1 Y VENIDA la mañana, 27.1 Mr. 15.1. Lc. 22.66.entraron en consejo todos los príncipes de los sacerdotes, y los ancianos del pueblo, contra Jesús, para entregarle á muerte.
2 27.2 Lc. 23.1. Jn. 18.28. Y le llevaron atado, y le entregaron á 27.2 Lc. 3.1 y 13.1.Poncio Pilato presidente.
1 Jesús ante Pilato.
2 Jesús azotado y escarnecido.
3 Entonces Judas, 27.3 cp. 26.14,15.el que le había entregado, viendo que era condenado, volvió arrepentido las treinta piezas de plata á los príncipes de los sacerdotes y á los ancianos,
4 Diciendo: Yo he pecado entregando la sangre inocente. Mas ellos dijeron: ¿Qué se nos da á nosotros? Viéras lo tú.
5 Y arrojando las piezas de plata en el templo, 27.5 Hch. 1.18.partióse; y fué, y se ahorcó.
6 Y los príncipes de los sacerdotes, tomando las piezas de plata, dijeron: No es lícito echarlas en el tesoro de los dones, porque es precio de sangre.
7 Mas habido consejo, compraron con ellas el campo del alfarero, por sepultura para los extranjeros.
8 Por lo cual fué llamado aquel campo, 27.8 Hch. 1.19.Campo de sangre, 27.8 cp. 28.15.hasta el día de hoy.
9 Entonces se cumplió lo que fué dicho por el profeta Jeremías, que dijo: 27.9 Zac. 11.13.Y tomaron las treinta piezas de plata, precio del apreciado, que fué apreciado por los hijos de Israel;
10 Y las dieron para el campo del alfarero, como me ordenó el Señor.
11 Y Jesús estuvo delante del presidente; 27.11 Mr. 15.2-5. Lc. 23.2,3. Jn. 18.29-38.y el presidente le preguntó, diciendo: ¿Eres tú el Rey de los judíos? Y Jesús le dijo: Tú lo dices.
12 Y siendo acusado por los príncipes de los sacerdotes, y por los ancianos, 27.12 ver. 14. cp. 26.63.nada respondió.
13 Pilato entonces le dice: ¿No oyes cuántas cosas testifican contra ti?
14 Y no le respondió ni una palabra; de tal manera que el presidente se maravillaba mucho,
15 27.15 Mr. 15.6-15. Lc. 23.17-25. Jn. 18.39,40. Y en el día de la fiesta acostumbraba el presidente soltar al pueblo un preso, cual quisiesen.
16 Y tenían entonces un preso famoso que se llamaba Barrabás.
17 Y juntos ellos, les dijo Pilato: ¿Cuál queréis que os suelte? ¿á Barrabás ó á Jesús que se dice el Cristo?
18 Porque sabía que por envidia le habían entregado.
19 Y estando él sentado en 27.19 Jn. 19.13.el tribunal, su mujer envió á él, diciendo: No tengas que ver con aquel justo; porque hoy he padecido muchas cosas en sueños por causa de él.
20 Mas los príncipes 27.20 Hch. 3.13,14.de los sacerdotes y los ancianos, persuadieron al pueblo que pidiese á Barrabás, y á Jesús matase.
21 Y respondiendo el presidente les dijo: ¿Cuál de los dos queréis que os suelte? Y ellos dijeron: A Barrabás.
22 Pilato les dijo: ¿Qué pues haré de Jesús que se dice el Cristo? Dícenle todos: Sea crucificado.
23 Y el presidente les dijo: Pues ¿qué mal ha hecho? Mas ellos gritaban más, diciendo: Sea crucificado.
24 Y viendo Pilato que nada adelantaba, antes se hacía más alboroto, 27.24 Dt. 21.6.tomando agua se lavó las manos delante del pueblo, diciendo: Inocente soy yo de la sangre de este justo veréis lo vosotros.
25 Y respondiendo todo el pueblo, dijo: 27.25 Dt. 19.10. 2 S. 1.16 y 3.29.Su sangre sea sobre nosotros, y sobre nuestros hijos.
