Pular para o conteúdo
Publicidade

João 11

OPKEK

1 ESTABA entonces enfermo uno llamado Lázaro, de 11.1 Mt. 21.17.Bethania, la aldea de 11.1 Lc. 10.38,39.María y de Marta su hermana.

2 (Y María, cuyo hermano Lázaro estaba enfermo, era 11.2 Mt. 26.7. cp. 12.3la que ungió al Señor con ungüento, y limpió sus pies con sus cabellos)

3 Enviaron, pues, sus hermanas á él, diciendo: Señor, he aquí, el que amas está enfermo.

4 Y oyéndolo Jesús, dijo: Esta enfermedad no es para muerte, 11.4 cp. 9.3.mas por gloria de Dios, para que el Hijo de Dios sea glorificado por ella.

5 Y amaba Jesús á Marta, y á su hermana, y á Lázaro.

6 Como oyó pues que estaba enfermo, 11.6 cp. 10.40.quedóse aún dos días en aquel lugar donde estaba.

7 Luego, después de esto, dijo á los discípulos: Vamos á Judea otra vez.

8 Dícenle los discípulos: Rabbí, ahora procuraban los Judíos 11.8 cp. 8.59 y 10.31.apedrearte, ¿y otra vez vas allá?

9 Respondió Jesús: ¿No tiene el día doce horas? 11.9 cp. 9.4.El que anduviere de día, no tropieza, porque ve la luz de este mundo.

10 Mas 11.10 cp. 12.35.el que anduviere de noche, tropieza, porque no hay luz en él.

1 Jesús llega á Bethania.

2 "Lázaro, ven fuera."

11 Dicho esto, díceles después: Lázaro nuestro amigo 11.11 2 S. 7.12. Mt. 27.52.duerme; mas voy á despertarle del sueño.

12 Dijeron entonces sus discípulos: Señor, si duerme, salvo estará.

13 Mas esto decía Jesús de la muerte de él: y ellos pensaron que hablaba del reposar del sueño.

14 Entonces, pues, Jesús les dijo claramente: Lázaro es muerto;

15 Y huélgome por vosotros, que yo no haya estado allí, para que creáis: mas vamos á él.

16 Dijo entonces 11.16 cp. 14.5 y 20.24,26-29 y 21.2.Tomás, el que se dice el Dídimo, á sus condiscípulos: Vamos también nosotros, para que muramos con él.

17 Vino pues Jesús, y halló que había 11.17 ver. 6ya cuatro días que estaba en el sepulcro.

18 Y Bethania estaba cerca de Jerusalem, como quince estadios;

19 Y muchos de los Judíos habían venido á Marta y á María, á consolarlas de su hermano.

20 Entonces Marta, como oyó que Jesús venía, salió á encontrarle; mas María se estuvo en casa.

21 Y Marta dijo á Jesús: Señor, si hubieses estado aquí, mi hermano no fuera muerto;

22 Mas también ahora, que todo lo que pidieres de Dios, te dará Dios.

23 Dícele Jesús: Resucitará tu hermano.

24 Marta le dice: Yo que resucitará en la 11.24 cp. 5.29. Lc. 14.14.resurrección en el día postrero.

25 Dícele Jesús: Yo soy 11.25 cp. 6.39,40,44,54.la resurrección 11.25 cp. 14.6. Col. 3.4.y la vida: el que cree en , aunque esté muerto, vivirá.

26 Y todo aquel que vive y cree en , 11.26 cp. 8.51,52.no morirá eternamente. ¿Crees esto?

27 Dícele: Señor; 11.27 Mt. 16.16.yo he creído que eres el Cristo, el Hijo de Dios, que has venido al mundo.

28 Y esto dicho, fuése, y llamó en secreto á María su hermana, diciendo: El Maestro está aquí y te llama.

29 Ella, como lo oyó, levántase prestamente y viene á él.

30 (Que aun no había llegado Jesús á la aldea, mas estaba en aquel lugar donde Marta le había encontrado.)

