Mateus 13

1 Y AQUEL día, saliendo Jesús de casa, ✝13.1 Mr. 4.1-12.se sentó junto á la mar.

2 Y se allegaron ✝13.2 Lc. 8.4-10.a él muchas gentes; y entrándose él en el barco, se sentó, y toda la gente estaba á la ribera.

3 Y les habló muchas cosas por parábolas, diciendo: He aquí el que sembraba salió á sembrar.

4 Y sembrando, parte de la simiente cayó junto al camino; y vinieron las aves, y la comieron.

5 Y parte cayó en pedregales, donde no tenía mucha tierra; y nació luego, porque no tenía profundidad de tierra:

6 Mas en saliendo el sol, se quemó; y secóse, porque no tenía raíz.

7 Y parte cayó en espinas; y las espinas crecieron, y la ahogaron.

8 Y parte cayó en buena tierra, y dió fruto, cuál ✝13.8 Gn. 26.12.a ciento, cuál á sesenta, y cuál á treinta.

9 Quien tiene oídos ✝13.9 cp. 11.15.para oir, oiga.

10 Entonces, llegándose los discípulos, le dijeron: ¿Por qué les hablas por parábolas?

11 Y él respondiendo, les dijo: Porque ✝13.11 cp. 11.25.a vosotros es concedido saber los misterios del reino de los cielos; mas á ellos no es concedido.

12 Porque á cualquiera ✝13.12 cp. 25.29. Mr. 4.25. Lc. 8.18 y 19.26.que tiene, se le dará, y tendrá más; pero al que no tiene, aun lo que tiene le será quitado.

13 Por eso les hablo por parábolas; porque viendo no ven, y oyendo no oyen, ni entienden.

14 De manera que se cumple en ellos la profecía de Isaías, que dice:

✝ 13.14 Is. 6.9,10. Jn. 12.40. Hch. 28.26,27. De oído oiréis, y no entenderéis;

Y viendo veréis, y no miraréis.

15 Porque el corazón de este pueblo está engrosado,

Y de los oídos oyen pesadamente,

Y de sus ojos guiñan:

Para que no vean de los ojos,

Y oigan de los oídos,

Y del corazón entiendan,

Y se conviertan,

Y yo los sane.

16 Mas bienaventurados vuestros ojos, porque ven; y vuestros oídos, porque oyen.

17 Porque de cierto os digo, ✝13.17 He. 11.13. 1 P. 1.10,11.que muchos profetas y justos desearon ver lo que veis, y no lo vieron: y oir lo que oís, y no lo oyeron.

1 y de la cizaña. Su explicación.

2 Varias otras parábolas.

18 Oid, ✝13.18 Mr. 4.13-20. Lc. 8.11-15.pues, vosotros la parábola del que siembra:

19 Oyendo cualquiera la palabra ✝13.19 cp. 4.23 y 8.12.del reino, y no entendiéndola, viene el malo, y arrebata lo que fué sembrado en su corazón: éste es el que fué sembrado junto al camino.

20 Y el que fué sembrado en pedregales, éste es el que oye la palabra, y ✝13.20 Mr. 1.30.luego ✝13.20 Mr. 6.20.la recibe con gozo.

21 Mas no tiene raíz en sí, antes es temporal que venida la aflicción ó la persecución por la palabra, ✝13.21 Mr. 6.25.luego ✝13.21 cp. 11.6.se ofende.

22 Y el que fué sembrado en espinas, éste es el que oye la palabra; pero el afán de este siglo y ✝13.22 cp. 19.23. 2 Ti. 4.10.el engaño de las riquezas, ahogan la palabra, y hácese infructuosa.

23 Mas el que fué sembrado en buena tierra, éste es el que oye y entiende la palabra, y el que lleva fruto: y lleva uno á ciento, y otro á sesenta, y otro á treinta.

24 Otra ✝13.24 Mr. 4.26-29.parábola les propuso, diciendo: El reino de los cielos es semejante al hombre que siembra buena simiente en su campo:

25 Mas durmiendo los hombres, vino su enemigo, y sembró cizaña entre el trigo, y se fué.

26 Y como la hierba salió é hizo fruto, entonces apareció también la cizaña.

27 Y llegándose los siervos del padre de la familia, le dijeron: Señor, ¿no sembraste buena simiente en tu campo? ¿de dónde, pues, tiene cizaña?

