Üheksas tund on kell kolm pärastlõunal., 45 sest päike pimenes. Ja templi eesriie rebenes kaheks. 46 Jeesus kisendas valju häälega: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!" Ja kui ta seda oli öelnud, heitis ta hinge.
47 Kui sadakonna ülem juhtunut nägi, andis ta Jumalale au ja ütles: „See inimene oli tõesti õige!"
48 Ja need inimesed, kes olid kokku tulnud seda vaatama, lõid sündivat nähes endale vastu rindu ja läksid minema. 49 Aga kõik, kes Jeesust tundsid, ja naised, kes olid teda Galileast peale saatnud, seisid eemal ja nägid seda.
Jeesuse matmine
50 Seal oli üks nõukogu liige, kelle nimi oli Joosep, hea ja õiglane mees, 51 kes ei olnud nõus nende otsuse ja tegevusega. Ta oli pärit Juuda linnast Arimaatiast ja ta ootas Jumala riiki. 52 Ta läks Pilaatuse juurde ja küsis enesele Jeesuse surnukeha. 53 Ja ta võttis selle alla, mähkis linast kangasse ja asetas kaljusse raiutud hauda, kuhu polnud veel kedagi maetud. 54 Ja see oli valmistumispäev, ning hingamispäev oli algamas.
55 Naised, kes olid Jeesusega koos tulnud Galileast, läksid Joosepi järel ning nägid hauakambrit ja seda, kuidas tema ihu sinna pandi. 56 Siis nad läksid koju ja panid valmis lõhnarohte ja salvi. Ja hingamispäeval puhkasid nad käsu järgi.