31 Entonces los Judíos que estaban en casa con ella, y la consolaban, como vieron que María se había levantado prestamente, y había salido, siguiéronla, diciendo: Va al sepulcro á llorar allí.

32 Mas María, como vino donde estaba Jesús, viéndole, derribóse á sus pies, diciéndole: Señor, si hubieras estado aquí, no fuera muerto mi hermano.

33 Jesús entonces, como la vió llorando, y á los Judíos que habían venido juntamente con ella llorando, se conmovió en espíritu, y turbóse,

34 Y dijo: ¿Dónde le pusisteis? Dicenle: Señor, ven, y ve.

35 Y lloró Jesús.

36 Dijeron entonces los Judíos: Mirad cómo le amaba.

37 Y algunos de ellos dijeron: ¿No podía éste que 11.37 cp. 9.6,7.abrió los ojos al ciego, hacer que éste no muriera?

38 Y Jesús, conmoviéndose otra vez en mismo, vino al sepulcro. Era una cueva, la cual 11.38 Mt. 27.60. cp. 20.1tenía una piedra encima.

39 Dice Jesús: Quitad la piedra. Marta, la hermana del que se había muerto, le dice: Señor, hiede ya, que es de cuatro días.

40 Jesús le dice: 11.40 vers. 25,26¿No te he dicho que, si creyeres, verás 11.40 ver. 4la gloria de Dios?

41 Entonces quitaron la piedra de donde el muerto había sido puesto. Y Jesús, alzando los ojos arriba, dijo: Padre, gracias te doy que me has oído.

42 Que yo sabía que siempre me oyes; mas 11.42 cp. 12.30.por causa de la compañía que está alrededor, lo dije, para que crean que me has enviado.

43 Y habiendo dicho estas cosas, clamó á gran voz: Lázaro, ven fuera.

44 Y el que había estado muerto, salió, 11.44 cp. 19.40.atadas las manos y los pies con vendas; y su rostro estaba envuelto en un sudario. Díceles Jesús: Desatadle, y dejadle ir.

45 Entonces muchos de los Judíos que habían venido á María, 11.45 cp. 2.23 y 12.18.y habían visto lo que había hecho Jesús, creyeron en él.

1 Profecía de Caifás.

2 María unge los pies de Jesús.

46 Mas algunos de ellos fueron á 11.46 ver. 57los Fariseos, y dijéronles lo que Jesús había hecho.

47 Entonces los pontífices 11.47 Mt. 26.3.y los Fariseos juntaron concilio, y decían: ¿Qué hacemos? porque este hombre hace muchas señales.

48 Si le dejamos así, todos creerán en él: y vendrán los Romanos, y quitarán nuestro lugar y la nación.

49 Y Caifás, uno de ellos, sumo pontífice de 11.49 cp. 18.13.aquel año, les dijo: Vosotros no sabéis nada;

50 Ni pensáis que nos conviene que un hombre muera por el pueblo, y no que toda la nación se pierda.

51 Mas esto no lo dijo de mismo; sino que, como era el sumo pontífice de aquel año, profetizó que Jesús había de morir por la nación:

52 Y 11.52 Is. 49.6. 1 Jn. 2.2.no solamente por aquella nación, 11.52 cp. 10.16.mas también para que juntase en uno los hijos de Dios que estaban derramados.

53 Así que, desde aquel día consultaban juntos de matarle.

54 Por tanto, Jesús 11.54 cp. 7.1 y 12.36.ya no andaba manifiestamente entre los Judíos; mas fuése de allí á la tierra que está junto al desierto, á una ciudad que se llama Ephraim: y estábase allí con sus discípulos.

