1 Y ACONTECIÓ que, como hubo acabado Jesús todas estas palabras, dijo á sus discípulos:
2 Sabéis 26.2 Mr. 14.1,2. Lc. 22.1,2. Jn. 11.55 y 13.1.que dentro de dos días se hace la pascua, y el Hijo del hombre es entregado para ser crucificado.
3 Entonces los príncipes de los sacerdotes, y los escribas, y los ancianos del pueblo se juntaron al 26.3 Mr. 14.54. Jn. 18.15.patio del pontífice, el cual se llamaba 26.3 Lc. 3.2. Jn. 11.49.Caifás;
4 Y tuvieron consejo para prender por engaño á Jesús, y matarle.
5 Y decían: No en el día de la fiesta, porque no se haga alboroto en el pueblo.
6 26.6 Mr. 14.3-9. Lc. 7.36-50. Jn. 12.1-8. Y estando Jesús en 26.6 cp. 21.17.Bethania, en casa de Simón el leproso,
7 Vino á él una mujer, teniendo un vaso de alabastro de ungüento de gran precio, y lo derramó sobre la cabeza de él, estando sentado á la mesa.
8 Lo cual viendo sus discípulos, 26.8 Jn. 12.4.se enojaron, diciendo: ¿Por qué se pierde esto?
9 Porque esto se podía vender por 26.9 Mr. 14.5. Jn. 12.5.gran precio, y darse á los pobres.
10 Y entendiéndolo Jesús, les dijo: ¿Por qué dais pena á esta mujer? Pues ha hecho conmigo buena obra.
11 Porque siempre tendréis pobres con vosotros, mas á mí no siempre me tendréis.
12 Porque echando este ungüento sobre mi cuerpo, para 26.12 Jn. 19.40.sepultarme lo ha hecho.
13 De cierto os digo, que donde quiera que este evangelio fuere predicado en todo el mundo, también será dicho para memoria de ella, lo que ésta ha hecho.
14 26.14 Mr. 14.10,11. Lc. 22.3-6. Entonces uno de los doce, que se llamaba 26.14 cp. 10.4 y 27.3.Judas Iscariote, fué á los príncipes de los sacerdotes,
15 Y les dijo: 26.15 cp. 27.3.¿Qué me queréis dar, y yo os lo entregaré? Y ellos le señalaron 26.15 Ex. 21.32.treinta piezas de plata.
16 Y desde entonces buscaba oportunidad para entregarle.
1 La última pascua.
2 Jesús en Gethsemaní.
17 26.17 Mr. 14.12-16. Lc. 22.7-13. Y el 26.17 Ex. 12.6,18.primer día de la fiesta de los panes sin levadura, vinieron los discípulos á Jesús, diciéndole: ¿Dónde quieres que aderecemos para ti para comer la pascua?
18 Y él dijo: Id á la ciudad 26.18 Mr. 14.13.a cierto hombre, y decidle: 26.18 Jn. 11.28.El Maestro dice: 26.18 Jn. 7.6,8.Mi tiempo está cerca; en tu casa haré la pascua con mis discípulos.
19 Y los discípulos hicieron como Jesús les mandó, y aderezaron la pascua.
20 26.20 Mr. 14.17-21. Y como fué la tarde del día, 26.20 Lc. 22.14.se sentó á la mesa con los doce.
21 Y comiendo ellos, dijo: 26.21 Jn. 13.21.De cierto os digo, que uno de vosotros me ha de entregar.
22 Y entristecidos ellos en gran manera, comenzó cada uno de ellos á decirle: ¿Soy yo, Señor?
23 Entonces él respondiendo, dijo: 26.23 Jn. 13.18.El que mete la mano conmigo en el plato, ése me ha de entregar.
24 26.24 Lc. 22.22. A la verdad el Hijo del hombre va, 26.24 Lc. 24.25-27,46.como está escrito de él, mas 26.24 Jn. 17.12.¡ay de aquel hombre por quien el Hijo del hombre es entregado! bueno le fuera al tal hombre no haber nacido.
25 Entonces respondiendo Judas, que le entregaba, 26.25 Jn. 13.26.dijo. ¿Soy yo, Maestro? Dícele: Tú lo has dicho.
26 26.26 Mr. 14.22-25. Lc. 22.19,20. 1 Co. 11.23-25. Y comiendo ellos, tomó Jesús el pan, y bendijo, y lo partió, y dió á sus discípulos, y dijo: Tomad, comed, esto es mi cuerpo.
