Mateus 18

1 EN ✝18.1 Mr. 9.33-37. Lc. 9.46-48.aquel tiempo se llegaron los discípulos á Jesús, diciendo: ¿Quién es el mayor en el reino de los cielos?

2 Y llamando Jesús á un niño, le puso en medio de ellos,

3 Y dijo: De cierto os digo, que si no ✝18.3 Lc. 22.32.os volviereis, y ✝18.3 cp. 19.14. Mr. 10.15. Lc. 18.16.fuereis como niños, no entraréis en el reino de los cielos.

4 Así que, cualquiera que se humillare como este niño, éste es el mayor en el reino de los cielos.

5 Y ✝18.5 cp. 10.40.cualquiera que recibiere á un tal niño en mi nombre, á mí recibe.

6 Y ✝18.6 Mr. 9.42. Lc. 17.2.cualquiera que escandalizare á alguno de estos pequeños que creen en mí, mejor le fuera que se le colgase al cuello una piedra de molino de asno, y que se le anegase en el profundo de la mar.

7 ¡Ay del mundo por los escándalos! porque necesario es que vengan escándalos; mas ¡ay de aquel hombre por el cual viene el escándalo!

8 Por tanto, ✝18.8 cp. 5.30. Mr. 9.43-47.si tu mano ó tu pie ✝18.8 cp. 5.29.te fuere ocasión de caer, córtalo y echaló de ti: mejor te es entrar cojo ó manco en la vida, que teniendo dos manos ó dos pies ser echado en el fuego eterno.

9 Y si tu ojo ✝18.9 cp. 5.29.te fuere ocasión de caer, sácalo y échalo de ti: mejor te es entrar con un solo ojo en la vida, que teniendo dos ojos ser echado en el infierno del fuego.

1 Del escándalo y de la disensión.

2 Parábola de los dos deudores.

10 Mirad no tengáis en poco á alguno de ✝18.10 vers. 2,6,14. cp. 10.42.estos pequeños; porque os digo que ✝18.10 Sal. 34.7 y 91.11. Hch. 12.15.sus ángeles en los cielos ven siempre la ✝18.10 Lc. 1.19.faz de mi Padre que está en los cielos.

11 ✝ 18.11 cp. 9.13. Lc. 9.56 y 19.10. Jn. 3.17. Porque el Hijo del hombre ha venido para salvar ✝18.11 cp. 10.6.lo que se había perdido.

12 ¿Qué os parece? ✝18.12 Lc. 15.4-7.Si tuviese algún hombre cien ovejas, y se descarriase una de ellas, ¿no iría por los montes, dejadas las noventa y nueve, á buscar la que se había descarriado?

13 Y si aconteciese hallarla, de cierto os digo, que más se goza de aquélla, que de las noventa y nueve que no se descarriaron.

14 Así, no es la voluntad de vuestro Padre que está en los cielos, que se pierda uno de estos pequeños.

15 Por tanto, ✝18.15 Lc. 17.3.si tu hermano pecare contra ti, ve, y redargúyele entre ti y él solo: si te oyere, has ✝18.15 1 Co. 9.19-22.ganado á tu hermano.

16 Mas si no te oyere, toma aún contigo uno ó dos, para que ✝18.16 Dt. 19.15.en boca de dos ó de tres testigos conste toda palabra.

17 Y si no oyere á ellos, dilo á la ✝18.17 cp. 16.18. 1 Co. 5.4,5 y 6.1-6.iglesia: y si no oyere á la iglesia, ✝18.17 Ro. 16.17. 1 Co. 5.9. 2 Ts. 3.6,14. 2 Jn. 10.tenle por étnico y ✝18.17 cp. 5.46,47 y 9.10,11.publicano.

18 De cierto os digo que ✝18.18 cp. 16.19.todo lo que ligareis en la tierra, será ligado en el cielo; y todo lo que desatareis en la tierra, será desatado en el cielo.

19 Otra vez os digo, que si dos de vosotros se convinieren en la tierra, de toda cosa que pidieren, ✝18.19 cp. 7.7. 1 Jn. 5.14.les será hecho por mi Padre que está en los cielos.

20 Porque donde están dos ó tres congregados en mi nombre, allí estoy en medio de ellos.

21 Entonces Pedro, llegándose á él, dijo: Señor, ✝18.21 ver. 15¿cuántas veces perdonaré á mi hermano que pecare contra mí? ✝18.21 Lc. 17.4.¿hasta siete?

22 Jesús le dice: No te digo hasta siete, ✝18.22 cp. 6.14.mas aun hasta setenta veces siete.

23 Por lo cual, el reino de los cielos es semejante á un hombre rey, que quiso hacer cuentas con sus siervos.

24 Y comenzando á hacer cuentas, le fué presentado uno que le debía diez mil talentos.

25 Mas á éste, no pudiendo pagar, mandó su señor ✝18.25 Lv. 25.39.venderle, y á su mujer é ✝18.25 Neh. 5.5.hijos, con todo lo que tenía, y que se le pagase.

26 Entonces aquel siervo, postrado, le adoraba, diciendo: Señor, ten paciencia conmigo, y yo te lo pagaré todo.

27 El señor, movido á misericordia de aquel siervo, le soltó y le perdonó la deuda.

28 Y saliendo aquel siervo, halló á uno de sus consiervos, que le debía cien ✝18.28 cp. 20.2 y 22.19.denarios; y trabando de él, le ahogaba, diciendo: Págame lo que debes.

29 Entonces su consiervo, postrándose á sus pies, le rogaba, diciendo: Ten paciencia conmigo, y yo te lo pagaré todo.

30 Mas él no quiso; sino fué, y le echó en la cárcel hasta que pagase la deuda.

31 Y viendo sus consiervos lo que pasaba, se entristecieron mucho, y viniendo, declararon á su señor todo lo que había pasado.

