1 COMO Jesús hubo dicho estas cosas, 18.1 Mt. 26.30,36. Mr. 14.26,32. Lc. 22.39.salióse con sus discípulos tras el arroyo de Cedrón, donde estaba un huerto, en el cual entró Jesús y sus discípulos.
2 Y también Judas, el que le entregaba, sabía aquel lugar; porque muchas veces 18.2 Lc. 21.37 y 22.39.Jesús se juntaba allí con sus discípulos.
3 Judas pues 18.3 Mt. 26.47-56. Mr. 14.43-50. Lc. 22.47-53.tomando una compañía, y ministros de los pontífices y de los Fariseos, vino allí con linternas y antorchas, y con armas.
4 Empero Jesús, sabiendo todas las cosas que habían de venir sobre él, salió delante, y díjoles: ¿A quién buscáis?
5 Respondiéronle: A Jesús Nazareno. Díceles Jesús; Yo soy (Y estaba también con ellos Judas, el que le entregaba.)
6 Y como les dijo, Yo soy, volvieron atrás, y cayeron en tierra.
7 Volvióles, pues, á preguntar: ¿A quién buscáis? Y ellos dijeron: A Jesús Nazareno.
8 Respondió Jesús: Os he dicho que yo soy: pues si á mi buscáis, dejad ir á éstos.
9 Para que se cumpliese la palabra que había dicho: 18.9 cp. 17.12.De los que me diste, ninguno de ellos perdí.
10 Entonces Simón Pedro, que tenía espada, sacóla, é hirió al siervo del pontífice, y le cortó la oreja derecha. Y el siervo se llamaba Malco.
11 Jesús entonces dijo á Pedro: Mete tu espada en la vaina: 18.11 Mt. 20.22.el vaso que el Padre me ha dado, ¿no lo tengo de beber?
12 Entonces la compañía y el tribuno, y los ministros de los Judíos, prendieron á Jesús y le ataron,
13 Y 18.13 Mt. 26.57.lleváronle primeramente 18.13 Lc. 3.2. Hch. 4.6.a Anás; porque era suegro de 18.13 Mt. 26.3.Caifás, el cual era pontífice de aquel año.
14 Y era Caifás 18.14 cp. 11.49,50.el que había dado el consejo á los Judíos, que era necesario que un hombre muriese por el pueblo.
15 Y seguía á Jesús 18.15 Mt. 26.58. Mr. 14.54. Lc. 22.54.Simón Pedro, y otro discípulo. Y aquel discípulo era conocido del pontífice, y entró con Jesús al atrio del pontífice;
16 Mas Pedro 18.16 Mt. 26.69,70. Mr. 14.66-68. Lc. 22.55-57.estaba fuera á la puerta. Y salió aquel discípulo que era conocido del pontífice, y habló á la portera, y metió dentro á Pedro.
17 Entonces la criada portera dijo á Pedro: ¿No eres tú también de los discípulos de este hombre? Dice él: No soy.
18 Y estaban en pie los siervos y los ministros que habían allegado las ascuas; porque hacía frío, y calentábanse: y estaba también con ellos Pedro en pie, calentándose.
19 18.19 Mt. 26.59-68. Mr. 14.55-65. Lc. 22.63-71. Y el pontífice preguntó á Jesús acerca de sus discípulos y de su doctrina.
1 Jesús ante Caifás
2 y ante Pilato.
20 Jesús le respondió: Yo manifiestamente he hablado al mundo: yo siempre he enseñado 18.20 Mt. 26.55. Lc. 4.15. cp. 6.59en la sinagoga y en el templo, donde se juntan todos los Judíos, y nada he hablado en oculto.
21 ¿Qué me preguntas á mí? Pregunta á los que han oído, qué les haya yo hablado: he aquí, ésos saben lo que yo he dicho.
22 Y como él hubo dicho esto, uno de los criados que estaba allí, dió una bofetada á Jesús, diciendo: 18.22 Hch. 23.4.¿Así respondes al pontífice?
23 Respondióle Jesús: Si he hablado mal, da testimonio del mal: y si bien, ¿por qué me hieres?
24 Y Anás le había enviado atado á Caifás pontífice.
25 Estaba pues Pedro en pie calentándose. 18.25 Mt. 26.71-75. Mr. 14.69-72. Lc. 22.58-62.Y dijéronle: ¿No eres tú de sus discípulos? El negó, y dijo: No soy.
26 Uno de los siervos del pontífice, pariente de aquél 18.26 ver. 10a quien Pedro había cortado la oreja, le dice: ¿No te vi yo en el huerto con él?
