1 Y ESTABA cerca el día 22.1 Mt. 26.2-5. Mr. 14.1,2.de la fiesta de los ázimos, que se llama la Pascua.
2 Y los príncipes de los sacerdotes y los escribas buscaban cómo le matarían; mas tenían miedo del pueblo.
3 Y 22.3 Mt. 26.14-16. Mr. 14.10,11.entró 22.3 Jn. 13.2,27. Hch. 5.3.Satanás en Judas, por sobrenombre Iscariote, el cual era uno del número de los doce;
4 Y fué, y habló con los príncipes de los sacerdotes, y con los 22.4 ver. 52. Hch. 4.1.magistrados, de cómo se lo entregaría.
1 La última pascua.
2 Grandeza en el servicio.
5 Los cuales se holgaron, y concertaron de darle dinero.
6 Y prometió, y buscaba oportunidad para entregarle á ellos 22.6 Mt. 26.5. Mr. 14.2.sin bulla.
7 22.7 Mt. 26.17-19. Mr. 14.12-16. Y vino el día de los ázimos, en el cual era necesario matar la pascua.
8 Y envió á Pedro y á Juan, diciendo: Id, aparejadnos la pascua para que comamos.
9 Y ellos le dijeron: ¿Dónde quieres que aparejemos?
10 Y él les dijo: He aquí cuando entrareis en la ciudad, os encontrará un hombre que lleva un cántaro de agua: seguidle hasta la casa donde entrare,
11 Y decid al padre de la familia de la casa: El Maestro te dice: ¿Dónde está el aposento donde tengo de comer la pascua con mis discípulos?
12 Entonces él os mostrará un gran cenáculo aderezado; aparejad allí.
13 Fueron pues, y hallaron como les había dicho; y aparejaron la pascua.
14 Y como fué hora, 22.14 Mt. 26.20. Mr. 14.17.sentóse á la mesa, y con él los apóstoles.
15 Y les dijo: En gran manera he deseado comer con vosotros esta pascua antes que padezca;
16 Porque os digo que no comeré más de ella, 22.16 cp. 12.50.hasta que se cumpla 22.16 ver. 30. cp. 14.15.en el reino de Dios.
17 Y tomando el vaso, habiendo dado gracias, dijo: Tomad esto, y partidlo entre vosotros;
18 Porque 22.18 Mt. 26.29. Mr. 14.25.os digo, que no beberé más del fruto de la vid, hasta que el reino de Dios venga.
19 Y tomando el pan, 22.19 Mt. 26.26-28. Mr. 14.22-24. 1 Co. 11.23-25. Jn. 6.51.habiendo dado gracias, partió, y les dió, diciendo: Esto es mi cuerpo, que por vosotros es dado: haced esto en memoria de mí.
20 Asimismo también el vaso, después que hubo cenado, diciendo: Este vaso es el nuevo pacto en mi sangre, que por vosotros se derrama.
21 Con todo eso, 22.21 Mt. 26.21,23. Jn. 13.18,21,26.he aquí la mano del que me entrega, conmigo en la mesa.
22 Y á la verdad el Hijo del hombre va, según lo que está determinado; empero ¡ay de aquél hombre por el cual es entregado!
23 Ellos entonces comenzaron á preguntar entre sí, cuál de ellos sería el que había de hacer esto.
24 Y hubo entre ellos 22.24 Mr. 9.34. cp. 9.46una contienda, quién de ellos parecía ser el mayor.
25 Entonces él les dijo: 22.25 Mt. 20.25-28. Mr. 10.42-45.Los reyes de las gentes se enseñorean de ellas; y los que sobre ellas tienen potestad, son llamados bienhechores:
26 Mas vosotros, no así: 22.26 Mt. 23.11. Mr. 9.35. cp. 9.48antes el que es mayor entre vosotros, sea como el más mozo; y el que es príncipe, como 22.26 cp. 12.37. Jn. 13.4,5.el que sirve.