27 Y tomando el vaso, y hechas gracias, les dió, diciendo: Bebed de él todos;
28 Porque 26.28 Ex. 24.8.esto es mi sangre del nuevo pacto, la cual es derramada 26.28 cp. 20.28.por muchos 26.28 Mr. 1.4.para remisión de los pecados.
29 Y os digo, 26.29 Lc. 22.18.que desde ahora no beberé más de este fruto de la vid, hasta aquel día, cuando lo tengo de beber nuevo con vosotros 26.29 Lc. 22.30.en el reino de mi Padre.
30 26.30 Mr. 14.26-31. Y habiendo cantado 26.30 Salmos 113—118el himno, 26.30 Jn. 18.1.salieron al monte de las Olivas.
31 Entonces Jesús les dice: Todos vosotros seréis 26.31 cp. 11.6.escandalizados en mí esta noche; porque escrito está: 26.31 Zac. 13.7.Heriré al Pastor, y las ovejas de la manada serán dispersas.
32 Mas después que haya resucitado, 26.32 cp. 28.7,10,16.iré delante de vosotros á Galilea.
33 Y respondiendo Pedro, le dijo: Aunque todos sean escandalizados en ti, 26.33 Lc. 22.33.yo nunca seré escandalizado.
34 Jesús le dice: De cierto te digo que esta noche, 26.34 ver. 75antes que el gallo cante, me negarás tres veces.
35 Dícele Pedro: 26.35 Jn. 13.37.Aunque me sea menester morir contigo, no te negaré. Y todos los discípulos dijeron lo mismo.
36 Entonces llegó Jesús 26.36 Mr. 14.32-42. Lc. 22.39-42,45,46.con ellos á la aldea que se llama 26.36 Jn. 18.1.Gethsemaní, y dice á sus discípulos: Sentaos aquí, hasta que vaya allí y ore.
37 Y tomando á Pedro, y 26.37 cp. 4.21 y 17.1.a los dos hijos de Zebedeo, comenzó á entristecerse y á angustiarse en gran manera.
38 Entonces Jesús les dice: Mi alma está muy triste hasta la muerte; quedaos aquí, y velad conmigo.
39 Y yéndose un poco más adelante, se postró sobre su rostro, 26.39 He. 5.7.orando, y diciendo: Padre mío, si es posible, 26.39 cp. 20.22.pase de mí este vaso; empero 26.39 Jn. 5.30 y 6.38. Fil. 2.8.no como yo quiero, sino como tú.
40 Y vino á sus discípulos, y los halló durmiendo, y dijo á Pedro: ¿Así no habéis podido velar conmigo una hora?
41 Velad y orad, 26.41 Ef. 6.18.para que no entréis en tentación: 26.41 Ga. 5.17.el espíritu á la verdad está presto, mas la carne enferma.
42 Otra vez fué, segunda vez, y oró diciendo: Padre mío, si no puede este vaso pasar de mí sin que yo lo beba, hágase tu voluntad.
43 Y vino, y los halló otra vez durmiendo; porque los ojos de ellos estaban agravados.
44 Y dejándolos fuése de nuevo, y oró tercera vez, diciendo las mismas palabras.
45 Entonces vino á sus discípulos y díceles: Dormid ya, y descansad: he aquí ha llegado la hora, y el Hijo del hombre es entregado en manos de pecadores.
46 Levantaos, vamos: he aquí ha llegado el que me ha entregado.
47 Y 26.47 Mr. 14.43-50. Lc. 22.47-53. Jn. 18.3-11.hablando aún él, he aquí 26.47 vers. 14,25Judas, uno de los doce, vino, y con él mucha gente con espadas y con palos, de parte de los príncipes de los sacerdotes, y de los ancianos del pueblo.
1 Jesús ante el Sanedrín.
2 Negación de Pedro.
48 Y el que le entregaba les había dado señal, diciendo: Al que yo besare, aquél es: prendedle.
49 Y luego que llegó á Jesús, dijo: Salve, Maestro. Y le besó.
50 Y Jesús le dijo: Amigo, ¿á qué vienes? Entonces llegaron, y echaron mano á Jesús, y le prendieron.
51 Y he aquí, 26.51 Jn. 18.10.uno de los que estaban con Jesús, extendiendo la mano, sacó 26.51 Lc. 22.38.su espada, é hiriendo á un siervo del pontífice, le quitó la oreja.