27 Y negó Pedro otra vez: y 18.27 cp. 13.38.luego el gallo cantó.
28 Y llevaron á Jesús de Caifás al pretorio: y era por la mañana: 18.28 Hch. 10.28 y 11.3.y ellos no entraron en el pretorio por no ser contaminados, 18.28 cp. 19.14.sino que comiesen la pascua.
29 18.29 Mt. 27.11-14. Mr. 15.2-5. Lc. 23.2,3. Entonces salió Pilato á ellos fuera, y dijo: ¿Qué acusación traéis contra este hombre?
30 Respondieron y dijéronle: Si éste no fuera malhechor, no te le habríamos entregado.
31 Díceles entonces Pilato: Tomadle vosotros, y juzgadle según vuestra ley. Y los Judíos le dijeron: A nosotros no es lícito matar á nadie:
32 Para que se cumpliese 18.32 cp. 12.32,33.el dicho de Jesús, que había dicho, dando á entender de qué muerte había de morir.
33 Así que, Pilato volvió á entrar en el pretorio, y llamó á Jesús, y díjole: ¿Eres tú el Rey de los Judíos?
34 Respondióle Jesús: ¿Dices tú esto de ti mismo, ó te lo han dicho otros de mí?
35 Pilato respondió: ¿Soy yo Judío? Tu gente, y los pontífices, te han entregado á mí: ¿qué has hecho?
36 Respondió Jesús: 18.36 cp. 6.15.Mi reino no es 18.36 cp. 8.23.de este mundo: si de este mundo fuera mi reino, mis servidores pelearían para que yo no fuera 18.36 cp. 19.16.entregado á los Judíos: ahora, pues, mi reino no es de aquí.
37 Díjole entonces Pilato: ¿Luego rey eres tu? Respondió Jesús: 18.37 Mt. 27.11.Tu dices que yo soy rey. 18.37 cp. 12.27.Yo para esto he nacido, y para esto he venido al mundo, para dar testimonio 18.37 cp. 17.17,19.a la verdad. 18.37 1 Jn. 3.18,19.Todo aquél que es de la verdad, oye mi voz.
38 Dícele Pilato: ¿Qué cosa es verdad? Y como hubo dicho esto, 18.38 ver. 33salió otra vez á los Judíos, y díceles: Yo no hallo en él ningún crimen.
39 Empero vosotros 18.39 Mt. 27.15-26. Mr. 15.6-15. Lc. 23.17-25.tenéis costumbre, que os suelte uno en la Pascua: ¿queréis, pues, que os suelte al Rey de los Judíos?
40 Entonces todos dieron voces otra vez, diciendo: No á éste, sino á Barrabás. Y Barrabás era ladrón.
Jeesuse vahistamine
1 Kui ta oli palvetamise lõpetanud, läks Jeesus koos oma jüngritega ära. Nad läksid läbi Kidroni oru õlipuuaeda, mis oli teisel pool orgu.
2 Juudas, kes ta ära andis, teadis seda kohta, sest Jeesus oli seal tihti jüngritega kokku saanud. 3 Nüüd tuli Juudas sinna, juhatades sõdurite salka, valvureid ülempreestrite juurest ja varisere, kõigil kaasas laternad, tõrvikud ja relvad.
4 Teades kõike, mis teda ees ootab, läks Jeesus neile vastu ja küsis: „Keda te otsite?"
5 „Naatsareti Jeesust," vastasid need.
„Mina olen see," ütles Jeesus. Ka äraandja Juudas seisis sealsamas koos nendega.
6 Kui Jeesus ütles: „Mina olen see," kohkusid nad tagasi ja kukkusid maha.
7 Siis küsis ta neilt uuesti: „Keda te otsite?"
„Naatsareti Jeesust," kordasid nad.
8 „Ma ju ütlesin teile, et mina olen see," vastas Jeesus. „Kui te mind otsite, siis laske neil teistel minna." 9 Nõnda läks täide ta ettekuulutus: „Ma ei ole kaotanud ühtki nendest, keda sa mulle andsid!"
10 Ent Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ja lõi ülempreestri sulast, raiudes ära ta parema kõrva. (Sulase nimi oli Malkus.)
11 Jeesus ütles Peetrusele: „Pane oma mõõk tuppe! Kas ma peaksin keelduma karikast, mille Isa mulle annab?"
Jeesus viiakse Hannase juurde
12 Siis võtsid sõdurid oma ülema juhtimisel ja juudi valvurite abil Jeesuse kinni ja panid ta köidikuisse. 13 Kõigepealt viisid nad ta Hannase juurde, kes oli sel aastal ülempreestri ametit pidava Kaifase äi. 14 Just Kaifas oli andnud juutide juhtidele nõu, et on parem, kui üks inimene sureb rahva eest.
