1 DESPUÉS de estas cosas, era un día de fiesta de los Judíos, y subió Jesús á Jerusalem.
2 Y hay en Jerusalem á la puerta del ganado un estanque, que en hebraico es llamado Bethesda, el cual tiene cinco portales.
3 En éstos yacía multitud de enfermos, ciegos, cojos, secos, que estaban esperando el movimiento del agua.
1 El paralítico de Bethesda.
2 El Hijo uno con el Padre.
4 Porque un ángel descendía á cierto tiempo al estanque, y revolvía el agua; y el que primero descendía en el estanque después del movimiento del agua, era sano de cualquier enfermedad que tuviese.
5 Y estaba allí un hombre que había treinta y ocho años que estaba enfermo.
6 Como Jesús vió á éste echado, y entendió que ya había mucho tiempo, dícele: ¿Quieres ser sano?
7 Señor, le respondió el enfermo, no tengo hombre que me meta en el estánque cuando el agua fuere revuelta; porque entre tanto que yo vengo, otro antes de mí ha descendido.
8 Dícele Jesús: 5.8 Mr. 2.11.Levántate, toma tu lecho, y anda.
9 Y luego aquel hombre fué sano, y tomó su lecho, é íbase. Y 5.9 cp. 9.14.era sábado aquel día.
10 Entonces los Judíos decían á aquel que había sido sanado: Sábado es: 5.10 Ex. 20.10. Neh. 13.19. Jer. 17.21,22.no te es lícito llevar tu lecho.
11 Respondióles: El que me sanó, él mismo me dijo: Toma tu lecho y anda.
12 Preguntáronle entonces: ¿Quién es el que te dijo: Toma tu lecho y anda?
13 Y el que había sido sanado, no sabía quién fuese; porque Jesús se había apartado de la gente que estaba en aquel lugar.
14 Después le halló Jesús en el templo, y díjole: He aquí, has sido sanado; 5.14 cp. 8.11.no peques más, porque no te venga alguna cosa peor.
15 El se fué, y dió aviso á los Judíos, que Jesús era el que le había sanado.
16 Y por esta causa los Judíos perseguían á Jesús, y procuraban matarle, porque hacía estas cosas en sábado.
17 Y Jesús les respondió: 5.17 cp. 9.4 y 14.10.Mi Padre hasta ahora obra, y yo obro.
18 Entonces, por tanto, más procuraban los Judíos matarle, porque no sólo quebrantaba el sábado, sino que también á su Padre llamaba Dios, 5.18 cp. 10.33 y 19.7. Fil. 2.6.haciéndose igual á Dios.
19 Respondió entonces Jesús, y díjoles: De cierto, de cierto os digo: 5.19 cp. 8.28 y 14.10.No puede el Hijo hacer nada de sí mismo, sino lo que viere hacer al Padre: porque todo lo que él hace, esto también hace el Hijo juntamente.
20 Porque 5.20 cp. 3.35.el Padre ama al Hijo, y le muestra todas las cosas que él hace; y mayores obras que éstas le mostrará, de suerte que vosotros os maravilléis.
21 Porque como el Padre levanta los muertos, y 5.21 Ro. 4.17 y 8.11. Ef. 2.5. Col. 2.13.les da vida, así también el Hijo á los que quiere da vida.
22 Porque el Padre á nadie juzga, mas 5.22 cp. 9.39. Hch. 10.42 y 17.31.todo el juicio dió al Hijo;
23 Para que todos honren al Hijo como honran al Padre. 5.23 1 Jn. 2.23.El que no honra al Hijo, no honra al Padre que le envió.
24 De cierto, de cierto os digo: 5.24 cp. 3.18 y 8.51 y 20.31.El que oye mi palabra, y cree al que me ha enviado, tiene vida eterna; y no vendrá á condenación, 5.24 1 Jn. 3.14.mas pasó de muerte á vida.
25 De cierto, de cierto os digo: Vendrá hora, y ahora es, cuando 5.25 ver. 28. Ef. 5.14.los muertos oirán 5.25 cp. 11.43.la voz del Hijo de Dios: y los que oyeren vivirán.
26 Porque como el Padre tiene vida en sí mismo, 5.26 cp. 1.4 y 6.57.así dió también al Hijo que tuviese vida en sí mismo:
27 Y 5.27 ver. 22también le dió poder de hacer juicio, en cuanto es el Hijo del hombre.
28 No os maravilléis de esto; porque vendrá hora, cuando todos los que están en los sepulcros oirán su voz;
29 Y los que hicieron bien, 5.29 1 Co. 15.52. 1 Ts. 4.16.saldrán á resurrección de vida; mas los que hicieron mal, á resurrección de condenación.