28 Y él les dijo: Un hombre enemigo ha hecho esto. Y los siervos le dijeron: ¿Quieres, pues, que vayamos y la cojamos?

29 Y él dijo: No; porque cogiendo la cizaña, no arranquéis también con ella el trigo.

30 Dejad crecer juntamente lo uno y lo otro hasta la siega; y al tiempo de la siega yo diré á los segadores: Coged primero la cizaña, y atadla en manojos para quemarla; mas recoged el trigo en mi alfolí.

31 Otra parábola les propuso, diciendo: ✝13.31 Mr. 4.30-32. Lc. 13.18,19.El reino de los cielos es semejante al ✝13.31 cp. 17.20.grano de mostaza, que tomándolo alguno lo sembró en su campo:

32 El cual á la verdad es la más pequeña de todas las simientes; mas cuando ha crecido, es la mayor de las hortalizas, y se hace árbol, que vienen las aves del cielo y hacen nidos en sus ramas.

33 Otra parábola les dijo: ✝13.33 Lc. 13.20,21.El reino de los cielos es semejante á la levadura que tomó una mujer, y escondió en tres medidas de harina, hasta que todo quedó leudo.

34 Todo esto habló Jesús ✝13.34 Mr. 4.33,34.por parábolas á las gentes, y sin parábolas no les hablaba:

35 Para que se cumpliese lo que fué dicho por el profeta, que dijo:

✝ 13.35 Sal. 78.2. Abriré en parábolas mi boca;

Rebosaré cosas escondidas desde la fundación del mundo.

36 Entonces, despedidas las gentes, Jesús se vino á ✝13.36 ver. 1casa; y llegándose á él sus discípulos, le dijeron: Decláranos la ✝13.36 vers. 24-30parábola de la cizaña del campo.

37 Y respondiendo él, les dijo: El que siembra la buena simiente es el Hijo del hombre;

38 Y ✝13.38 Mr. 16.15,20.el campo es el mundo; y la buena simiente son ✝13.38 cp. 8.12.los hijos del reino, y la cizaña son ✝13.38 Jn. 8.44. Hch. 13.10. 1 Jn. 3.8,10.los hijos del malo;

39 Y el enemigo que la sembró, es el diablo; ✝13.39 Jl. 3.13. Ap. 14.15.y la siega es el ✝13.39 cp. 28.20.fin del mundo, y los segadores son los ángeles.

40 De manera que como es cogida la cizaña, y quemada al fuego, así será en el fin de este siglo.

41 Enviará ✝13.41 cp. 24.31.el Hijo del hombre sus ángeles, y cogerán de su reino todos los escándalos, y los que hacen iniquidad,

42 Y los echarán en el horno ✝13.42 cp. 3.12. Ap. 9.2 y 19.20 y 20.10.de fuego: ✝13.42 cp. 8.12.allí será el lloro y el crujir de dientes.

43 Entonces los justos resplandecerán como el sol en ✝13.43 cp. 26.29.el reino de su Padre: el que tiene oídos para oir, oiga.

44 Además, el reino de los cielos es semejante al tesoro escondido en el campo; el cual hallado, el hombre lo encubre, y de gozo de ello va, y ✝13.44 Fil. 3.7,8.vende todo lo que tiene, y ✝13.44 Ap. 3.18.compra aquel campo.

1 La perla preciosa y la red.

2 Muerte de Juan el Bautista.

45 También el reino de los cielos es semejante al hombre tratante, que busca buenas perlas;

46 Que hallando una preciosa perla, fué y vendió todo lo que tenía, y la compró.

47 Asimismo el reino de los cielos es ✝13.47 ver. 38. cp. 4.19.semejante á la red, que echada en la mar, ✝13.47 cp. 22.10 y 25.2.coge de todas suertes de peces:

48 La cual estando llena, la sacaron á la orilla; y sentados, cogieron lo bueno en vasos, y lo malo echaron fuera.

49 Así será al fin del siglo: saldrán los ángeles, y ✝13.49 cp. 25.32.apartarán á los malos de entre los justos,

50 Y los echarán en el horno del fuego: allí será el lloro y el crujir de dientes.

51 Díceles Jesús: ¿Habéis entendido todas estas cosas? Ellos responden: Sí, Señor.

52 Y él les dijo: Por eso todo ✝13.52 cp. 23.34.escriba docto en el reino de los cielos, es semejante á un padre de familia, que saca de su tesoro cosas nuevas y cosas viejas.