55 Y la Pascua de los Judíos 11.55 cp. 2.13 y 6.4.estaba cerca: y muchos subieron de aquella tierra á Jerusalem antes de la Pascua, 11.55 Nm. 9.10. Hch. 21.14.para purificarse;

56 Y buscaban á Jesús, y hablaban los unos con los otros estando en el templo. ¿Qué os parece, que no vendrá á la fiesta?

57 Y los pontífices y los Fariseos habían dado mandamiento, que si alguno supiese dónde estuviera, lo manifestase, para que le prendiesen.

Laatsaruse surm

1 Siis jäi haigeks üks mees Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast. 2 Maarja oli seesama, kes oli võidnud Issandat hinnalise lõhnasalviga ja kuivatanud ta jalgu oma juustega tema vend Laatsarus oligi jäänud haigeks. 3 Seepärast saatsid õed Jeesusele sõna: Issand, su sõber, keda sa armastad, on haige."

4 Seda kuuldes ütles Jeesus: See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala auks, et austada selle läbi Jumala Poega." 5 Jeesus armastas Martat ja ta õde ja Laatsarust. 6 Kuigi ta kuulis Laatsaruse haigestumisest, jäi Jeesus veel kaheks päevaks sinna, kus ta viibis, 7 enne kui ütles oma jüngritele: Lähme tagasi Juudamaale!"

8 Rabi!" vastasid need. Alles see oli, kui juudid tahtsid sind kividega surnuks visata, ja juba lähed sa tagasi!"

9 Eks igas päevas ole kaksteist tundi?" ütles Jeesus. Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle ilma valgust. 10 Kui aga keegi kõnnib öösel, siis ta komistab, sest tal pole valgust."

11 Seda öelnud, lausus ta: Meie sõber Laatsarus on uinunud. Aga ma lähen teda üles äratama."

12 Issand," vastasid jüngrid, kui ta magab, on tal varsti parem!" 13 Ent Jeesus oli rääkinud Laatsaruse surmast, nemad aga arvasid, et ta mõtles tavalist und.

14 Nüüd ütles Jeesus neile otse: Laatsarus on surnud, 15 ja teie pärast ma olen rõõmus, et mind ei olnud seal, et te võiksite uskuda. Lähme tema juurde!"

16 Siis ütles jünger nimega Toomas ehk Kaksik oma kaaslastele: Lähme ka meie, et surra koos temaga!"

Jeesus lohutab Laatsaruse õdesid

17 Kohale jõudes leidis Jeesus, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas lamanud. 18 Betaania asus Jeruusalemma lähedal, vaid kolme kilomeetri kaugusel. 19 Paljud juudid olid tulnud Marta ja Maarja kodusse, et lohutada neid venna surma pärast. 20 Kui Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta temale vastu. Maarja aga jäi koju.

21 Issand, kui sina oleksid olnud siin," ütles Marta Jeesusele, ei oleks mu vend surnud. 22 Aga ma tean nüüdki, et Jumal annab sulle, mida sa iganes temalt palud."

23 Sinu vend tõuseb üles," ütles Jeesus.

24 Ma tean, ta tõuseb üles viimase päeva ülestõusmises," vastas Marta.

25 Mina olen ülestõusmine ja elu," ütles Jeesus. Kes minusse usub, see elab, ehkki ta sureb. 26 Ükski, kes elab ja kes usub minusse, ei sure iial. Usud sa seda?"

27 Jah, Issand," vastas Marta. Ma tõesti usun, et sina oled Messias, Jumala Poeg, kes pidi maailma tulema."

28 Seda öelnud, läks Marta koju ja kutsus vaikselt oma õde Maarjat: Õpetaja on kohal ja ta kutsub sind!" 29 Nende sõnade peale tõusis Maarja ruttu ja läks Jeesuse juurde. 30 Jeesus aga ei olnud veel jõudnud külasse, vaid viibis seal, kuhu Marta oli talle vastu läinud. 31 Kui Maarjat lohutama tulnud juudid nägid, kui kärmesti ta tõusis ja majast väljus, järgnesid nad talle, arvates, et ta läheb haua juurde nutma.