26 Entonces les soltó á Barrabás: y habiendo 27.26 Is. 53.5. Lc. 23.16. Jn. 19.1,16.azotado á Jesús, le entregó para ser crucificado.
27 Entonces 27.27 Mr. 15.16-21. Jn. 19.2-5.los soldados del presidente llevaron á Jesús al pretorio, y juntaron á él toda la cuadrilla;
28 Y desnudándole, 27.28 Lc. 23.11.le echaron encima un manto de grana;
29 Y pusieron sobre su cabeza una corona tejida de espinas, y una caña en su mano derecha; é hincando la rodilla delante de él, le burlaban, diciendo: ¡Salve, Rey de los Judíos!
30 Y 27.30 Is. 50.6. cp. 26.67escupiendo en él, tomaron la caña, y le herían en la cabeza.
31 Y después que le hubieron escarnecido, le desnudaron el manto, y le vistieron de sus vestidos, y le llevaron para crucificarle.
32 27.32 cp. 21.39. He. 13.12. Y saliendo, hallaron á un 27.32 Lc. 23.26.Cireneo, que se llamaba Simón: á éste cargaron para que llevase su cruz.
33 27.33 Mr. 15.23-41. Y como llegaron al lugar que se llamaba Gólgotha, 27.33 Lc. 23.33. Jn. 19.17.que es dicho, El lugar de la calavera,
34 Le dieron á beber 27.34 Mr. 15.23.vinagre mezclado con hiel: y gustando, no quiso beber lo.
35 Y después que le hubieron crucificado, 27.35 Lc. 23.34. Jn. 19.23,24.repartieron sus vestidos, echando suertes: para que se cumpliese lo que fué dicho por el profeta: 27.35 Sal. 22.18.Se repartieron mis vestidos, y sobre mi ropa echaron suertes.
1 La crucifixión.
2 Sepultura de Jesús.
36 Y sentados le guardaban allí.
37 27.37 Mr. 15.26. Lc. 23.38. Jn. 19.19. Y pusieron sobre su cabeza su causa escrita: ESTE ES JESUS EL REY DE LOS JUDIOS.
38 Entonces crucificaron con él 27.38 Lc. 23.32,33. Jn. 19.18.dos ladrones, uno á la derecha, y otro á la izquierda.
39 Y 27.39 Sal. 22.7 y 109.25.los que pasaban, le decían injurias, meneando sus cabezas,
40 Y diciendo: Tú, el 27.40 cp. 26.61,63.que derribas el templo, y en tres días lo reedificas, sálvate á ti mismo: si eres Hijo de Dios, desciende de la cruz.
41 De esta manera también los príncipes de los sacerdotes, escarneciendo con los escribas y los Fariseos y los ancianos, decían:
42 A otros salvó, á sí mismo no puede salvar: si es el Rey de Israel, descienda ahora de la cruz, y creeremos en él.
43 Confió en Dios: 27.43 Sal. 22.8.líbrele ahora si le quiere: porque ha dicho: Soy Hijo de Dios.
44 Lo mismo también le zaherían los ladrones que estaban crucificados con él.
45 Y 27.45 Lc. 23.44.desde la hora de sexta fueron tinieblas sobre toda la tierra hasta la hora de nona.
46 Y cerca de la hora de nona, Jesús exclamó con grande voz, diciendo: Eli, Eli, ¿lama sabachtani? Esto es: 27.46 Sal. 22.1.Dios mío, Dios mío, ¿por qué me has desamparado?
47 Y algunos de los que estaban allí, oyéndolo, decían: A Elías llama éste.
48 Y luego, corriendo uno de ellos, tomó una esponja, y la hinchió de vinagre, y poniéndola en una 27.48 Jn. 19.29.caña, dábale de beber.
49 27.49 Mr. 15.36. Y los otros decían: Deja, veamos si viene Elías á librarle.
