1 Y VIENDO las gentes, subió al 5.1 Mr. 3.13.monte; y sentándose, se llegaron á él sus discípulos.
2 Y abriendo su boca, les enseñaba, diciendo:
3 5.3 Hasta ver. 12 , Lc. 6.20-23.Bienaventurados los 5.3 Sal. 34.18.pobres en espíritu: 5.3 cp. 11.5.porque de ellos es el reino de los cielos.
4 Bienaventurados los que 5.4 Is. 57.18 y 61.2,3.lloran: porque ellos recibirán consolación.
5 Bienaventurados los mansos: porque ellos recibirán la tierra por 5.5 Sal. 37.11.heredad.
6 Bienaventurados los que tienen hambre y sed de justicia: porque ellos serán hartos.
7 Bienaventurados los misericordiosos: porque ellos alcanzarán misericordia.
8 Bienaventurados los de 5.8 Sal. 24.4. He. 12.14. 1 Jn. 3.2,3.limpio corazón: porque ellos verán á Dios.
9 Bienaventurados los pacificadores: porque ellos serán llamados hijos de Dios.
10 Bienaventurados 5.10 Ro. 8.17. 2 Co. 1.7 y 4.17. 2 Ti. 2.12.los que padecen persecución por causa de la justicia: porque de ellos es el reino de los cielos.
11 Bienaventurados sois cuando os vituperaren y os persiguieren, y dijeren de vosotros todo mal por mi causa, mintiendo.
12 Gozaos y alegraos; porque vuestra merced es grande en los cielos: que así 5.12 2 Cr. 36.16. cp. 23.34,37. Lc. 13.33,34.persiguieron á los profetas que fueron antes de vosotros.
13 Vosotros sois la sal de la tierra: 5.13 Mr. 9.50. Lc. 14.34,35.y si la sal se desvaneciere ¿con qué será salada? no vale más para nada, sino para ser echada fuera y hollada de los hombres.
14 Vosotros sois la luz 5.14 Fil. 2.15.del mundo: una ciudad asentada sobre un monte no se puede esconder.
15 Ni se enciende una lámpara 5.15 Mr. 4.21. Lc. 8.16 y 11.33.y se pone debajo de un almud, mas sobre el candelero, y alumbra á todos los que están en casa.
16 Así alumbre vuestra luz delante de los hombres, 5.16 1 P. 2.12.para que vean vuestras obras buenas, y 5.16 Jn. 15.8.glorifiquen á vuestro Padre que está en los cielos.
17 No penséis 5.17 Ro. 3.31.que he venido para abrogar la ley ó los profetas: no he venido para abrogar, sino á cumplir.
18 Porque de cierto os digo, que 5.18 Lc. 16.17.hasta que perezca el cielo y la tierra, ni una jota ni un tilde perecerá de la ley, hasta que todas las cosas sean hechas.
19 De manera que 5.19 Stg. 2.10.cualquiera que infringiere uno de estos mandamientos muy pequeños, y así enseñare á los hombres, muy pequeño será llamado en el reino de los cielos: mas cualquiera que hiciere y enseñare, éste será llamado grande en el reino de los cielos.
20 Porque os digo, que si vuestra justicia no fuere mayor que la de los escribas y de los Fariseos, no entraréis en el reino de los cielos.
1 del monte.
2 El sermón del monte.
21 Oísteis que fué dicho á los antiguos: 5.21 Ex. 20.13.No matarás; mas cualquiera que matare, será culpado del juicio.
22 Mas yo os digo, que 5.22 1 Jn. 3.15.cualquiera que se enojare locamente con su hermano, será culpado del juicio; y cualquiera que dijere á su hermano, Raca, será culpado del 5.22 cp. 10.17 y 26.59.concejo; y cualquiera que dijere, Fatuo, será culpado del infierno del fuego.
23 Por tanto, 5.23 cp. 8.4.si trajeres tu presente al altar, y allí te acordares de que tu hermano tiene algo contra ti,
24 Deja allí tu presente delante del altar, y vete, vuelve primero en amistad con tu hermano, y entonces ven y ofrece tu presente.
25 Concíliate con tu adversario presto, entre tanto que estás con él en el camino; porque no acontezca que el adversario te entregue al juez, y el juez te entregue al alguacil, y seas echado en prisión.