53 Y aconteció que acabando Jesús estas parábolas, pasó de allí.

54 ✝ 13.54 Mr. 6.1-6. Y venido á ✝13.54 cp. 2.23. Lc. 4.23.su tierra, les enseñaba en la sinagoga de ellos, de tal manera que ellos estaban ✝13.54 cp. 7.28.atónitos, y decían: ¿De dónde tiene éste esta sabiduría, y estas maravillas?

55 ✝ 13.55 Lc. 3.23 y 4.22. Jn. 6.42. ¿No es éste el hijo del ✝13.55 Mr. 6.3.carpintero? ¿no se llama su madre María, y ✝13.55 cp. 12.46.sus hermanos ✝13.55 Ga. 1.19.Jacobo y José, y Simón, y Judas?

56 ¿Y no están todas sus hermanas con nosotros? ¿De dónde, pues, tiene éste todas estas cosas?

57 Y ✝13.57 cp. 11.6.se escandalizaban en él. Mas Jesús les dijo: ✝13.57 Lc. 4.24. Jn. 4.44.No hay profeta sin honra sino en su tierra y en su casa.

58 Y ✝13.58 Mr. 6.5,6. Lc. 4.23-27.no hizo allí muchas maravillas, ✝13.58 Mr. 9.23.a causa de la incredulidad de ellos.

Tähendamissõna külvajast

1 Samal päeval läks Jeesus majast välja ja istus mere äärde. 2 Tema juurde kogunes nii suur rahvahulk, et ta pidi astuma paati ja istuma seal, samal ajal kui rahvas seisis kaldal. 3 Ja ta rääkis neile palju asju tähendamissõnadega, öeldes: „Põllumees läks välja külvama. 4 Kui ta külvas, kukkus osa seemet teeveerele ning linnud tulid ja nokkisid selle. 5 Osa kukkus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest muld ei olnud sügav. 6 Ent kui päike tõusis ja kõrvetas, kuivasid taimed ära, sest neil ei olnud juurt. 7 Ja osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja lämmatasid selle. 8 Aga osa seemet kukkus heasse mulda ja kandis vilja – mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati. 9 Kellel kõrvad on, see kuulgu!"

10 „Miks sa räägid neile tähendamissõnadega?" tulid jüngrid Jeesuselt küsima.

11 Jeesus vastas: „Teile on antud teada taevariigi saladusi, neile aga ei ole. 12 Kellel on, sellele antakse rohkem, ja tal on küllaga; aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on. 13 Sellepärast räägin ma neile tähendamissõnadega:

„Kuigi nad vaatavad, nad ei näe;

kuigi nad kuulevad, nad ei mõista."

14 Nende kohta läheb tõesti täide prohvet Jesaja ettekuulutus:

„Te küll kuulate, aga ei mõista,

te küll vaatate, aga ei näe.

15 Selle rahva süda on kalestunud

ja nende kõrvakuulmine on nüri

ja nad on sulgenud oma silmad.

Muidu nad näeksid oma silmadega

ja kuuleksid oma kõrvadega

ja mõistaksid südamega

ning pöörduksid, ja ma teeksin nad terveks."

16 Aga õnnistatud on teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad. 17 Tõesti, ma ütlen teile, paljud prohvetid ja õiged on igatsenud näha seda, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.

18 Kuulake, kuidas mõista tähendamissõna külvajast! 19 Igaühe juurde, kes sõnumit Kuningriigist kuuleb, kuid ei mõista, tuleb kurat ja röövib külvatu ta südamest. See on seeme, mis teeveerele külvati. 20 Seeme, mis kivisele maale külvati, on inimene, kes sõna kuuleb ja selle kohe rõõmuga vastu võtab. 21 Aga kuna tal endas ei ole juurt, püsib ta lühikest aega. Kui teda tabab mure või tagakius, langeb ta kiiresti ära. 22 Ohakaisse külvatud seeme on inimene, kes sõnumit küll kuuleb, ent ajaliku elu mured ja rikkuse petlik võlu lämmatavad selle ja see jääb viljatuks. 23 Heasse mulda külvatud seeme on aga inimene, kes sõnumit kuuleb ja mõistab. Tema on see, kes vilja kannab ja saaki annab: kes sada, kes kuuskümmend, kes kolmkümmend korda rohkem kui külvati."