52 Entonces Jesús le dice: Vuelve tu espada á su lugar; 26.52 Ap. 13.10.porque todos los que tomaren espada, á espada perecerán.
53 ¿Acaso piensas que no puedo ahora orar á mi Padre, y él me daría más de doce legiones de ángeles?
54 ¿Cómo, pues, se cumplirían 26.54 ver. 24. Is. 53.7-10. Lm. 4.20.las Escrituras, que así conviene que sea hecho?
55 En aquella hora dijo Jesús á las gentes: ¿Como á ladrón habéis salido con espadas y con palos á prenderme? Cada día me sentaba con vosotros enseñando en el templo, y no me prendisteis.
56 Mas todo esto se hace, para que se cumplan las Escrituras de los profetas. Entonces 26.56 Jn. 18.15.todos los discípulos huyeron, dejándole.
57 26.57 Mr. 14.53-65. Lc. 22.54. Jn. 18.12-15,19-24. Y ellos, prendido Jesús, le llevaron á 26.57 ver. 3Caifás pontífice, donde los escribas y los ancianos estaban juntos.
58 Mas Pedro le seguía de lejos hasta el patio del pontífice; y entrando dentro, estábase sentado con los criados, para ver el fin.
59 Y los príncipes de los sacerdotes, y los ancianos, y todo el consejo, buscaban falso testimonio contra Jesús, para entregarle á la muerte;
60 Y no lo hallaron, aunque 26.60 Sal. 27.12 y 35.11.muchos testigos falsos se llegaban; mas á la postre vinieron dos testigos falsos,
61 Que dijeron: Este dijo: 26.61 Jn. 2.19.Puedo derribar el templo de Dios, y en tres días reedificarlo.
62 Y levantándose el pontífice, le dijo: ¿No respondes nada? ¿qué testifican éstos contra ti?
63 Mas 26.63 Is. 53.7. cp. 27.12,14. Mr. 14.61 y 15.5. Jn. 19.9.Jesús callaba. Respondiendo el pontífice, le dijo: 26.63 Lv. 5.1.Te conjuro por el Dios viviente, que nos digas si eres tú el Cristo, 26.63 Mr. 14.61.Hijo de Dios.
64 Jesús le dijo: Tú lo has dicho: y aun os digo, que desde ahora 26.64 cp. 16.27 y 25.31,32.habéis de ver al Hijo del hombre sentado á la diestra de la potencia de Dios, y que viene en las nubes del cielo.
65 Entonces el pontífice rasgó sus vestidos, diciendo: Blasfemado ha: ¿qué más necesidad tenemos de testigos? He aquí, ahora habéis oído su blasfemia.
66 ¿Qué os parece? Y respondiendo ellos, dijeron: 26.66 Lv. 24.16.Culpado es de muerte.
67 Entonces 26.67 Is. 50.6. cp. 27.30le escupieron en el rostro, y le dieron de bofetadas; y otros le herían con mojicones,
68 Diciendo: 26.68 Lc. 22.64.Profetízanos tú, Cristo, quién es el que te ha herido.
69 Y Pedro estaba sentado 26.69 Mr. 14.66-72. Lc. 22.55-62. Jn. 18.16—18.25-27.fuera en el 26.69 ver. 3patio: y se llegó á él una criada, diciendo: Y tú con Jesús el 26.69 cp. 2.23.Galileo estabas.
70 Mas él negó delante de todos, diciendo: No sé lo que dices.
71 Y saliendo él á la puerta, le vió otra, y dijo á los que estaban allí: También éste estaba con Jesús Nazareno.
72 Y nego otra vez con juramento: No conozco al hombre.
73 Y un poco después llegaron los que estaban por allí, y dijeron á Pedro: Verdaderamente también tú eres de ellos, porque aun 26.73 Mr. 14.70. Lc. 22.59.tu habla te hace manifiesto.
74 Entonces comenzó á hacer imprecaciones, y á jurar, diciendo: No conozco al hombre. Y el gallo cantó luego.
75 Y se acordó Pedro de las palabras de Jesús, que le dijo: 26.75 ver. 34. Lc. 22.61.Antes que cante el gallo, me negarás tres veces. Y saliéndose fuera, lloró amargamente.
Vandenõu Jeesuse tapmiseks
1 Kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, ütles ta oma jüngritele: 2 „Te teate, et kahe päeva pärast on paasapüha ja Inimese Poeg antakse ära risti lüüa."
3 Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase paleesse 4 ja pidasid nõu Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa. 5 Ent nad arutasid: „Mitte pidustuste ajal, et rahvas ei hakkaks mässama."
