Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 8

OPKEK

1 Y ACONTECIÓ después, que él caminaba por todas las ciudades y aldeas, predicando y anunciando el evangelio del reino de Dios, y los doce con él,

2 Y 8.2 Mt. 27.55,56. Mr. 15.41.algunas mujeres que habían sido curadas de malos espíritus y de enfermedades: María, que se llamaba Magdalena, de la cual habían salido siete demonios,

3 Y 8.3 cp. 24.10.Juana, mujer de Chuza, procurador de Herodes, y Susana, y otras muchas que le servían de sus haciendas.

4 Y 8.4 Mt. 13.2-11,14. Mr. 4.1-12.como se juntó una grande compañía, y los que estaban en cada ciudad vinieron á él, dijo por una parábola:

5 Uno que sembraba, salió á sembrar su simiente; y sembrando, una parte cayó junto al camino, y fué hollada; y las aves del cielo la comieron.

6 Y otra parte cayó sobre la piedra; y nacida, se secó, porque no tenía humedad.

1 Parábola del sembrador.

2 Jesús calma la tempestad.

7 Y otra parte cayó entre las espinas; y naciendo las espinas juntamente, la ahogaron.

8 Y otra parte cayó en buena tierra, y cuando fué nacida, llevó fruto á ciento por uno. Diciendo estas cosas clamaba: El que tiene oídos para oir, oiga.

9 Y sus discípulos le preguntaron, diciendo, qué era está parábola.

10 Y él dijo: A vosotros es dado conocer los misterios del reino de Dios; mas á los otros por parábolas, 8.10 Is. 6.9.para que viendo no vean, y oyendo no entiendan.

11 Es pues 8.11 Mt. 13.18-23. Mr. 4.13-20.ésta la parábola: La simiente es la palabra de Dios.

12 Y los de junto al camino, éstos son los que oyen; y luego viene el diablo, y quita la palabra de su corazón, porque no crean y se salven.

13 Y los de sobre la piedra, son los que habiendo oído, reciben la palabra con gozo; mas éstos no tienen raíces; que á tiempo creen, y en el tiempo de la tentación se apartan.

14 Y la que cayó entre las espinas, éstos son los que oyeron; mas yéndose, son ahogados de los cuidados y de las riquezas y de los pasatiempos de la vida, y no llevan fruto.

15 Mas la que en buena tierra, éstos son los que con corazón bueno y recto retienen la palabra oída, y llevan fruto 8.15 Mt. 24.13. He. 10.36. Stg. 5.7.en paciencia.

16 Ninguno 8.16 Mt. 5.15. Mr. 4.21. cp. 11.33que enciende la antorcha la cubre con vasija, ó la pone debajo de la cama; mas la pone en un candelero, para que los que entran vean la luz.

17 Porque no hay cosa oculta, 8.17 Mt. 10.26. Mr. 4.22. cp. 12.2que no haya de ser manifestada; ni cosa escondida, que no haya de ser entendida, y de venir á luz.

18 Mirad pues cómo oís; 8.18 Mt. 13.12. Mr. 4.24,25.porque á cualquiera que tuviere, le será dado; y á cualquiera que no tuviere, aun lo que parece tener le será quitado.

19 8.19 Mt. 12.46-50. Mr. 3.31-35. Y vinieron á él su madre y hermanos; y no podían llegar á el por causa de la multitud.

20 Y le fué dado aviso, diciendo: Tu madre y tus hermanos están fuera, que quieren verte.

21 El entonces respondiendo, les dijo: Mi madre y mis hermanos son los 8.21 cp. 11.28.que oyen la palabra de Dios, y la ejecutan.

22 Y 8.22 Mt. 21.32. cp. 3.12aconteció un día que él entró en un barco con sus discípulos, y les dijo: Pasemos á la otra parte del 8.22 cp. 5.1,2.lago. Y partieron.

23 Pero mientras ellos navegaban, él se durmió. Y sobrevino una tempestad de viento en el lago; y henchían de agua, y peligraban.

24 Y llegándose á él, le despertaron, diciendo: ¡Maestro, Maestro, que perecemos! Y despertado él increpó al viento y á la tempestad del agua; y cesaron, y fué hecha bonanza.

25 Y les dijo: ¿Qué es de vuestra fe? Y atemorizados, se maravillaban, diciendo los unos á los otros: ¿Quién es éste, que aun á los vientos y al agua manda, y le obedecen?