Tähendamissõna raiheinast

24 Ta rääkis neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on kui mees, kes külvas oma põllule head seemet. 25 Aga kui kõik magasid, tuli ta vaenlane, külvas raiheina nisuseemne sekka ja läks minema. 26 Kui oras võrsus ja looma hakkas, ilmus ka raihein nähtavale. 27 Peremehe sulased tulid nüüd tema juurde ja küsisid:

„Isand, eks sa külvanud ju oma põllule head seemet. Kust siis tuli sinna raihein?"

28 Tema aga vastas neile:

„See on vaenlase töö."

„Kas sa tahad, et me läheme ja need välja korjame?" küsisid sulased.

29 „Ei," vastas peremees, „sest raiheina korjates te kisuksite üles ka nisu. 30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis ma ütlen lõikajaile: korjake esmalt raihein, siduge kimpu põletamiseks, vili aga koguge mu aita!" "

Tähendamissõna sinepiseemnest ja juuretisest

31 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on kui sinepiseeme, mille mees võttis ja külvas oma põllule. 32 Kuigi see on väikseim kõigist seemneist, kasvab aiataimedest suurimaks ja sirgub puuks, mille okstele tulevad linnud ja teevad pesa."

33 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on kui juuretis, mille naine võttis ja segas umbes kolmekümne kilogrammi jahu sekka, kuni kogu taigen läks hapnema."

34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvale tähendamissõnades, ja tähendamissõnu kasutamata ei rääkinud ta neile midagi. 35 Nõnda läks täide, mis on öeldud prohveti suu läbi:

„Ma hakkan kõnelema tähendamissõnadega,

ütlen välja asju, mis on varjatud maailma loomisest peale."

Jeesus seletab tähendamissõna raiheinast

36 Siis saatis Jeesus rahva minema ja tuli koju. Jüngrid tulid tema juurde ja ütlesid:

„Seleta meile tähendamissõna raiheinast põllul!"

37 Jeesus vastas: „Hea seemne külvaja on Inimese Poeg. 38 Põld on maailm, hea seeme tähistab kuningriigi inimesi. Raihein on kurjad inimesed, 39 ja vaenlane, kes neid külvab, on kurat. Lõikusaeg on ajastu lõpp, lõikajad on inglid.

40 Nõnda nagu raihein korjatakse ja tules põletatakse, nii on ka selle ajastu lõpul. 41 Inimese Poeg läkitab oma inglid, kes korjavad tema Kuningriigist kõik, mis põhjustab pattu ja kes teevad kurja 42 ja heidavad need põlevasse ahju; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. 43 Siis säravad õiged otsekui päike oma Isa Kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulgu!

Tähendamissõna peidetud aardest ja kallist pärlist

44 Taevariik on kui põllumaasse peidetud aare, mille inimene leidis. Ta peitis selle jälle ning läks ja müüs rõõmuga maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.

45 Veel on taevariik kui kaupmees, kes otsis ilusaid pärleid. 46 Kui ta oli leidnud ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis endale selle.

Tähendamissõna noodast

47 Veel on taevariik kui noot, mis heideti järve ja püüdis mitmesuguseid kalu. 48 Kui noot sai täis, tõmbasid kalurid selle kaldale, istusid maha ja kogusid head kalad korvidesse, halvad aga viskasid ära. 49 Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja eraldavad õelad õigete keskelt 50 ning heidavad nad põlevasse ahju; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

51 Kas te saite aru sellest kõigest?" küsis Jeesus.

„Jah," vastasid nad.

52 Ja ta ütles neile: „Seepärast on iga kirjatundja, kellest on saanud taevariigi jünger, kui majaperemees, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid."

Jeesus hüljatakse kodukohas

53 Kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud, lahkust ta sealt. 54 Ta läks oma kodulinna ja õpetas sealses sünagoogis, nii et inimesed küsisid hämmastunult: „Kust on saanud see mees säärase tarkuse ja imelise väe? 55 Eks ta ole see puusepa poeg? Eks ta ema nimi ole Maarja ning ta vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas? 56 Ja eks ta õed ela kõik siin meie juures? Kust ta siis kõik selle on saanud?" 57 Ja nad said tema peale vihaseks.

Jeesus aga ütles neile: „Kuskil ei peeta prohvetist nii vähe lugu kui tema kodukohas ja ta oma majas!"

58 Ja ta ei teinud seal kuigi palju imetegusid nende uskmatuse tõttu.