30 5.30 ver. 19 No puedo yo de mí mismo hacer nada: como oigo, juzgo: y mi juicio es justo; porque 5.30 cp. 4.34 y 6.38.no busco mi voluntad, mas la voluntad del que me envió, del Padre.
31 Si yo doy 5.31 cp. 8.14,54 y 18.21.testimonio de mí mismo, mi testimonio no es verdadero.
32 5.32 ver. 37 Otro es el que da testimonio de mí; y sé que el testimonio que da de mí, es verdadero.
1 "Escudriñad las Escrituras."
2 Multiplicación de los panes.
33 5.33 cp. 1.19. Vosotros enviasteis á Juan, 5.33 cp. 1.7,15.y él dió testimonio á la verdad.
34 Empero yo no tomo el testimonio de hombre; mas digo esto, para que vosotros seáis salvos.
35 El era antorcha que ardía y alumbraba: y vosotros quisisteis recrearos por un poco á su luz.
36 Mas 5.36 1 Jn. 5.9.yo tengo mayor testimonio que el de Juan: porque 5.36 cp. 10.25,38 y 14.11.las obras que el Padre me dió que cumpliese, las mismas obras que yo hago, dan testimonio de mí, que el Padre me haya enviado.
37 Y el que me envió, 5.37 Mt. 3.17 y 17.5.el Padre, él ha dado testimonio de mí. Ni nunca habéis oído su voz, 5.37 cp. 1.18.ni habéis visto su parecer.
38 5.38 1 Jn. 4.13,14. Ni tenéis su palabra permanente en vosotros; porque al que él envió, á éste vosotros no creéis.
39 Escudriñad las Escrituras, porque á vosotros os parece que en ellas tenéis la vida eterna; y 5.39 Lc. 24.27.ellas son las que dan testimonio de mí.
40 Y no queréis venir á mí, 5.40 cp. 1.11.para que tengáis vida.
41 Gloria de los hombres no recibo.
42 Mas yo os conozco, que no tenéis amor de Dios en vosotros.
43 Yo he venido en nombre de mi Padre, y no me recibís: si 5.43 Mt. 24.5. 2 Ts. 2.3,4,8-10.otro viniere en su propio nombre, á aquél recibiréis.
44 ¿Cómo podéis vosotros creer, pues tomáis la gloria los unos de los otros, y no buscáis la gloria que de sólo Dios viene?
45 No penséis 5.45 cp. 3.17 y 8.15.que yo os tengo de acusar delante del Padre; hay quien os acusa, Moisés, en quien vosotros esperáis.
46 Porque si vosotros creyeseis á Moisés, creeríais á mí; 5.46 Lc. 24.27.porque de mí escribió él.
47 Y si á sus escritos no creéis, 5.47 Lc. 16.31.¿cómo creeréis á mis palabras?
Jeesus tervendab hingamispäeval
1 Pärast seda läks Jeesus juudi pühadeks Jeruusalemma. 2 Jeruusalemmas Lambavärava lähedal on tiik heebreakeelse nimega Betsata, mille juurde kuulub viis sammaskäiku. 3 Nende juures lebas palju haigeid: pimedaid, jalutuid, halvatuid, kes ootasid vee liikumist. 4 Sest aeg-ajalt laskus Issanda ingel alla tiiki ja segas vett. Kes siis pärast vee segamist esimesena tiiki astus, tervenes, ükskõik millisest haigusest. 5 Seal oli mees, kes oli juba kolmkümmend kaheksa aastat haige olnud. 6 Jeesus nägi teda lamamas, ja kuulnud tema pikaaegsest haigusest, küsis ta mehelt: „Kas sa tahad terveks saada?"
7 „Isand," vastas haige talle, „mul ei ole kedagi, kes mind tiiki aitaks, kui vett liigutatakse. Iga kord, kui ma minema hakkan, jõuab keegi minust ette."
8 „Tõuse," ütles Jeesus talle, „võta oma ase ja kõnni!" 9 Otsekohe sai mees terveks, võttis oma aseme ja kõndis.
See päev oli aga hingamispäev. 10 Seepärast ütlesid juutide ülemad tervenenule: „Täna on hingamispäev, sul on keelatud magamisaset kanda!"
11 Ent tema vastas neile: „See, kes mu terveks tegi, käskis mind: „Võta oma ase ja kõnni!" "
12 „Kes on see mees, kes käskis sul selle võtta ja kõndida?" nõudsid ülemad temalt.
13 Kuid tervenenu ei teadnud, kes oli ta tervendaja, sest Jeesus oli kadunud rahva hulka.
14 Hiljem kohtas Jeesus teda templis ja ütles talle: „Nüüd, kus sa oled saanud terveks, ära tee enam pattu, et sind ei tabaks midagi halvemat!" 15 Tema läks seepeale tagasi ja teatas juutide ülemaile, et ta tervendaja oli Jeesus.