26 Y navegaron 8.26 ver. 37. Mr. 5.1.a la tierra de los Gadarenos, que está delante de Galilea.

27 Y saliendo él á tierra, le vino al encuentro de la ciudad 8.27 Mt. 8.28.un hombre que tenía demonios ya de mucho tiempo; y no vestía vestido, ni estaba en casa, sino por los sepulcros.

28 El cual, como vió á Jesús, exclamó y se postró delante de él, y dijo á gran voz: ¿Qué tengo yo contigo, Jesús, Hijo del Dios Altísimo? Ruégote que no me atormentes.

29 (Porque mandaba al espíritu inmundo que saliese del hombre: porque ya de mucho tiempo le arrebataba; y le guardaban preso con cadenas y grillos; mas rompiendo las prisiones, era agitado del demonio por los desiertos.)

30 Y le preguntó Jesús, diciendo: ¿Qué nombre tienes? Y él dijo: Legión. Porque muchos demonios habían entrado en él.

31 Y le rogaban que no les mandase ir al 8.31 Ap. 9.1.abismo.

32 Y había allí un hato de muchos puercos que pacían en el monte; y le rogaron que los dejase entrar en ellos; y los dejó.

1 El endemoniado gadareno.

2 La hija de Jairo.

33 Y salidos los demonios del hombre, entraron en los puercos; y el hato se arrojó de un despeñadero en el lago, y ahogóse.

34 Y los pastores, como vieron lo que había acontecido, huyeron, y yendo dieron aviso en la ciudad y por las heredades.

35 Y salieron á ver lo que había acontecido; y vinieron á Jesús, y hallaron sentado al hombre de quien habían salido los demonios, 8.35 ver. 27vestido, y en su juicio, 8.35 Mt. 8.18,23-34. Mr. 4.36—5.17.a los pies de Jesús; y tuvieron miedo.

36 Y les contaron los que lo habían visto, cómo había sido salvado aquel endemoniado.

37 Entonces toda la multitud de la tierra de los Gadarenos alrededor, le rogaron que se fuese de ellos; porque tenían gran temor. Y él, subiendo en el barco, volvióse.

38 Y 8.38 Mr. 5.18-20.aquel hombre, de quien habían salido los demonios, le rogó para estar con él; mas Jesús le despidió, diciendo:

39 Vuélvete á tu casa, y cuenta cuán grandes cosas ha hecho Dios contigo. Y él se fué, publicando por toda la ciudad cuán grandes cosas habiá hecho Jesús con él.

40 Y aconteció que 8.40 Mt. 9.1. Mr. 5.21.volviendo Jesús, recibióle la gente; porque todos le esperaban.

41 Y he aquí un varón, 8.41 Mt. 9.18-26. Mr. 5.22-43.llamado Jairo, y que era príncipe de la sinagoga, vino, y cayendo á los pies de Jesús, le rogaba que entrase en su casa;

42 Porque tenía 8.42 cp. 7.12.una hija única, como de doce años, y ella se estaba muriendo. Y yendo, le apretaba la compañía.

43 Y una mujer, que tenía flujo de sangre hacía ya doce años, la cual había gastado en médicos toda su hacienda, y por ninguno había podido ser curada,

44 Llegándose por las espaldas, tocó el borde de su vestido; y luego se estancó el flujo de su sangre.

45 Entonces Jesús dijo: ¿Quién es el que me ha tocado? Y negando todos, dijo Pedro y los que estaban con él: Maestro, la compañía te aprieta y oprime, y dices: ¿Quién es el que me ha tocado?

46 Y Jesús dijo: Me ha tocado alguien; porque yo he conocido que ha salido virtud de .

47 Entonces, como la mujer vió que no se había ocultado, vino temblando, y postrándose delante de él declaróle delante de todo el pueblo la causa por qué le había tocado, y cómo luego había sido sana.

48 Y él dijo: Hija, tu fe 8.48 Mr. 10.52.te ha salvado: 8.48 cp. 7.50.ve en paz.

49 Estando aún él hablando, vino uno del príncipe de la sinagoga á decirle: Tu hija es muerta, no des trabajo al Maestro.

50 Y oyéndolo Jesús, le respondió: No temas: cree solamente, y será salva.

51 Y entrado en casa, no dejó entrar á nadie consigo, sino á Pedro, y á Jacobo, y á Juan, y al padre y á la madre de la moza.

