1 20.1 cp. 19.27. PORQUE el reino de los cielos es semejante á un hombre, padre de familia, que salió por la mañana á ajustar obreros para su viña.
2 Y habiéndose concertado con los obreros en un denario al día, los envió á su viña.
3 Y saliendo cerca de la hora de las tres, vió otros que estaban en la plaza ociosos;
1 Los obreros de la viña.
2 Los hijos de Zebedeo.
4 Y les dijo: Id también vosotros á mi viña, y os daré lo que fuere justo. Y ellos fueron.
5 Salió otra vez cerca de las horas sexta y nona, é hizo lo mismo.
6 Y saliendo cerca de la hora undécima, halló otros que estaban ociosos; y díceles: ¿Por qué estáis aquí todo el día ociosos?
7 Dícenle: Porque nadie nos ha ajustado. Díceles: Id también vosotros á la viña, y recibiréis lo que fuere justo.
8 Y 20.8 Lv. 19.13.cuando fué la tarde del día, el señor de la viña dijo á su mayordomo: Llama á los obreros y págales el jornal, comenzando desde los postreros hasta los primeros.
9 Y viniendo los que habían ido cerca de la hora undécima, recibieron cada uno un denario.
10 Y viniendo también los primeros, pensaron que habían de recibir más; pero también ellos recibieron cada uno un denario.
11 Y tomándolo, murmuraban contra el padre de la familia,
12 Diciendo: Estos postreros sólo han trabajado una hora, y los has hecho iguales á nosotros, que hemos llevado la carga y el calor del día.
13 Y él respondiendo, dijo á uno de ellos: Amigo, no te hago agravio; ¿no te concertaste conmigo por un denario?
14 Toma lo que es tuyo, y vete; mas quiero dar á este postrero, como á ti.
15 ¿No me es lícito á mi 20.15 Ro. 9.20-24.hacer lo que quiero con lo mío? ó 20.15 cp. 6.23.¿es malo tu ojo, porque yo soy bueno?
16 Así 20.16 cp. 19.30.los primeros serán postreros, y los postreros primeros: 20.16 cp. 22.14. Ap. 17.14.porque muchos son llamados, mas pocos escogidos.
17 Y 20.17 Mr. 10.32,34. Lc. 18.31-33.subiendo Jesús á Jerusalem, tomó sus doce discípulos aparte en el camino, y les dijo:
18 He aquí subimos á Jerusalem, y el Hijo del hombre será entregado á los príncipes de los sacerdotes y á los escribas, y le condenarán á muerte;
19 Y le entregarán 20.19 cp. 27.2.a los Gentiles para que le 20.19 cp. 27.26-31.escarnezcan, y azoten, y crucifiquen; mas 20.19 cp. 27.63.al tercer día resucitará.
20 Entonces 20.20 Mr. 10.35-45.se llegó á él la madre de los hijos de 20.20 cp. 4.21.Zebedeo con sus hijos, adorándo le, y pidiéndole algo.
21 Y él le dijo: ¿Qué quieres? Ella le dijo: Di que se sienten estos dos hijos míos, 20.21 cp. 19.28.el uno 20.21 cp. 25.34.a tu mano derecha, y el otro á tu izquierda, en tu reino.
22 Entonces Jesús respondiendo, dijo: No sabéis lo que pedís: ¿podéis beber 20.22 Is. 51.22. cp. 26.39,42el vaso que yo he de beber, y ser bautizados 20.22 Lc. 12.50.del bautismo de que yo soy bautizado? Y ellos le dicen: Podemos.
23 Y él les dice: 20.23 Hch. 12.2. Ap. 1.9.A la verdad mi vaso beberéis, y del bautismo de que yo soy bautizado, seréis bautizados; mas el sentaros á mi mano derecha y á mi izquierda, no es mío dar lo, sino á aquellos para quienes está aparejado de mi Padre.
24 Y como los diez oyeron esto, se enojaron de los dos hermanos.
25 Entonces Jesús llamándolos, dijo: 20.25 Lc. 22.25-27.Sabéis que los príncipes de los Gentiles se enseñorean sobre ellos, y los que son grandes ejercen sobre ellos potestad.
26 Mas entre vosotros no será así; sino 20.26 Mr. 9.35.el que quisiere entre vosotros hacerse grande, será vuestro servidor;
27 Y el que quisiere entre vosotros ser el primero, será vuestro siervo:
28 Como 20.28 Jn. 13.4,13-15. Fil. 2.7.el Hijo del hombre no vino para ser servido, sino para servir, y 20.28 Is. 53.10. Jn. 11.51,52. 1 Ti. 2.6. Tit. 2.14. 1 P. 1.19.para dar su vida en rescate por 20.28 cp. 26.28. He. 2.10 y 9.28.muchos.