26 De cierto te digo, que no saldrás de allí, hasta que pagues el último cuadrante.
27 Oísteis que fué dicho: 5.27 Ex. 20.14.No adulterarás:
28 Mas yo os digo, que cualquiera que mira á una mujer para codiciarla, ya adulteró con ella en su corazón.
29 Por tanto, 5.29 cp. 18.9. Mr. 9.47.si tu ojo derecho te fuere ocasión de caer, 5.29 Ro. 8.13. 1 Co. 9.27. Col. 3.5.sácalo, y échalo de ti: que mejor te es que se pierda uno de tus miembros, que no que todo tu cuerpo sea echado al infierno.
30 5.30 cp. 18.8. Mr. 9.43. Y si tu mano derecha te fuere ocasión de caer, córtala, y échala de ti: que mejor te es que se pierda uno de tus miembros, que no que todo tu cuerpo sea echado al infierno.
31 También fué dicho: 5.31 Dt. 24.1.Cualquiera que repudiare á su mujer, déle carta de divorcio:
32 Mas yo os digo, que 5.32 cp. 19.9. Mr. 10.11,12. Lc. 16.18.el que repudiare á su mujer, fuera de causa de fornicación, hace que ella adultere; y el que se casare con la repudiada, comete adulterio.
33 Además habéis oído que fué dicho 5.33 ver. 21a los antiguos: 5.33 Lv. 19.12.No te perjurarás; mas pagarás al Señor tus juramentos.
34 Mas yo os digo: 5.34 Stg. 5.12.No juréis en ninguna manera: ni por el cielo, porque es el trono de Dios;
35 Ni por la tierra, porque es 5.35 1 Cr. 28.2.el estrado de sus pies; ni por Jerusalem, porque es 5.35 Sal. 48.2.la ciudad del gran Rey.
36 Ni por tu cabeza jurarás, porque no puedes hacer un cabello blanco ó negro.
37 Mas sea vuestro hablar: Sí, sí; No, no; porque lo que es más de esto, de mal procede.
38 Oísteis que fué dicho á los antiguos: 5.38 Ex. 21.24. Lv. 24.20. Dt. 19.21.Ojo por ojo, y diente por diente.
39 5.39 Lc. 6.29,30. Mas yo os digo: 5.39 Ro. 12.17. 1 Co. 6.7. 1 Ts. 5.15. 1 P. 3.9.No resistáis al mal; antes á cualquiera que te hiriere en tu mejilla diestra, vuélvele también la otra;
40 Y al que quisiere ponerte á pleito y tomarte tu ropa, déjale también la capa;
41 Y á cualquiera que te cargare por una milla, ve con él dos.
42 Al que te pidiere, dale; y al que quisiere tomar de ti prestado, no se lo rehuses.
43 Oísteis que fué dicho: 5.43 Lv. 19.18.Amarás á tu prójimo, y 5.43 Dt. 23.6.aborrecerás á tu enemigo.
44 Mas yo os digo: 5.44 Lc. 6.27,28,35. Ro. 12.14,20.Amad á vuestros enemigos, bendecid á los que os maldicen, haced bien á los que os aborrecen, y 5.44 Lc. 23.34. Hch. 7.60. 1 P. 2.23 y 3.9.orad por los que os ultrajan y os persiguen;
45 Para que seáis hijos de vuestro Padre que está en los cielos: que hace que su sol salga sobre malos y buenos, y llueve sobre justos é injustos.
46 Porque si amareis 5.46 Lc. 6.32.a los que os aman, ¿qué recompensa tendréis? ¿no hacen también lo mismo 5.46 cp. 18.17.los publicanos?
47 Y si abrazareis á vuestros hermanos solamente, ¿qué hacéis de más? ¿no hacen también así los Gentiles?
48 Sed, pues, 5.48 Col. 1.28. Stg. 1.4 y 3.2.vosotros perfectos, como vuestro Padre que está en los cielos es perfecto.
Mäejutlus
1 Kui Jeesus nägi rahvahulka, läks ta üles mäele, ja kui ta oli maha istunud, tulid jüngrid tema juurde. 2 Ta hakkas neid õpetama:
3 „Õnnistatud on vaimust vaesed,
sest nende päralt on taevariik.
4 Õnnistatud on kurvad,
sest neid lohutatakse.
5 Õnnistatud on tasased,
sest nemad pärivad maa.
6 Õnnistatud on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele,
sest nad saavad külluslikult.
7 Õnnistatud on halastajad,
sest nende peale halastatakse.
8 Õnnistatud on puhtad südamelt,
sest nemad näevad Jumalat.
9 Õnnistatud on rahutegijad,
sest neid hüütakse Jumala lasteks.
10 Õnnistatud on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse,
sest nende päralt on taevariik.