Jeesuse võidmine Betaanias
6 Aga kui Jeesus istus Betaanias pidalitõbise Siimoni kodus, 7 astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise lõhnasalviga, ja valas selle temale pähe, kui ta oli laua ääres.
8 Kui jüngrid nägid seda, said nad pahaseks ja ütlesid: „Milleks küll see raiskamine? 9 Selle salvi oleks võinud müüa kalli hinna eest ja raha jagada vaestele."
10 Jeesus märkas seda ja ütles neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud minu heaks kauni teo. 11 Vaeseid on teie juures alati, mind aga ei ole teil alati. 12 Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks. 13 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas seda evangeeliumi kuulutatakse, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud."
Juudas nõustub Jeesuse ära andma
14 Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde 15 ja küsis: „Mis te mulle maksate, kui ma Jeesuse teie kätte annan?" Nad lugesid talle kolmkümmend hõberaha, 16 ja sellest alates otsis Juudas sobivat võimalust Jeesuse äraandmiseks.
Jeesuse viimane paasasöök
17 Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kus sa tahad, et me sulle paasasöögi ette valmistaksime?"
18 „Minge linna selle-ja-selle juurde," vastas Jeesus, „ja öelge talle, et õpetaja saadab sõna: „Minu aeg on lähedal, sinu juures ma pean paasasöögi oma jüngritega!" " 19 Jüngrid tegid nõnda, nagu Jeesus oli neid juhendanud, ja valmistasid paasasöögi.
20 Õhtu saabudes istus Jeesus lauda koos oma kaheteistkümne jüngriga, 21 ja kui nad juba sõid, ütles ta: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab mu ära!"
22 Ja nad said väga kurvaks ning hakkasid talle üksteise järel ütlema: „Ega sa mind ei mõtle, Issand?"
23 Jeesus vastas neile: „See, kes on pannud käe minuga samasse kaussi, annab mu ära. 24 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Talle oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!"
25 Siis küsis ka äraandja Juudas: „Ega sa mind ei mõtle, rabi?"
„Need on sinu sõnad," vastas Jeesus.
26 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis, ulatas jüngritele ja ütles: „Võtke, sööge! See on minu ihu!"
27 Siis ta võttis karika, tänas ja ulatas neile, öeldes: „Jooge kõik selle seest! 28 Sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! 29 Aga ma ütlen teile: mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa Kuningriigis."
30 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
Jeesus kuulutab ette, et Peetrus ta salgab
31 Siis Jeesus ütles neile: „Te kõik hülgate minu täna öösel, sest kirjutatud on:
„Ma löön karjast
ja karja lambad pillutatakse laiali."
32 Kuid pärast oma ülesäratamist lähen ma teie ees Galileasse."
33 Peetrus vastas talle: „Kui ka kõik sind hülgavad, ei hülga mina sind iialgi!"
34 „Tõesti, ma ütlen sulle," vastas Jeesus, „täna öösel veel enne kukelaulu salgad sina mind kolm korda!"
35 „Isegi kui ma peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind iial!" ütles Peetrus. Samamoodi ütlesid ka kõik teised jüngrid.
Jeesus palvetab Ketsemani aias
36 Siis Jeesus tuli koos jüngritega paika, mida hüütakse Ketsemaniks, ja ütles neile: „Istuge siin, kuni ma lähen sinna ja palvetan!" 37 Ta võttis enesega kaasa Peetruse ja kaks Sebedeuse poega ning teda haaras sügav kurbus ja ahastus. 38 Siis ta ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake koos minuga!"
39 Ja ta läks pisut eemale, langes silmili maha ja palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nagu tahad sina!"
40 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja leidis nad magamast. „Kas te ei suutnud ainsatki tundi koos minuga valvata?" küsis ta Peetruselt. 41 „Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder."
42 Ta läks teist korda eemale ja palvetas: „Minu Isa, kui see karikas ei saa minust mööda minna nii, et ma sellest ei joo, siis sündigu sinu tahtmine!"
43 Kui ta tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamast, sest nende silmalaud olid unest rasked. 44 Ta jättis nad sinna, läks veel kord ära ja palvetas kolmandat korda, öeldes uuesti needsamad sõnad.
45 Siis Jeesus tuli tagasi jüngrite juurde ja ütles neile: „Teie aina magate ja puhkate! Vaata, tund on tulnud ja Inimese Poeg antakse patuste kätte! 46 Tõuske üles, lähme! Mu äraandja on lähedal!"
