Pular para o conteúdo
Publicidade

Mateus 25

OPKEK

1 ENTONCES el reino de los cielos será semejante á diez vírgenes, que tomando sus lámparas, salieron á recibir 25.1 cp. 9.15. Jn. 3.29. Ef. 5.29,30,32. Ap. 19.7 y 21.2,9.al esposo.

2 Y las cinco de ellas 25.2 cp. 13.47.eran prudentes, y las cinco fatuas.

3 Las que eran fatuas, tomando sus lámparas, no tomaron consigo aceite;

4 Mas las prudentes tomaron aceite en sus vasos, juntamente con sus lámparas.

5 Y tardándose el esposo, 25.5 1 Ts. 5.6.cabecearon todas, y se durmieron.

6 Y á la media noche fué oído un clamor: He aquí, el esposo viene; salid á recibirle.

7 Entonces todas aquellas vírgenes se levantaron, y aderezaron sus lámparas.

8 Y las fatuas dijeron á las prudentes: Dadnos de vuestro aceite; porque nuestras lámparas se apagan.

9 Mas las prudentes respondieron, diciendo: Porque no nos falte á nosotras y á vosotras, id antes á los que venden, y comprad para vosotras.

10 Y mientras que ellas iban á comprar, vino el esposo; y 25.10 cp. 24.44.las que estaban apercibidas, entraron con él á las bodas; y 25.10 Lc. 13.25.se cerró la puerta.

11 Y después vinieron también las otras vírgenes, diciendo: 25.11 cp. 7.21,22.Señor, Señor, ábrenos.

12 Mas respondiendo él, dijo: De cierto os digo, que 25.12 cp. 7.23.no os conozco.

13 Velad, pues, 25.13 cp. 24.42.porque no sabéis el día ni la hora en que el Hijo del hombre ha de venir.

14 Porque el reino de los cielos 25.14 Lc. 19.12-27.es como un hombre que partiéndose lejos llamó á sus siervos, y les entregó sus bienes.

15 Y á éste dió cinco talentos, y al otro dos, y al otro uno: 25.15 Ro. 12.6. 1 Co. 12.11. Ef. 4.7.a cada uno conforme á su facultad; y luego se partió lejos.

16 Y el que había recibido cinco talentos se fué, y granjeó con ellos, é hizo otros cinco talentos.

17 Asimismo el que había recibido dos, ganó también él otros dos.

18 Mas el que había recibido uno, fué y cavó en la tierra, y escondió el dinero de su señor.

19 Y después de mucho tiempo, vino el señor de aquellos siervos, é hizo cuentas con ellos.

20 Y llegando el que había recibido cinco talentos, trajo otros cinco talentos, diciendo: Señor, cinco talentos me entregaste; he aquí otros cinco talentos he ganado sobre ellos.

21 Y su señor le dijo: Bien, buen siervo y fiel; sobre poco has sido 25.21 Lc. 16.10.fiel, sobre mucho te pondré: 25.21 He. 12.2.entra en el gozo de tu señor.

22 Y llegando también el que había recibido dos talentos, dijo: Señor, dos talentos me entregaste; he aquí otros dos talentos he ganado sobre ellos.

23 Su señor le dijo: Bien, buen siervo y fiel; sobre poco has sido fiel, sobre mucho te pondré: entra en el gozo de tu señor.

24 Y llegando también el que había recibido un talento, dijo: Señor, te conocía que eres hombre duro, que siegas donde no sembraste, y recoges donde no esparciste;

25 Y tuve miedo, y fuí, y escondí tu talento en la tierra: he aquí tienes lo que es tuyo.

26 Y respondiendo su señor, le dijo: Malo y negligente siervo, sabías que siego donde no sembré y que recojo donde no esparcí;

27 Por tanto te convenía dar mi dinero á los banqueros, y viniendo yo, hubiera recibido lo que es mío con usura.

28 Quitadle pues el talento, y dadlo al que tiene diez talentos.

29 Porque 25.29 cp. 13.12. Lc. 8.18 y 19.26.a cualquiera que tuviere, le será dado, y tendrá más; y al que no tuviere, aun lo que tiene le será quitado.

30 Y al siervo 25.30 Lc. 17.10.inútil 25.30 cp. 8.12.echadle en las tinieblas de afuera: allí será el lloro y el crujir de dientes.

31 Y 25.31 cp. 16.27.cuando el Hijo del hombre venga en su gloria, y todos los 25.31 Mr. 8.38. Ap. 14.10.santos ángeles con él, entonces se sentará sobre el trono de su gloria.

32 Y 25.32 2 Co. 5.10. Ap. 20.12.serán reunidas delante de él todas las gentes: y los apartará los unos de los otros, como aparta el pastor las ovejas de los cabritos.

1 El juicio final.

2 La cena en Bethania.

33 Y pondrá las ovejas á su derecha, y los cabritos á la izquierda.

34 Entonces 25.34 ver. 40. Ap. 17.14 y 19.16.el Rey dirá á los que estarán á su derecha: Venid, benditos de mi Padre, 25.34 Ap. 21.7.heredad 25.34 Lc. 12.32 y 22.29. Stg. 2.5.el reino preparado para vosotros 25.34 cp. 13.35.desde la fundación del mundo.