11 Õnnistatud olete teie, kui teid minu pärast teotatakse, taga kiusatakse ja teie kohta kõiksugu kurje asju valetatakse. 12 Rõõmutsege ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samal viisil on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
Sool ja valgus
13 Teie olete maa sool. Aga kui sool kaotab maitse, kuidas teha seda soolaseks? See ei kõlba enam millekski ja visatakse välja inimeste tallata.
14 Teie olete maailma valgus. Linn, mis on mäe otsas, ei jää märkamatuks. 15 Samuti ei süüta keegi lampi, et panna see vaka alla, vaid ikka lambijalale; siis särab see kõigile majasolijatele. 16 Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja kiidaksid teie Isa, kes on taevas.
Moosese Seaduse täitmine
17 Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid5:17 St kogu heebrea Pühakirja. tühistama – ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täide viima! 18 Tõesti, ma ütlen teile, enne kaovad taevas ja maa, aga Seadusest ei kao ükski täht ega kriips, enne kui kõik on sündinud. 19 Seepärast, kes vähimatki käsusõnadest rikub ja õpetab teisi sama tegema, seda hüütakse vähimaks taevariigis; aga kes neid täidab ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. 20 Ma ütlen teile, kui teie pole kirjatundjatest ja variseridest õigemad, siis te ei pääse taevariiki.
Vihkamisest ja mõrvast
21 Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Sa ei tohi tappa! Ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla."
22 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes oma venna peale viha kannab, peab minema kohtu alla. Aga kes oma vennale ütleb: „Tühine!", peab minema ülemkohtu alla, ja kes ütleb: „Loll!", peab minema põrgutulle.
23 Seepärast, kui sa oma anni ohvrialtarile tood ja seal sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu, 24 siis jäta oma ohver altari ette ja mine lepi enne ära oma vennaga. Alles siis tule ja too oma ohvriand.
25 Ole järeleandlik oma vastasega, kes sind kohtusse viib. Lepi temaga ära, kuni te veel teel olete, et ta ei annaks sind kohtuniku kätte ja kohtunik kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi! 26 Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse sealt enne, kuni sa oled tagasi maksnud viimsegi veeringu.
Abielurikkumisest
27 Te olete kuulnud, et on öeldud „Sa ei tohi abielu rikkuda!" 28 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes võõrast naist vaatab teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. 29 Kui aga su parem silm ahvatleb sind patule, siis võta see välja ja viska ära. Sul on parem kaotada üks ihuliige kui olla terve ihuga heidetud põrgusse. 30 Ja kui su parem käsi ahvatleb sind patule, siis raiu see küljest ja viska ära, sest sul on parem kaotada üks ihuliige kui minna terve ihuga põrgusse.
Abielulahutusest
31 Öeldud on: „Kes oma naisest lahutab, andku talle lahutustunnistus!" 32 Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes lahutab oma naisest muul põhjusel kui abielurikkumine, teeb temast abielurikkuja. Ja kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
Vannete andmisest
33 Samuti olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: „Ära murra oma vandetõotusi, vaid täida oma lubadused Issandale!" 34 Kuid mina ütlen teile, et te ei vannuks üldse: ei taeva nimel, sest see on Jumala troon; 35 ega maa nimel, sest see on tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure Kuninga linn! 36 Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise ei saa ühtegi juuksekarva mustaks või valgeks teha. 37 Teie „jah" olgu „jah" ja teie „ei" olgu „ei". Kõik, mis sellele lisatakse, on kurjast.
Silm silma vastu
38 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Silm silma ja hammas hamba vastu!" 39 Kuid mina ütlen teile, ärge hakake vastu inimesele, kes teile kurja teeb! Kui keegi lööb sind paremale põsele, keera ka vasak tema poole! 40 Ja sellele, kes tahab sind kohtusse kaevata ja su särgi võtta, anna ka kuub! 41 Ja kui keegi sunnib sind käima ühe miili, mine temaga kaks! 42 Anna, kui sinult palutakse, ja ära keeldu, kui sinult tahetakse laenata!
Vaenlase armastamisest
43 Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!" 44 Kuid mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad. 45 Siis te olete tõesti oma taevase Isa lapsed; sest tema laseb oma päikesel tõusta nii kurjade kui heade üle ning vihma sadada ühtviisi õiglaste ja ülekohtuste peale. 46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis tasu te siis ootate? Eks maksukogujad tee ju sama? 47 Ja kui te ainult oma sõpru lahkelt tervitate, mis selles erilist on? Eks paganadki tee sedasama? 48 Seepärast olge täiuslikud, nagu teie taevane Isa on täiuslik!