27 Porque, ¿cuál es mayor, el que se sienta á la mesa, ó el que sirve? ¿No es el que se sienta á la mesa? Y yo soy entre vosotros como el que sirve.
28 Empero vosotros sois los que habéis permanecido conmigo 22.28 cp. 4.13. He. 2.18 y 4.15.en mis tentaciones:
29 Yo pues os ordeno 22.29 Mt. 25.34.un reino, como mi Padre me lo ordenó á mí,
30 22.30 Mt. 8.11 y 26.29. Para que comáis y bebáis en mi mesa en mi reino, 22.30 Mt. 19.28.y os sentéis sobre tronos juzgando á las doce tribus de Israel.
31 Dijo también el Señor: Simón, Simón, he aquí 22.31 1 P. 5.8.Satanás os ha pedido para zarandaros como á trigo;
32 Mas 22.32 Jn. 17.9,11,15.yo he rogado por ti que tu fe no falte: y tú, una vez 22.32 Mt. 13.15. Hch. 3.19.vuelto, 22.32 Jn. 21.15-17.confirma á tus hermanos.
33 Y él le dijo: Señor, pronto estoy á ir contigo aun á cárcel y 22.33 Jn. 13.37.a muerte.
34 Y él dijo: 22.34 Mt. 26.34. Mr. 14.30.Pedro, te digo que el gallo no cantará hoy antes que tú niegues tres veces que me conoces.
35 Y á ellos dijo: 22.35 Mt. 10.9,10.Cuando os envié sin 22.35 cp. 10.4.bolsa, y sin alforja, y sin zapatos, ¿os faltó algo? Y ellos dijeron: Nada.
36 Y les dijo: Pues ahora, el que tiene bolsa, tómela, y también la alforja, y el que no tiene, venda su capa y compre espada.
37 Porque os digo, que es necesario que se cumpla todavía en mí aquello que está escrito: 22.37 Is. 53.12.Y con los malos fué contado: porque lo que está escrito de mí, 22.37 Jn. 17.4 y 19.30.cumplimiento tiene.
38 Entonces ellos dijeron: Señor, he aquí dos espadas. Y él les dijo: Basta.
1 Prendimiento de Jesús.
2 Negación de Pedro.
39 Y saliendo, 22.39 Mt. 26.30,36. Mr. 14.26,32. Jn. 18.1.se fué, como solía, al monte de las Olivas; y sus discípulos también le siguieron.
40 Y como llegó á aquel lugar, 22.40 Mt. 26.36-46. Mr. 14.32-42.les dijo: Orad que no entréis en tentación.
41 Y él se apartó de ellos como un tiro de piedra; y puesto de rodillas oró,
42 Diciendo: Padre, si quieres, pasa este vaso de mí; empero no se haga mi voluntad, sino la tuya.
43 Y le apareció un ángel del cielo confortándole.
44 Y estando en agonía, 22.44 He. 5.7.oraba más intensamente: y fué su sudor como grandes gotas de sangre que caían hasta la tierra.
45 Y como se levantó de la oración, y vino á sus discípulos, hallólos durmiendo de tristeza;
46 Y les dijo: ¿Por qué dormís? Levantaos, y 22.46 ver. 40orad que no entréis en tentación.
47 Estando él aún hablando, 22.47 Mt. 26.47-56. Mr. 14.43-50. Jn. 18.3-11.he aquí una turba; y el que se llamaba Judas, uno de los doce, iba delante de ellos; y llegóse á Jesús para besarlo.
48 Entonces Jesús le dijo: Judas, ¿con beso entregas al Hijo del hombre?
49 Y viendo los que estaban con él lo que había de ser, le dijeron: Señor, ¿heriremos 22.49 ver. 38a cuchillo?
50 Y uno de ellos hirió á un siervo del príncipe de los sacerdotes, y le quitó la oreja derecha.
51 Entonces respondiendo Jesús, dijo: Dejad hasta aquí. Y 22.51 Mt. 20.34.tocando su oreja, le sanó.
52 Y Jesús dijo á los que habían venido á él, los príncipes de los sacerdotes, y los 22.52 ver. 4magistrados del templo, y los ancianos: ¿Como á ladrón habéis salido con espadas y con palos?