32 Kuid Maarja läks sinna, kus oli Jeesus, ja langes ta jalge ette sõnadega: Issand, kui sa oleksid olnud siin, ei oleks mu vend surnud!"

33 Nähes Maarjat ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, oli Jeesus vaimus vihane ja küsis ärritunult:

34 Kuhu te ta panite?"

Nemad vastasid: Tule ja vaata, Issand!"

35 Jeesus nuttis.

36 Seepeale tähendasid juudid üksteisele: Vaadake, kuidas ta teda armastas!"

37 Kuid mõned neist küsisid: Kas tema, kes tegi pimeda nägijaks, ei oleks võinud hoida Laatsarust suremast?"

Jeesus äratab Laatsaruse surmast

38 Jeesus, olles veelkord vihane, tuli hauakambri juurde. See oli koobas, millele oli kivi sissekäigu ette pandud. 39 Veeretage kivi kõrvale!" käskis Jeesus.

Issand," vastas surnu õde Marta, ta juba lehkab. Täna on neljas päev pärast matust."

40 Jeesus vastas: Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usud, siis sa saad näha Jumala au?"

41 Nüüd veeretati kivi kõrvale. Jeesus tõstis pilgu taeva poole ja ütles: Isa, ma tänan sind, et sa oled mind kuulnud. 42 Mina tean, et sa kuuled mind alati. Ütlen seda vaid inimeste pärast, kes siin seisavad, et nad usuksid, et sina oled minu läkitanud."

43 Seda öelnud, hüüdis Jeesus valjusti: Laatsarus, tule välja!" 44 Ja surnu tuli hauast välja, käed ja jalad linasesse riidesse mähitud, higirätik näo ümber.

Siduge ta lahti ja laske tal minna!" käskis Jeesus.

Plaan Jeesus tappa

45 Seetõttu hakkasid temasse uskuma paljud juudid, kes olid tulnud Maarjale külla ja näinud, mis oli sündinud. 46 Kuid mõned neist läksid variseride juurde ja rääkisid neile, mis Jeesus oli teinud. 47 Siis kutsusid ülempreestrid ja variserid kokku Suurkohtu.

Mida me ette võtame?" arutasid nad. See inimene annab palju tunnustähti. 48 Kui me jätame ta rahule, hakkavad kõik temasse uskuma, ning siis tulevad roomlased ja pühivad maa pealt ära nii meie templi kui ka rahva."

49 Ent üks nende seast, mees nimega Kaifas, kes oli sel aastal ülempreester, ütles: Te ei tea midagi! 50 Te ei mõista, et teie jaoks on parem, kui üks inimene sureb rahva eest, kui et kogu rahvas hukkub."

51 Neid sõnu ei öelnud ta omast peast, vaid selle aasta ülempreestrina kuulutas ta ette, et Jeesus peab surema juudi rahva eest, 52 ja mitte ainult nende eest, vaid üle kogu maailma pillutatud Jumala laste eest, tuues nad kokku ja tehes nad üheks. 53 Sellest päevast peale otsustasid juutide ülemad Jeesuse ära tappa.

54 Seepärast ei liikunud Jeesus Juudamaal enam avalikult ringi, vaid siirdus kõrbeäärsesse piirkonda, Efraimi külla, ning peatus seal oma jüngritega.

55 Ent juutide paasapühad olid tulemas ning palju maarahvast läks pühade eel aegsasti Jeruusalemma, et võtta osa puhastustalitustest. 56 Nad otsisid Jeesust ja arutasid templis seistes: Mis te arvate? Kas ta ei tulegi pühadeks?" 57 Sest ülempreestrid ja variserid olid saatnud laiali korraldused, et kui keegi teab Jeesuse asukohta, peab ta sellest neile teatama, et nad saaksid ta kinni võtta.

Veja também