52 Y lloraban todos, y la plañían. Y él dijo: No lloréis; no es muerta, sino que duerme.

53 Y hacían burla de él, sabiendo que estaba muerta.

54 Mas él, tomándola de la mano, clamó, diciendo: Muchacha, levántate.

55 Entonces su espíritu volvió, y se levantó luego: y él mando que le diesen de comer.

56 Y sus padres estaban atónitos; 8.56 Mt. 8.4.a los cuales él mandó, que á nadie dijesen lo que había sido hecho.

Tähendamissõna külvajast

1 Pärast seda rändas Jeesus linnast linna ja külast külla, kuulutades evangeeliumi Jumala riigist. Kaksteist jüngrit olid koos temaga 2 ja samuti mõned naised, keda ta oli vabastanud kurjadest vaimudest ja haigustest. Need olid Maarja, keda kutsutakse Magdaleenaks, kellest oli seitse kurja vaimu välja läinud; 3 Johanna, Heroodese majapidaja Kuusase naine; Susanna ja paljud teised. Need naised toetasid neid oma varaga.

4 Samal ajal kui suur rahvahulk kogunes ja paljudest linnadest Jeesuse juurde tuli, rääkis ta neile tähendamissõna: 5 Külvaja läks välja seemet külvama. Külvamisel kukkus osa seemet teeveerde, selle peal tallati ja linnud sõid selle ära. 6 Osa kukkus kivisele pinnale, ja tärgates see kuivas, sest seal ei olnud niiskust. 7 Osa seemet kukkus ohakate sekka, ja kasvavad ohakad lämmatasid selle. 8 Aga osa kukkus heasse mulda ja kandis saaki sada korda rohkem kui külvati."

Kui ta oli seda öelnud, hüüdis Jeesus: Kellel kõrvad on, see kuulgu!"

9 Jeesuse jüngrid küsisid temalt, kuidas seda tähendamissõna mõista. 10 Jeesus ütles: Teile on antud teada Jumala riigi saladusi, aga teistele räägitakse tähendamissõnades, et nad

vaadates ei näeks

ja kuuldes ei mõistaks."

11 Tähendamissõna tuleb mõista nii: seeme on Jumala sõna. 12 Teeveered on need, kes kuulevad, aga siis tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks. 13 Kivisele pinnale külvatud on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, kuid neil ei ole juurt. Nad usuvad lühikest aega, aga katsumuste ajal nad langevad ära. 14 Ohakatesse kukkunud seeme on aga need, kes küll kuulevad, kuid siis lämmatavad neid elumured, rikkus ja naudingud ning nad ei saa küpseks. 15 Kuid heas mullas seeme on need, kellel on üllas ja hea süda, kes sõna kuuldes seda hoiavad ning kannatlikkuses vilja kannavad.

Tähendamissõna lambist ja lambijalast

16 Mitte keegi, kes on süüdanud lambi, ei kata seda savipotiga ega pane seda ka voodi alla, vaid paneb selle lambijalale, et sisenejad näeksid valgust. 17 Sest ei ole midagi varjatut, mis ei tuleks ilmsiks, ega midagi salajast, mis ei saaks teatavaks ega tehtaks avalikuks. 18 Seetõttu kaaluge hoolikalt, kuidas te kuulate! Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mida ta arvab enesel olevat."

Jeesuse ema ja vennad

19 Jeesuse juurde tulid ta ema ja vennad, kuid ei saanud temaga rahvahulga tõttu kokku. 20 Keegi ütles talle: Su ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha."

21 Ta vastas: Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad."

Jeesus vaigistab tormi

22 Ühel päeval ütles Jeesus oma jüngritele: Sõidame üle järve teisele kaldale." Nii nad astusid paati ja asusid teele. 23 Purjetamise ajal jäi ta magama. Kuid järvel tõusis raju, paat läks vett täis ja nad olid suures ohus.

24 Jüngrid läksid ta juurde, öeldes: Õpetaja, Õpetaja, me upume!"

Ta ärkas üles, sõitles tuult ja mässavaid laineid. Torm vaibus ja kõik oli rahulik. 25 Jeesus küsis jüngritelt: Kus on teie usk?"

Nemad lõid kartma ja küsisid üksteiselt imestades: Kes see mees küll on, et ta käsutab isegi tuuli ja vett ning need kuuletuvad talle?"