53 Habiendo estado con vosotros cada día en el templo, no extendisteis las manos contra mí; mas ésta es 22.53 Mr. 14.35.vuestra hora, y 22.53 Jn. 19.11. Ef. 6.12. Col. 1.13.la potestad de las tinieblas.
54 Y prendiéndole 22.54 Mt. 26.57. Mr. 14.53.trajéronle, y metiéronle en casa del príncipe de los sacerdotes. 22.54 Jn. 18.15.Y Pedro le seguía de lejos.
55 22.55 Mt. 26.69-75. Mr. 14.66-72. Jn. 18.16-18,25-27. Y habiendo encendido fuego en medio de 22.55 Mt. 26.3.la sala, y sentándose todos alrededor, se sentó también Pedro entre ellos.
56 Y como una criada le vió que estaba sentado al fuego, fijóse en él, y dijo: Y éste con él estaba.
57 Entonces él lo negó, diciendo: Mujer, no le conozco.
58 Y un poco después, viéndole otro, dijo: Y tú de ellos eras. Y Pedro dijo: Hombre, no soy.
59 Y como una hora pasada otro afirmaba, diciendo: Verdaderamente también éste estaba con él, porque es Galileo.
60 Y Pedro dijo: Hombre, no sé qué dices. Y luego, estando él aún hablando, el gallo cantó.
61 Entonces, vuelto el Señor, miró á Pedro: y Pedro se acordó de la palabra del Señor como le había dicho: 22.61 ver. 34Antes que el gallo cante, me negarás tres veces.
62 Y saliendo fuera Pedro, lloró amargamente.
63 22.63 Hasta ver. 71 , Mt. 26.67,68 y 27.1 y 26.63-65. Mr. 14.65 y 15.1 y 14.61-64. Jn. 18.19-24.Y los hombres que tenían á Jesús, se burlaban de él hiriéndole;
64 Y cubriéndole, herían su rostro, y preguntábanle, diciendo: Profetiza quién es el que te hirió.
65 Y decían otras muchas cosas injuriándole.
66 Y cuando fué de día, se juntaron los ancianos del pueblo, y los príncipes de los sacerdotes, y los escribas, y le trajeron á su concilio,
67 Diciendo: ¿Eres tú el Cristo? dínos lo. Y les dijo: Si os lo dijere, no creeréis;
68 Y también si os preguntare, no me responderéis, ni me soltaréis:
69 Mas 22.69 He. 1.3.después de ahora el Hijo del hombre se asentará á la diestra de la potencia de Dios.
70 Y dijeron todos: ¿Luego tú eres 22.70 Jn. 1.49.Hijo de Dios? Y él les dijo: Vosotros decís 22.70 Mt. 27.11.que yo soy.
71 Entonces ellos dijeron: ¿Qué más testimonio deseamos? porque nosotros lo hemos oído de su boca.
Juudas nõustub Jeesuse ära andma
1 Saabumas oli hapnemata leibade püha, mida kutsutakse paasapühaks, 2 ning ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid viisi, kuidas Jeesusest lahti saada, sest nad kartsid rahvast. 3 Siis sisenes saatan Juudasesse, keda kutsuti Iskariotiks, kes oli üks kaheteistkümnest. 4 Ja Juudas läks ülempreestrite ja templivalvurite juurde ning arutas nendega, kuidas ta saaks Jeesuse ära anda nende kätte. 5 Neil oli selle üle hea meel ja nad leppisid kokku, et nad annavad talle raha. 6 Juudas nõustus ning hakkas otsima Jeesuse äraandmiseks võimalust, mil rahvast ei ole lähedal.