Peetrus salgab Jeesuse esimest korda
15 Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid Jeesusele. Kuna see teine jünger oli ülempreestri tuttav, võis ta siseneda ülempreestri sisehoovi koos Jeesusega. 16 Peetrus aga jäi ukse taha. Siis läks teine jünger, kes oli tuttav ülempreestrile, rääkis teenijatüdrukuga ning viis ka Peetruse sisse.
17 Teenijatüdruk küsis Peetruselt: „Eks sinagi ole üks selle mehe jüngritest?"
Peetrus vastas: „Ei, mina ei ole!"
18 Aga et väljas oli külm, olid sulased ja valvurid süüdanud sütest lõkke, mille ääres nad end soojendasid. Ja Peetrus seisis nende seas end soojendades.
Ülempreester küsitleb Jeesust
19 Samal ajal küsitles ülempreester Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta.
20 Jeesus vastas: „Ma olen avalikult maailmale rääkinud, ma olen alati õpetanud sünagoogis ja templis, kus kõik juudid kogunevad, ega ole midagi rääkinud salaja. 21 Miks sa minu käest küsid? Küsi kuulajatelt, mida ma olen rääkinud. Küll nad teavad, mida ma olen öelnud."
22 Nende sõnade peale lõi üks juures seisnud valvuritest talle käega näkku, öeldes: „Kas nõnda vastad sa ülempreestrile?"
23 Jeesus kostis: „Kui ma midagi valesti ütlesin, siis ütle, mis see oli. Kui ma aga tõtt rääkisin, siis miks sa mind peksad?"
24 Seepeale saatis Hannas Jeesuse kinniseotuna ülempreester Kaifase juurde.
Peetrus salgab Jeesust teist ja kolmandat korda
25 Siimon Peetrus aga seisis lõkke ääres ja soojendas end. Korraga küsiti temalt: „Kas sinagi oled üks selle mehe jüngritest?"
„Ei, mina ei ole," salgas ta.
26 Siis ütles talle ülempreestri sulane, kelle sugulase kõrva oli Peetrus ära raiunud: „Ma ju nägin sind õlipuuaias koos selle mehega!" 27 Peetrus salgas taas, ja kohe kires kukk.
Jeesus Pilaatuse ees
28 Siis viisid nad Jeesuse Kaifase juurest Rooma maavalitseja kohtukotta. Oli varahommik. Juudid ise ei astunud majja sisse, et mitte rüvetada end uskmatute hoones viibimisega – muidu nad poleks võinud süüa paasatoitu. 29 Seepärast tuli Pilaatus nende juurde välja ja küsis: „Milles te seda inimest süüdistate?"
30 „Kui ta ei oleks kurjategija," vastasid nad talle, „ei annaks me teda sinu kätte."
31 Pilaatus ütles neile: „Võtke teie ta ja mõistke ise tema üle kohut oma Seaduse järgi!"
„Meil ei ole luba kedagi surmata," kostsid juudid. 32 Nii läks täide Jeesuse ettekuulutus selle kohta, millist surma ta pidi surema.
33 Siis läks Pilaatus tagasi kohtukotta. Ta kutsus Jeesuse enese ette ja küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?"
34 „Kas see on sinu enda mõte," küsis Jeesus vastu, „või on sulle keegi teine seda minu kohta öelnud?"
35 „Kas ma olen juut?" vastas Pilaatus. „Su oma rahvas ja ülempreestrid andsid su minu kätte. Mida sa teinud oled?"
36 „Minu Kuningriik ei ole sellest maailmast," ütles Jeesus. „Kui mu Kuningriik oleks sellest maailmast, siis mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juudi ülemate kätte. Aga minu Kuningriik ei ole siit."
37 „Sina oled siis ikkagi kuningas?" küsis Pilaatus.
„Sina ise ütled, et mina olen kuningas," vastas Jeesus. „Mina olen selleks sündinud ja tulnud maailma, et tunnistada tõest. Igaüks, kes on tõe poolel, kuulab mind."
38 „Mis on tõde?" küsis Pilaatus. Seda öelnud, läks ta jälle juutide juurde välja, kes olid sinna kogunenud, ning teatas: „Mina ei leia temal ühtki süüd. 39 Aga teil on kombeks, et ma lasen teile paasapühadel ühe vangi vabaks. Kas te soovite, et ma lasen vabaks juutide kuninga?"
40 „Mitte tema, vaid Barabase!" karjusid nad. Ent Barabas oli osalenud mässus.