50 Mas 27.50 Lc. 23.46. Jn. 19.30.Jesús, habiendo otra vez exclamado con grande voz, dió el espíritu.
51 Y he aquí, 27.51 Ex. 26.31,33. Lc. 23.45.el velo del templo se rompió en dos, de alto á bajo: y 27.51 cp. 28.2.la tierra tembló, y las piedras se hendieron;
52 Y abriéronse los sepulcros, y muchos cuerpos de santos que habían dormido, se levantaron;
53 Y salidos de los sepulcros, después de su resurrección, vinieron á la santa ciudad, y aparecieron á muchos.
54 Y 27.54 Lc. 23.47.el centurión, y los que estaban con él guardando á Jesús, visto el terremoto, y las cosas que habían sido hechas, temieron en gran manera, diciendo: Verdaderamente Hijo de Dios era éste.
55 Y estaban allí 27.55 Lc. 23.49. Jn. 19.25.muchas mujeres mirando de lejos, 27.55 Lc. 8.2,3.las cuales habían seguido de Galilea á Jesús, sirviéndole:
56 Entre las cuales estaban María Magdalena, y 27.56 Jn. 19.25.María la madre de Jacobo y de José, y la 27.56 Mr. 15.40.madre de los hijos de Zebedeo.
57 27.57 Mr. 15.42-47. Lc. 23.50-56. Jn. 19.38-42. Y como fué la tarde del día, vino un hombre rico de Arimatea, llamado José, el cual también había sido discípulo de Jesús.
58 Este llegó á Pilato, y pidió el cuerpo de Jesús: entonces 27.58 Mr. 15.44,45.Pilato mandó que se le diese el cuerpo.
59 Y tomando José el cuerpo, lo envolvió en una sábana limpia,
60 Y 27.60 Is. 53.9.lo puso en su sepulcro nuevo, que había labrado en la peña: y revuelta una grande piedra á la puerta del sepulcro, se fué.
61 Y estaban allí María Magdalena, y 27.61 ver. 56la otra María, sentadas delante del sepulcro.
62 Y el siguiente día, que es después de 27.62 Lc. 23.54. Jn. 19.14,31,42.la preparación, se juntaron los príncipes de los sacerdotes y los Fariseos á Pilato,
63 Diciendo: Señor, nos acordamos que aquel engañador dijo, viviendo aún: 27.63 cp. 16.21 y 17.23 y 20.19.Después de tres días resucitaré.
64 Manda, pues, que se asegure el sepulcro hasta el día tercero; porque no vengan sus discípulos de noche, y le hurten, y digan al pueblo: Resucitó de los muertos. Y será el postrer error peor que el primero.
65 Y Pilato les dijo: Tenéis 27.65 cp. 28.11.una guardia: id, aseguradlo como sabéis.
66 Y yendo ellos, aseguraron el sepulcro, sellando la piedra, con la guardia.
1 La resurrección.
2 Aparición de Jesús.
Juudas poob end üles
1 Koidikul võtsid kõik ülempreestrid ja rahvavanemad vastu otsuse, et Jeesus tuleb surmata. 2 Nad sidusid ta kinni, viisid ära ja andsid maavalitseja Pilaatuse kätte.
3 Kui nüüd tema äraandja Juudas nägi, et Jeesus oli mõistetud süüdi, kahetses ta ja viis need kolmkümmend hõbeseeklit ülempreestritele ja vanematele tagasi. 4 „Ma olen teinud pattu," ütles ta, „sest ma andsin ära süütu vere."
„Mis meil sellest?" vastasid nemad. „See on su oma asi."
5 Juudas viskas raha templisse maha ja läks ära. Siis ta läks ja poos end üles.
6 Ülempreestrid aga võtsid raha üles ja ütlesid: „Seaduse järgi ei tohi seda templikassasse panna, sest see on vere hind." 7 Nii nad otsustasid kasutada seda raha pottsepa põllu ostmiseks võõraste matmispaigaks. 8 Seepärast hüütakse seda põldu Verepõlluks tänaseni. 9 Nii läks täide, mis prohvet Jeremija suu läbi on öeldud: „Nad võtsid kolmkümmend hõberaha, hinna, mille vääriliseks Iisraeli lapsed ta olid hinnanud, 10 ja maksid selle pottsepa põllu eest, nii nagu Issand mind oli käskinud."