Viimne õhtusöök
7 Saabus hapnemata leibade püha, mil tuli ohverdada paasatall. 8 Jeesus läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: „Minge ja tehke ettevalmistusi, et saaksime süüa paasa õhtusööki!"
9 „Kus sa tahad, et me selle valmistaksime?" küsisid nad.
10 Ta vastas: „Kui te lähete linna sisse, tuleb teile vastu mees, kes kannab veekannu. Minge tema järel majja 11 ja öelge peremehele: „Õpetaja küsib: Kus on külalistetuba, kus ma võiksin süüa paasat oma jüngritega?" 12 Ta näitab teile suurt ülemist tuba kõige vajalikuga. Valmistage seal kõik ette!"
13 Nad läksid ja leidsid asjad täpselt nii, nagu Jeesus neile oli öelnud. Ja nad valmistasid paasasöögi.
14 Kui see tund saabus, istusid Jeesus ja tema apostlid lauda. 15 Ta ütles neile: „Ma olen väga igatsenud seda paasasööki süüa koos teiega enne oma kannatusi. 16 Sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis!"
17 Siis võttis ta karika, tänas ja ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel! 18 Sest ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast, enne kui tuleb Jumala riik."
19 Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ning andis selle neile ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse; seda tehke minu mälestuseks!"
20 Selsamal kombel võttis ta pärast sööki karika ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse. 21 Aga selle käsi, kes mu ära annab, on minuga lauas. 22 Inimese poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, aga häda sellele, kes ta ära annab!" 23 Nad hakkasid üksteiselt küsima, kes see küll peaks nende seast olema, kes seda teeb.
24 Samuti tõusis nende seas vaidlus selle üle, kes neist on suurim. 25 Jeesus ütles neile: „Rahvaste kuningad peremehetsevad nende üle ja nende kallal võimutsejaid kutsutakse heategijaiks. 26 Aga teie ei tohi sellised olla! Vaid suurim teie hulgas olgu nagu noorim, ja juht nagu see, kes teenib. 27 Sest kumb on suurem, kas see, kes istub lauas, või see, kes teenib? Eks see, kes istub lauas? Ent mina olen teie hulgas nii nagu see, kes teenib. 28 Teie olete need, kes on minu kõrval olnud minu katsumustes. 29 Ja mina annan teile Kuningriigi, nõnda nagu minu Isa mulle on andnud, 30 et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle!
31 Siimon, Siimon, saatan on nõudnud luba sõeluda teid kõiki nagu nisu! 32 Aga mina olen sinu eest palunud, Siimon, et su usk ära ei lõpeks, ja kui sa pärast pöördud, siis kinnita oma vendi!"
33 Aga ta vastas: „Issand, ma olen valmis sinuga minema vanglasse ja surma!"
34 Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, Peetrus, enne kui kukk täna kireb, oled sa kolm korda salanud, et mind tunned!"
35 Siis Jeesus küsis nende käest: „Kui ma läkitasin teid kukruta, kotita ja sandaalideta, kas teil oli millestki puudus?"
„Mitte millestki," vastasid nad.
36 Siis ta ütles neile: „Aga nüüd, kellel on kukkur, võtku see kaasa, samuti kott, ja kellel ei ole, see müügu ära oma kuub ja ostku mõõk! 37 Sest ma ütlen teile, et minus peab minema täide, mis on kirjutatud: „Ta on ülekohtuste sekka arvatud." Jah, mis minu kohta on kirjutatud, on täitumas."
38 Jüngrid ütlesid: „Issand, siin on kaks mõõka!"
„Sellest piisab!" vastas ta.