Jeesus vahistatakse
47 Kui Jeesus alles rääkis, jõudis sinna Juudas, üks tema kaheteistkümnest jüngrist. Temaga oli kaasas suur hulk mehi mõõkade ja nuiadega, saadetud ülempreestrite ja rahvavanemate poolt. 48 Aga tema äraandja oli andnud neile märgi: „Tema on see, keda ma suudlen; võtke ta kinni!" 49 Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: „Tervitus sulle, rabi!" ning suudles teda.
50 Jeesus ütles talle: „Tee seda, milleks sa tulid, sõber."
Siis teised astusid samuti ligi, haarasid Jeesusest kinni ja vahistasid ta. 51 Aga üks Jeesuse kaaslastest tõmbas tupest oma mõõga ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta kõrva.
52 „Pista oma mõõk tuppe tagasi!" käskis Jeesus. „Sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad! 53 Kas sa arvad, et ma ei või oma Isa appi hüüda, ja ta saadaks mulle kohe rohkem kui kaksteist leegioni ingleid? 54 Aga kuidas siis saaks täide minna Pühakirja ettekuulutus, et see nii peab sündima?"
55 Selsamal tunnil ütles Jeesus rahvahulgale: „Kas ma juhin mässu, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma? Ma olen päevast päeva istunud templis ja õpetanud, ja te ei ole mind kinni võtnud. 56 Aga see kõik on sündinud, et prohvetite kirjad läheksid täide." Siis jätsid kõik jüngrid ta maha ja põgenesid.
Jeesus Suurkohtu ees
57 Aga Jeesuse vangistajad viisid ta ülempreester Kaifase ette, kuhu olid kogunenud kirjatundjad ja rahvavanemad. 58 Peetrus järgnes talle eemalt kuni ülempreestri õueni, läks sinna sisse ja istus valvurite juurde, et näha, kuidas asi lõpeb.
59 Aga ülempreestrid ja terve Suurkohus otsisid valetunnistust Jeesuse vastu, et teda surma mõista, 60 kuid ei leidnud, ehkki paljud tulid valetunnistust andma.
Lõpuks astusid ette kaks, 61 kes väitsid: „Tema on öelnud: „Ma võin Jumala templi lammutada ja kolme päevaga üles ehitada." "
62 Siis ülempreester tõusis püsti ja ütles Jeesusele: „Kas sa ei vasta midagi selle kohta, mida nad sinu vastu tunnistavad?" 63 Kuid Jeesus vaikis.
Siis ülempreester ütles talle: „Ma vannutan sind elava Jumala juures, ütle meile, kas sina oled Messias, Jumala Poeg?"
64 „Need on sinu sõnad," vastas Jeesus. „Ometi ma ütlen teile:
siitpeale te näete Inimese Poega
istumas Kõigeväelise paremal käel
ja tulemas taeva pilvede peal."
65 Siis ülempreester käristas oma riided lõhki ja ütles: „Ta on teotanud pühadust! Mis tunnistajaid meil veel on vaja! Nüüd te olete ise kuulnud pühaduseteotust! 66 Mis teie arvate?"
„Tema on surma väärt!" vastasid nad.
67 Siis nad sülitasid talle näkku ja peksid teda rusikatega, aga mõned lõid lahtise käega, 68 öeldes: „Prohveteeri meile, Messias, kes sind praegu lõi?"
Peetrus salgab Jeesuse
69 Peetrus istus aga siseõues. Seal astus tema juurde üks teenijatüdruk ja ütles: „Ka sina olid Galilea Jeesusega!"
70 Kuid Peetrus salgas kõikide ees: „Ma ei tea, millest sa räägid!"
71 Kui ta läks aga värava poole, nägi teda teine teenijatüdruk ja ütles seal teistele: „See mees oli koos Naatsareti Jeesusega."
72 Taas salgas Peetrus vandega: „Ma ei tunne seda inimest!"
73 Pisut hiljem astusid mõned sealviibijad tema juurde ja ütlesid:
„Tõesti, ka sina oled üks nende hulgast, sest su kõneviis paljastab sind."
74 Seepeale hakkas Peetrus sajatama ja vanduma: „Ma ei tunne seda meest!"
Ja kohe kires kukk 75 ning Peetrusele meenusid Jeesuse sõnad: „Veel enne kui kukk kireb, salgad sina mind kolm korda." Ta läks välja ja nuttis kibedasti.