Jeesus Pilaatuse ees
11 Jeesus aga seisis maavalitseja ees. „Kas sina oled juutide kuningas?" küsis maavalitseja temalt.
„Need on sinu sõnad," vastas Jeesus.
12 Ent kui ülempreestrid ja rahvavanemad teda süüdistasid, ei vastanud ta midagi. 13 Siis küsis Pilaatus temalt: „Kas sa ei kuule, mida kõike nad sinu vastu tunnistavad?" 14 Ent Pilaatuse suureks imestuseks ei vastanud Jeesus enam sõnagi.
15 Maavalitsejal oli kombeks paasapühade ajal vabastada üks vang, keda rahvas soovis. 16 Tookord oli vangis kurikuulus mees nimega Jeesus Barabas. 17 Kui siis rahvas oli kogunenud, küsis Pilaatus neilt:
„Kumma te tahate, et ma lasen teile vabaks: Jeesus Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Messiaks?" 18 Sest ta teadis, et nad olid Jeesuse kadeduse pärast tema kätte andnud.
19 Aga kui Pilaatus istus kohtujärjel, saatis ta naine temale sõna: „Ärgu olgu sul midagi tegemist selle süütu mehega, sest ma olen täna öösel und nähes tema pärast rängalt kannatanud!"
20 Kuid ülempreestrid ja rahvavanemad keelitasid rahvast, et nad nõuaksid Barabast, Jeesuse aga laseksid hukata.
21 Siis maavalitseja küsis neilt veel kord: „Kumma neist kahest te tahate, et ma vabaks laseksin?"
„Barabase!" vastasid nad.
22 „Mida ma siis teen Jeesusega, keda hüütakse Messiaks?" küsis Pilaatus. „Löö ta risti!" hüüdsid kõik.
23 „Mispärast? Mis kurja ta on teinud?" küsis Pilaatus.
Nemad aga karjusid veel enam: „Löö ta risti!"
24 Kui Pilaatus nägi, et ta midagi ei saavuta, vaid rahva rahutus üha kasvas, võttis ta vett, pesi rahva ees oma käed ja ütles: „Mina olen süütu selle mehe verest! See on teie vastutus!"
25 Ja kogu rahvas kostis talle: „Tema veri tulgu meie ja meie laste peale!"
26 Siis Pilaatus vabastas neile Barabase, Jeesust aga laskis piitsutada ja andis ta sõdurite kätte risti lüüa.
Sõdurid mõnitavad Jeesust
27 Siis viisid maavalitseja sõdurid Jeesuse pretooriumisse ja kogusid tema ümber terve väesalga. 28 Nad kiskusid ära ta riided ja panid talle selga punase mantli. 29 Ja nad punusid kibuvitstest pärja, surusid talle pähe ning andsid kätte pillirookepi. Siis põlvitasid nad tema ette maha ja mõnitasid teda: „Tervitus, juutide kuningas!" 30 Nad sülitasid ta peale, võtsid pillirookepi ja peksid teda pähe. 31 Ja kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad tal mantli seljast, panid ta oma riided selga tagasi ja viisid ta ära ristilöömiseks.
Jeesuse ristilöömine
32 Välja minnes kohtasid nad Küreene meest nimega Siimon. Nad sundisid teda kandma Jeesuse risti. 33 Ja kui nad jõudsid paika nimega Kolgata (mis tähendab Pealuu koht), 34 pakkusid nad Jeesusele sapiga segatud veini. Kui ta oli seda maitsnud, keeldus ta joomast. 35 Aga kui nad tema olid risti löönud, jagasid nad liisku heites ta riided omavahel 36 ja istusid sinna teda valvama. 37 Ta pea kohale kinnitati silt tema süüga:
See on Jeesus, juutide kuningas.