Jeesus palvetab Õlimäel
39 Välja minnes läks Jeesus nagu tavaliselt Õlimäele ja jüngrid järgnesid talle. 40 Kui ta jõudis kohale, ütles ta neile: „Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!" 41 Ta läks neist eemale kiviviske kaugusele, pani põlved maha ja palvetas: 42 „Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära; ometi täitugu mitte minu, vaid sinu tahtmine!" 43 Siis ilmus ingel taevast ja kinnitas teda. 44 Ja ahastuses olles palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.
45 Kui ta palvetamast tõusis ja jüngrite juurde tagasi läks, leidis ta nad magamas kurbusest kurnatuna. 46 „Miks te magate?" küsis ta neilt. „Tõuske üles ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse!"
Jeesuse kinnivõtmine
47 Kui Jeesus alles rääkis, tuli üles rahvajõuk, ja see mees, keda kutsuti Juudaseks, üks neist kaheteistkümnest, juhtis neid. Ta astus Jeesuse juurde ja suudles teda. 48 Aga Jeesus küsis temalt: „Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?"
49 Kui Jeesuse jüngrid nägid, mis on tulemas, küsisid nad: „Issand, kas me peaksime neid mõõkadega lööma?" 50 Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast, raiudes ära tema parema kõrva.
51 Jeesus vastas: „Aitab sellest!" Ta puudutas mehe kõrva ja tegi selle terveks.
52 Siis Jeesus ütles ülempreestritele, templivalvuritele ja rahvavanematele, kes olid talle järele tulnud: „Kas ma juhin mässu, et te olete tulnud mõõkade ja keppidega? 53 Ma olin iga päev teiega templis ja te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund, kus valitseb pimedus."
Peetrus salgab Jeesuse
54 Nad võtsid Jeesuse kinni, viisid ta ära ja tõid ülempreestri majja. Peetrus järgnes eemalt. 55 Aga kui mõned inimesed sisehoovis tule süütasid ja maha istusid, istus ka Peetrus nende sekka. 56 Üks teenijatüdruk nägi teda tulevalgel istumas. Ta vaatas teda tähelepanelikult ja ütles: „See mees oli koos Jeesusega."
57 Aga Peetrus salgas: „Naine, ma ei tunne teda."
58 Pisut hiljem nägi keegi teine teda ja ütles: „Ka sina oled üks neist."
„Mees, mina ei ole," vastas Peetrus.
59 Umbes tund aega hiljem kinnitas keegi teine: „Kindlasti oli see mees temaga, ta on ju galilealane."
60 Peetrus vastas: „Mees, ma ei tea, millest sa räägid." Ja otsekohe, kui ta alles rääkis, kires kukk. 61 Ning Issand pöördus ja vaatas Peetrusele otsa. Siis tuli Peetrusele meelde sõna, mis Issand oli talle öelnud: „Enne kui täna kukk kireb, salgad sina mu kolm korda ära." 62 Ja ta läks välja ja nuttis kibedasti.
Valvurid pilkavad Jeesust
63 Aga mehed, kes Jeesust valvasid, pilkasid ja peksid teda. 64 Nad katsid kinni ta silmad ja nõudsid: „Prohveteeri! Kes sind praegu lõi?" 65 Ja palju muid solvavaid sõnu ütlesid nad talle.
Jeesus Pilaatuse ja Heroodese ees
66 Koidikul kogunesid rahvavanemad, ülempreestrid ja kirjatundjad ning Jeesus viidi nende ette. 67 „Kui sina oled Messias," nõudsid nad, „siis ütle seda meile!"
Jeesus aga vastas: „Kui ma teile ütleksin, siis te ei usuks mind, 68 ja kui ma teie käest küsiksin, siis te ei vastaks. 69 Aga siitpeale istub Inimese Poeg Kõigeväelise Jumala paremal käel."
70 Aga nad kõik küsisid: „Kas siis sina oled Jumala Poeg?"
Ta vastas: „Need on teie sõnad, et mina olen."
71 Nemad aga ütlesid: „Mis tunnistust meil veel on vaja? Me oleme seda tema enese suust kuulnud!"