35 Porque tuve hambre, y me disteis de comer; tuve sed, y me disteis de beber; fuí huésped, y me recogisteis;

36 Desnudo, y me cubristeis; enfermo, y 25.36 Stg. 1.27.me visitasteis; estuve en la cárcel, y vinisteis á .

37 Entonces los justos le responderán, diciendo: Señor, ¿cuándo te vimos hambriento, y te sustentamos? ¿ó sediento, y te dimos de beber?

38 ¿Y cuándo te vimos huésped, y te recogimos? ¿ó desnudo, y te cubrimos?

39 ¿O cuándo te vimos enfermo, ó en la cárcel, y vinimos á ti?

40 Y respondiendo el Rey, les dirá: De cierto os digo 25.40 cp. 10.42.que en cuanto lo hicisteis á uno de estos mis hermanos pequeñitos, á lo hicisteis.

41 Entonces dirá también á los que estarán á la izquierda: Apartaos de , malditos, al fuego 25.41 cp. 13.40,42.eterno preparado para el 25.41 2 P. 2.4. Jud. 6.diablo y para 25.41 Ap. 12.7.sus ángeles:

42 Porque tuve hambre, y no me disteis de comer; tuve sed, y no me disteis de beber;

43 Fuí huésped, y no me recogisteis; desnudo, y no me cubristeis; enfermo, y en la cárcel, y no me visitasteis.

44 Entonces también ellos le responderán, diciendo: Señor, ¿cuándo te vimos hambriento, ó sediento, ó huésped, ó desnudo, ó enfermo, ó en la cárcel, y no te servimos?

45 Entonces les responderá, diciendo: De cierto os digo que en cuanto no lo hicisteis á uno de estos pequeñitos, ni á lo hicisteis.

46 E irán 25.46 Jn. 5.29.éstos al tormento eterno, y los justos á la 25.46 Ro. 2.7 y 6.23.vida eterna.

Tähendamissõna kümnest neitsist

1 Siis on taevariik kui kümme neitsit, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu. 2 Viis neist olid rumalad ja viis arukad. 3 Rumalad võtsid kaasa küll lambid, kuid ei võtnud õli. 4 Arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad. 5 Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.

6 Keskööl aga kõlas hüüd: Peigmees tuleb! Minge talle vastu!"

7 Siis ärkasid kõik need neitsid ja hakkasid lampe kohendama. 8 Ja rumalad ütlesid arukatele: Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!"

9 Kuid arukad vastasid: Ei mingil juhul! Sellest ei jätku meile ja teile! Minge parem kaupmeeste juurde ja ostke enestele ise!"

10 Ent kui nad olid teel õli ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, sisenesid temaga pulmamajja, ja uks suleti.

11 Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: Isand, isand, ava meile!"

12 Tema aga vastas neile: Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid."

13 Seepärast valvake, sest te ei tea seda päeva ega tundi!

Tähendamissõna talentidest

14 Ja jälle, taevariik on kui mees, kes pidi minema reisile. Ta kutsus oma sulased ja usaldas vara nende hoolde. 15 Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe,25:15 Vastavalt kolmkümmend tuhat, kaksteist tuhat ja kuus tuhat teenarit. Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. Seega võrdus üks talent 20 aasta teenistusega. igaühele tema suutlikkust mööda, ning reisis ära.

16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, paigutas need ärisse ja teenis veel viis talenti. 17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde. 18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.

19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja päris neilt aru. 20 Tema ette astus see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele veel viis talenti ja ütles: Isand, sa usaldasid mulle viis talenti. Vaata, ma olen teeninud teist viis talenti!"

21 Isand ütles talle: Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!"

22 Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti. Vaata, ma olen teeninud veel kaks!"

23 Isand ütles tallegi: Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!"

24 Tuli ka see, kes oli saanud ühe talendi. Ta ütles: Isand, ma tean, et sa oled vali mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole seemet puistanud. 25 Ma kartsin, läksin ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!"

26 Tema isand aga vastas talle: Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole seemet puistanud! 27 Siis sa oleksid pidanud mu raha panema panka, ja tulles ma oleksin saanud selle tagasi kasuga.

28 Seepärast võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! 29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. 30 Ja see vääritu sulane visake välja pimedusse! Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine."

Sikud ja lambad

31 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses kõigi inglite saatel, siis ta istub oma auhiilguse troonile. 32 Ja tema ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest, 33 ja seab lambad oma paremale, sikud aga vasakule käele.

34 Siis ütleb Kuningas neile, kes on ta paremal käel: Tulge teie, keda mu Isa on õnnistanud! Võtke vastu oma pärand, Kuningriik, mis teile on valmis pandud maailma loomisest peale! 35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa; mul oli janu ja te andsite mulle juua; ma olin võõras ja te võtsite mu vastu; 36 ma olin alasti ja te riietasite mind; ma olin haige ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis ja te tulite minu juurde."

37 Siis küsivad õiged temalt: Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? 38 Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind? 39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?"

40 Ja kuningas vastab neile: Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!"

41 Siis ütleb ta neile, kes on ta vasakul käel: Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on pandud valmis kuradile ja tema inglitele! 42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu ja te ei andnud mulle juua; 43 ma olin võõras ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama."

44 Siis küsivad temalt ka nemad: Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või võõrana või alasti või haigena või vangis, ega aidanud sind?"

45 Siis ta vastab neile: Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi."

46 Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu."

Veja também