38 Siis nad lõid koos Jeesusega risti kaks kurjategijat, üks temast paremale ja teine vasakule käele. 39 Möödakäijad aga pilkasid teda päid vangutades: 40 „Noh, templi lammutaja ja kolme päevaga üles ehitaja! Päästa nüüd iseennast! Kui sa oled Jumala Poeg, siis astu ristilt alla!" 41 Samamoodi pilkasid teda ka ülempreestrid koos kirjatundjate ja vanematega: 42 „Teisi on ta päästnud, aga iseennast ei suuda ta päästa. Ta on ju Iisraeli kuningas! Astugu nüüd ristilt alla ja me usume temasse! 43 Ta on lootnud Jumala peale. Las Jumal ta nüüd päästab, kui ta teda tahab, ta ju ütleb, et ta on Jumala Poeg." 44 Samamoodi pilkasid teda ka koos temaga risti löödud kurjategijad.
Jeesuse surm
45 Kuuendal tunnil27:45 Kuues tund on keskpäev. langes pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini27:45 Üheksas tund on kell kolm pärastlõunal.. 46 Üheksandal tunnil kisendas Jeesus valju häälega: „Elii, elii, lemaa sabahtani?" – see tähendab „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid?"
47 Aga mõned sealseisjatest ütlesid seda kuuldes: „Ta hüüab Eelijat!"
48 Ja kohe jooksis üks nendest ja tõi hapu veiniga27:48 Arvatavasti hapu veini, veiniäädika ja vee segu, mis oli tavapärane sõdurite jook. immutatud käsna, pistis selle kepi otsa ja andis Jeesusele juua. 49 Teised aga ütlesid: „Aitab küll! Saame näha, kas Eelija tuleb teda päästma!"
50 Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega ja heitis hinge.
51 Siis rebenes templi eesriie ülalt alla kaheks, maapind rappus, kaljud lõhenesid 52 ja hauad läksid lahti. Ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid 53 ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast tema surnuist ülesäratamist pühasse linna, kus paljud neid nägid.
54 Kui sadakonna ülem ja need, kes Jeesust koos temaga valvasid, nägid maavärinat ja kõike, mis sündis, lõid nad väga kartma. „Tõepoolest, see mees oli Jumala Poeg!" ütlesid nad.
55 Aga seal oli toimuvat eemalt vaatamas palju naisi. Nad olid järgnenud Jeesusele Galileast alates ja hoolitsenud tema eest. 56 Nende seas olid Maarja Magdaleena ja Jaakobuse ja Joosepi ema Maarja ning Sebedeuse poegade ema.
Jeesuse matmine
57 Õhtu hakul tuli Arimaatiast rikas mees nimega Joosep, kes oli samuti Jeesuse jünger. 58 Tema läks Pilaatuse juurde ja palus ta käest Jeesuse surnukeha, ning Pilaatus käskis selle temale anda. 59 Joosep võttis surnukeha, mähkis selle puhtasse linariidesse 60 ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse. Siis veeretas ta haua sissekäigu ette suure kivi ja läks minema. 61 Aga Maarja Magdaleena ja teine Maarja istusid seal haua vastas.
Valve Jeesuse haual
62 Järgmisel päeval, pärast pühade ettevalmistuspäeva, tulid ülempreestrid ja variserid üheskoos Pilaatuse juurde. 63 „Isand," ütlesid nad, „meil on meeles, et see eksitaja ütles, kui ta alles elas: „Mind äratatakse kolme päeva pärast üles!" 64 Seepärast käsi hoida tema hauda kuni kolmanda päevani kindlalt suletuna, et jüngrid ei tuleks ja teda ära ei varastaks ega ütleks rahvale, et ta on üles äratatud. Siis oleks see viimane pettus hullem kui esimene."
65 „Võtke valvesalk," ütles Pilaatus neile, „minge ning pidage valvet, nii kindlalt kui oskate!" 66 Nemad läksid ja võtsid haua valve alla, pannes kivi pitseriga kinni ja seades sinna valvurid.