Poja meelevald
16 Kuna aga Jeesus oli tervendanud hingamispäeval, hakkasid need nüüd Jeesust taga kiusama. 17 Jeesus ütles neile enda kaitseks: „Minu Isa teeb tööd tänase päevani ja ka mina töötan!" 18 Seepeale hakkasid juutide ülemad veel enam otsima võimalust teda tappa. Sest ta oli rikkunud mitte ainult hingamispäeva, vaid ka nimetanud Jumalat oma Isaks, tehes end Jumalaga võrdseks.
19 Jeesus aga vastas: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, Poeg ei saa teha midagi omapäi, ta teeb vaid seda, mida näeb Isa ees tegevat. Mida iganes Isa teeb, seda teeb ka Poeg, 20 sest Isa armastab Poega ja näitab talle kõike, mida ta ise teeb. Ja ta näitab talle veel suuremaid tegusid kui need, mida te olete näinud, nii et te hämmastute. 21 Nõnda nagu Isa äratab üles surnuid ja teeb nad elavaks, annab ka Poeg elu neile, kellele soovib anda. 22 Enamgi veel – Isa ei mõista kohut kellegi üle, vaid on kogu kohtumõistmise usaldanud Poja kätte, 23 et kõik võiksid austada Poega, nagu nad austavad Isa. Kes keeldub austamast Poega, ei austa ka Isa, kes tema on läkitanud.
24 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes võtab kuulda minu sõnu ja usub mu Läkitajat, sellel on igavene elu ja teda ei mõisteta süüdi, vaid ta on läinud surmast ellu. 25 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, tuleb aeg, ja see on juba käes, mil surnud kuulevad Jumala Poja häält ja need, kes kuulevad, elavad. 26 Sest nõnda nagu Isal on elu iseendas, on ta andnud elu ka Pojale. 27 Ja ta on andnud temale meelevalla kohut mõista, sest ta on Inimese Poeg.
28 Ärge hämmastuge, tuleb aeg, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält 29 ja tõusevad üles: need, kes on teinud head – selleks et elada, ning need, kes on teinud halba – selleks et kanda karistust. 30 Mina ei saa teha midagi omapäi; ma mõistan kohut nii, nagu mulle öeldakse. Minu kohtumõistmine on õiglane, sest ma ei püüa teha enese tahtmist, vaid oma Läkitaja tahtmist.
Tunnistused Jeesusest
31 Kui ma annaksin tunnistust iseenda kohta, ei oleks mu tunnistus tõde. 32 Aga keegi teine tunnistab minu kasuks, ja ma tean, et tema tunnistus on tõde.
33 Teie saatsite käskjalgu Johannese juurde ja tema on tunnistanud tõest. 34 Mitte et ma võtan vastu inimlikku tunnistust, aga ma räägin seda selleks, et teie saaksite päästetud. 35 Johannes oli lamp, mis läideti ja andis valgust, ning mõnda aega te rõõmustasite tema valguse üle.
36 Minul on tunnistus, mis on mõjuvam Johannese omast: töö, mille Isa on andnud mulle lõpule viia. Need teod, mida mina teen, tõendavad, et Isa on minu läkitanud. 37 Isa, kes mind saatis, on ise minu kohta tunnistusi andnud. Teie ei ole kunagi kuulnud ta häält ega näinud ta kuju, 38 teie südames ei ole kohta tema sõnale, sest te ei usu teda, kelle tema on läkitanud. 39 Te uurite küll hoolega Pühakirja, sest arvate, et see annab teile igavese elu. Aga seesama Pühakiri tunnistab minust! 40 Ja siiski ei taha te tulla minu juurde, et saada elu.
41 Ma ei vaja austust inimestelt, 42 aga ma tunnen teid. Ma tean, et teil ei ole südames Jumala armastust. 43 Mina olen tulnud oma Isa nimel, aga teie ei võta mind vastu. Samas kui mõni tuleb iseenda nimel, siis tema te võtate vastu. 44 Kuidas te võiksitegi uskuda, kui te võtate vastu austust üksteiselt, aga ei otsi seda austust, mis tuleb ainsalt Jumalalt.
45 Ometi ärge arvake, et mina hakkan teid Isa ees süüdistama. Teie süüdistaja on hoopis Mooses, kelle peale te loodate. 46 Kui te tõepoolest usuksite Moosest, siis te usuksite ka mind, sest tema on minust kirjutanud. 47 Aga kui te isegi tema kirjutatut ei usu, kuidas te siis saate uskuda minu sõnu?"