29 Entonces saliendo 20.29 Mr. 10.46-52. Lc. 18.35-43.ellos de Jericó, le seguía gran compañía.
30 Y he aquí 20.30 cp. 9.27-31.dos ciegos sentados junto al camino, como oyeron que Jesús pasaba, clamaron, diciendo: Señor, Hijo de David, ten misericordia de nosotros.
1 Jesús entra en Jerusalem.
2 La higuera seca.
31 Y la gente les reñía para que callasen; mas ellos clamaban más, diciendo: Señor, Hijo de David, ten misericordia de nosotros.
32 Y parándose Jesús, los llamó, y dijo: ¿Qué queréis que haga por vosotros?
33 Ellos le dicen: Señor, que sean abiertos nuestros ojos.
34 Entonces Jesús, teniendo misericordia de ellos, les 20.34 cp. 9.29. Mr. 1.41. Jn. 9.6.tocó los ojos, y luego sus ojos recibieron la vista; y le siguieron.
Tähendamissõna töölistest viinamäel
1 „Taevariik on kui peremees, kes läks hommikul vara värbama töölisi oma viinamäele. 2 Kui ta oli nendega päevapalgaks kokku leppinud ühe teenari20:2 Üks teenar oligi töölise keskmine päevapalk., läkitas ta nad viinamäele.
3 Kolmanda tunni20:3 See on kell üheksa hommikul. Tunde loeti päikesetõusust, mis oli kella kuue ajal. Nii on kuues tund keskpäev, üheksas tund kell kolm pärast lõunat ja üheteistkümnes tund kell viis õhtul. paiku läks ta välja ja nägi turuplatsil teisi jõude seismas.
4 „Minge teiegi viinamäele!" ütles ta neile. „Ma annan teile õiglase tasu!" 5 Ja nad läksid.
Kuuendal ja üheksandal tunnil toimis peremees samamoodi. 6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta veel töölisi seismas ja ütles neilegi: „Miks teie siin kogu päeva ilma tööta seisate?"
7 „Meid ei ole keegi palganud," vastasid nad.
„Minge ka teie tööle mu viinamäele!" käskis peremees.
8 Kui õhtu kätte jõudis, ütles viinamäe isand töödejuhatajale: „Kutsu töölised ja maksa neile välja palk, alustades viimastest ja lõpetades esimestega!"
9 Need, kes olid üheteistkümnendal tunnil palgatud, tulid ning said igaüks ühe teenari. 10 Aga kui tuli esimeste kord, arvasid nemad, et nad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari. 11 Ja nad nurisesid peremehe üle: 12 „Need viimased tegid ainult ühe tunni tööd, ent sina oled nad teinud võrdseks meiega, kes me talusime päeva raskust ja palavust!"
13 Peremees aga vastas ühele neist: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühe teenari peale? 14 Võta oma palk ja mine! Ja kui ma tahan maksta sellele viimasele sama palju kui sulle, 15 kas ma ei tohi toimida oma varaga, nagu soovin? Või oled sa kade, et mina olen helde?"
16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud."
Jeesus räägib kolmandat korda oma surmast
17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, viis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile: 18 „Me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte. Need mõistavad ta surma 19 ja annavad tema uskmatute kätte mõnitada, piitsutada ja risti lüüa. Aga kolmandal päeval ta äratatakse üles."
Ema soov
20 Siis astus Sebedeuse poegade ema koos oma poegadega Jeesuse juurde ning kummardas ta ette, et temalt midagi paluda.
21 „Mida sa soovid?" küsis Jeesus.
„Luba, et need mu kaks poega istuvad sinu Kuningriigis üks su paremal ja teine vasakul käel!" ütles ta.
22 „Teie ei tea, mida te palute," vastas Jeesus. „Kas te suudate juua karikast, mida minul tuleb juua?"
„Suudame küll!" vastasid nad.
23 „Tõepoolest te joote minu karikast," ütles Jeesus, „kuid kohta mu paremal ja vasakul käel ei saa ma teile anda. See kuulub neile, kellele mu Isa on selle valmistanud."
24 Kui ülejäänud kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks nende kahe venna peale. 25 Ent Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles: „Te teate, et uskmatute valitsejad peremehetsevad nende üle ja võimukandjad kasutavad nende kallal jõudu. 26 Kuid nõnda ärgu olgu see teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, 27 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane – 28 nii nagu Inimese Poeg ei tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunastuseks paljude eest!"
Jeesus annab nägemise kahele pimedale
29 Kui Jeesus ja jüngrid olid Jeerikost lahkumas, järgnes neile suur rahvahulk. 30 Kaks pimedat istusid tee ääres ja kui nad kuulsid, et Jeesus läheb mööda, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"
31 Rahvas hurjutas neid, et nad vait jääksid, aga nemad kisendasid seda kõvemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!"
32 Jeesus jäi seisma, kutsus nad lähemale ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?"
33 „Issand, et meie silmad avaneksid!" ütlesid pimedad.
34 Jeesusel hakkas neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nad nägid ning järgnesid talle.