32 Entonces llamándole su señor, le dice: Siervo malvado, toda aquella deuda te perdoné, porque me rogaste:

33 ¿No te convenía también á ti tener misericordia de tu consiervo, como también yo tuve misericordia de ti?

34 Entonces su señor, enojado, le entregó á los verdugos, hasta que pagase todo lo que le debía.

35 Así también hará ✝18.35 Mr. 11.26. Stg. 2.13.con vosotros mi Padre celestial, si no perdonareis de vuestros corazones cada uno á su hermano sus ofensas.

Kes on suurim taevariigis?

1 Sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on siis suurim taevariigis?"

2 Jeesus kutsus enda juurde ühe lapse, pani nende keskele seisma 3 ja ütles: „Tõesti, ma ütlen teile, kui te ei pöördu ega saa selliseks nagu lapsed, ei pääse te taevariiki! 4 Kes nüüd iseennast alandab nagu see laps, see ongi suurim taevariigis. 5 Ja kes iganes ühe niisuguse lapse võtab vastu minu nimel, see võtab vastu minu.

Patule ahvatlemisest

6 Kes iganes ahvatleb patule ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi talle kaela seotaks ja ta uputataks mere sügavusse. 7 Häda maailmale ahvatluste pärast! On küll paratamatu, et ahvatlused tulevad, kuid häda sellele, kelle kaudu need tulevad. 8 Aga kui su käsi või jalg sunnib sind pattu tegema, raiu see ära ja viska minema! Sul on parem minna käteta või jalutuna ellu kui kahe käe ja kahe jalaga olla visatud igavesse tulle. 9 Ja kui su silm ahvatleb sind patule, kisu see välja ja viska minema! Sul on parem ühe silmaga minna ellu kui kahe silmaga olla visatud põrgutulle.

Tähendamissõna eksinud lambast

10 Vaadake, et te ühtki neist pisikestest ei põlgaks! Sest ma ütlen teile, et nende inglid taevas näevad alati minu taevase Isa palet. 11 Sest Inimese Poeg on tulnud päästma kadunut.

12 Mis teie arvate: kui kellelgi on sada lammast ja üks neist ära eksib, eks ta jäta need üheksakümmend üheksa mägedesse ja lähe otsima eksinut? 13 Ja kui ta selle üles leiab, siis tõesti, ma ütlen teile, ta rõõmustab tema üle rohkem kui nende üheksakümne üheksa üle, kes ei olnud eksinud. 14 Samuti ei taha teie taevane Isa, et ükski neist pisikestest hukkuks.

Patustava venna kohtlemisest

15 Kui su vend teeb pattu, siis mine ja noomi teda nelja silma all. Kui ta sind kuulab, siis oled oma venna tagasi võitnud. 16 Aga kui ta sind ei kuula, siis võta enesega veel üks või kaks inimest, sest iga asi tuleb kinnitada kahe või kolme tunnistaja ütlusega. 17 Aga kui ta ka neid ei kuula, siis räägi kogudusele. Ja kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sinu jaoks nagu pagan või maksukoguja!

18 Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on päästetud lahti ka taevas.

19 Tõesti, taas ma ütlen teile, kui maa peal on kaks teie seast ühel meelel mingi asja suhtes, mida nad iganes paluvad, siis minu Isa, kes on taevas, annab selle neile. 20 Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel."

Tähendamissõna armutust sulasest

21 Siis Peetrus astus tema juurde ja ütles: „Issand, mitu korda ma peaksin oma vennale andestama, kui ta mu vastu patustab? Kas kuni seitse korda?"

22 Jeesus vastas: „Ma ütlen sulle, mitte seitse, vaid seitsekümmend korda seitse.

23 Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes otsustas oma sulastega arved korda seada. 24 Kui ta sellega algust tegi, toodi ta ette üks, kes võlgnes talle kümme tuhat talenti.*18:24 Üks talent oli võrdne tavainimese kahekümne aasta teenistuse eest saadud palgaga. Nt kuningas Heroodese aastatulu olevat olnud vaid 900 talenti. 25 Et tal seda maksta ei olnud, käskis isand müüa maha tema, ta naise, lapsed ja kogu ta vara, ning tasuda sellega.*18:25 Keskmise orja hind oli tollal 500–2000 päevapalka, seega ei saa kuningas oma raha kaugeltki tagasi.

26 Sulane aga langes põlvili ta ette ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle kõik tagasi!" 27 Isandal hakkas temast hale, ta laskis ta vabaks ja kustutas ta võla.

28 Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe kaassulase, kes võlgnes talle sada teenarit*18:28 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk.. Ta haaras temast kinni, hakkas teda kägistama ja ütles: „Maksa ära, mis sa mulle võlgned!"

29 Siis see sulane langes tema jalge ette maha ja anus: „Kannata veel minuga ja ma maksan sulle tagasi!"

30 Tema aga ei olnud nõus, vaid laskis ta heita vanglasse, kuni ta oma võla tasub. 31 Kui teised sulased nägid, mis sündis, olid nad väga nördinud ning rääkisid isandale kõik ära.

32 Siis kutsus isand mehe enese juurde ja ütles talle: „Sina nurjatu! Mina kustutasin kogu sinu võla, sest sa anusid mind. 33 Eks siis sinagi pidanud halastama oma kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin?" 34 Ja ta isand vihastas ning andis ta vangivalvurite kätte piinata, kuni ta tasub kogu oma võla.

35 Nõnda teeb ka minu taevane Isa teiega, kui teie kogu südamest ei anna andeks oma vennale."