Jeesus tervendab kurjadest vaimudest vaevatud mehe

26 Nad purjetasid gerasalaste maale, mis on Galileast teisel pool järve. 27 Kui Jeesus maale astus, oli tal vastas kurjast vaimust vaevatud mees, kes oli tulnud linnast. See mees ei kandnud ammu enam rõivaid ega elanud majas, vaid haudades. 28 Jeesust nähes hakkas ta karjuma, langes tema jalge ette maha ja kisendas: Mida sa minust tahad, Jeesus, Kõigekõrgema Jumala Poeg? Ma anun sind, ära piina mind!" 29 Jeesus oli ju käskinud rüvedal vaimul mehest välja minna. See oli teda palju kordi oma valdusse haaranud. Ja kuigi teda oli kätest ja jalgadest aheldatud ning valve all hoitud, oli ta ahelad katki rebinud ning kuri vaim oli teda kihutanud tühermaale.

30 Mis su nimi on?" küsis Jeesus.

Mees vastas: Leegion." Sest temasse oli läinud palju kurje vaime. 31 Need palusid Jeesust korduvalt, et ta ei käsiks neid sügavikku minna.

32 Aga seal oli suur seakari mäe peal söömas. Kurjad vaimud palusid teda, et ta lubaks neil minna sigade sisse, ja Jeesus lubas. 33 Kui nad olid mehest väljunud, läksid nad sigadesse ning kari tormas järsakust alla järve ja uppus.

34 Kui karjused nägid, mis oli sündinud, põgenesid nad ja jutustasid sellest linnas ja maal. 35 Inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud. Kui nad jõudsid Jeesuse juurde ja leidsid mehe, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, rõivastatult ja selge aruga Jeesuse jalge ees istumas, lõid nad kartma. 36 Pealtnägijad kirjeldasid neile, kuidas kurjast vaimust vaevatu oli terveks tehtud. 37 Kõik gerasalaste piirkonna elanikud palusid Jeesust, et ta lahkuks nende juurest, sest suur hirm valdas neid. Jeesus astus siis paati ning pöördus tagasi.

38 Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, anus Jeesust, et ta võiks minna koos temaga. Kuid Jeesus saatis ta minema, öeldes: 39 Mine tagasi oma koju ja räägi, kui palju Jumal sinu heaks on teinud." Siis mees läks ja kuulutas kogu linnas, mida Jeesus oli talle teinud.

Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja tervendab veritõbise naise

40 Kui nüüd Jeesus tagasi jõudis, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda. 41 Sinna tuli mees, nimega Jairus, kes oli sünagoogi ülem. Ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju. 42 Sest ta ainus laps, umbes kaheteistkümneaastane tütar, oli suremas.

Kui Jeesus oli teel sinna, pressis rahvas talle peale. 43 Nende hulgas oli naine, kes oli kannatanud kaksteist aastat verejooksu. Ta oli arstide peale kulutanud kogu oma vara, kuid keegi ei olnud suutnud teda terveks teha. 44 See naine läks Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue serva. Otsekohe verejooks lakkas.

45 Jeesus küsis: Kes puudutas mind?"

Kui kõik eitasid, ütles Peetrus: Õpetaja, rahvas tungleb ja pressib sulle peale."

46 Ent Jeesus ütles: Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat."

47 Kui naine nägi, et ta ei saa tähelepandamatuks jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse jalge ette. Ja ta jutustas kogu rahva ees, miks ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli terveks saanud. 48 Jeesus ütles naisele: Tütar, sinu usk on sind terveks teinud, mine rahus!"

49 Kui Jeesus alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema majast ja ütles: Su tütar on surnud. Ära tülita enam Õpetajat!"

50 Seda kuuldes ütles Jeesus Jairusele: Ära karda! Usu ainult, ja ta saab terveks!"

51 Jairuse majja jõudes ei lubanud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse, Johannese, Jaakobuse ning lapse isa ja ema. 52 Kõik inimesed nutsid ja halasid, kuid Jeesus ütles: Ärge nutke! Ta ei ole surnud, vaid magab!"

53 Ja nad naersid tema üle, sest nad teadsid, et tüdruk on surnud. 54 Kuid Jeesus võttis ta käest kinni ja hüüdis: Lapsuke, tõuse üles!" 55 Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis kohe üles ning Jeesus käskis talle süüa anda. 56 Tüdruku vanemad olid hämmastunud, kuid Jeesus keelas neid kellelegi kõnelemast, mis oli sündinud.

Veja também