1 Y JESÚS se fué al monte de las Olivas.
2 Y 8.2 Lc. 21.37,38.por la mañana volvió al templo, y todo el pueblo vino á él: y 8.2 Mt. 26.55.sentado él, los enseñaba.
3 Entonces los escribas y los Fariseos le traen una mujer tomada en adulterio; y poniéndola en medio,
4 Dícenle: Maestro, esta mujer ha sido tomada en el mismo hecho, adulterando;
5 Y en la ley Moisés nos 8.5 Lv. 20.10. Dt. 22.22.mandó apedrear á las tales: tú pues, ¿qué dices?
6 Mas esto decían tentándole, para poder acusarle. Empero Jesús, inclinado hacia abajo, escribía en tierra con el dedo.
7 Y como perseverasen preguntándole, enderezóse, y díjoles: 8.7 Ro. 2.1.El que de vosotros esté sin pecado, 8.7 Dt. 17.7.arroje contra ella la piedra el primero.
8 Y volviéndose á inclinar hacia abajo, escribía en tierra.
9 Oyendo, pues, ellos, 8.9 Ro. 2.15.redargüidos de la conciencia, salíanse uno á uno, comenzando desde los más viejos hasta los postreros: y quedó solo Jesús, y la mujer que estaba en medio.
10 Y enderezándose Jesús, y no viendo á nadie más que á la mujer, díjole: ¿Mujer, dónde están los que te acusaban? ¿Ninguno te ha condenado?
11 Y ella dijo: Señor, ninguno. Entonces Jesús le dijo: Ni yo te condeno: vete, y 8.11 cp. 5.14.no peques más.
12 Y hablóles Jesús otra vez, diciendo: 8.12 cp. 1.4,9.Yo soy la luz del mundo: el que me sigue, no andará en tinieblas, mas tendrá la lumbre de la vida.
13 Entonces los Fariseos le dijeron: Tú de ti mismo das testimonio: tu testimonio no es verdadero.
14 Respondió Jesús, y díjoles: 8.14 cp. 5.31.Aunque yo doy testimonio de mí mismo, mi testimonio es verdadero, porque sé 8.14 ver. 42. cp. 7.29 y 13.3.de dónde he venido y 8.14 cp. 16.28.a dónde voy; mas vosotros 8.14 cp. 9.29.no sabéis de dónde vengo, y á dónde voy.
15 Vosotros según la carne juzgáis; mas 8.15 cp. 12.47.yo no juzgo á nadie.
16 Y si yo juzgo, mi juicio es verdadero; porque 8.16 cp. 16.32.no soy solo, sino yo y el que me envió, el Padre.
17 Y en vuestra ley está escrito 8.17 Dt. 19.15.que el testimonio de dos hombres es verdadero.
18 Yo soy el que doy testimonio de mí mismo: y da testimonio de mí el que me envió, el Padre.
19 Y decíanle: ¿Dónde está tu Padre? Respondió Jesús: 8.19 cp. 16.3.Ni á mí me conocéis, ni á mi Padre; 8.19 cp. 14.7.si á mí me conocieseis, á mi Padre también conocierais.
20 Estas palabras habló Jesús en 8.20 Mr. 12.41.el lugar de las limosnas, enseñando en el templo: y 8.20 cp. 7.30.nadie le prendió; porque aun no había venido su hora.
21 Y díjoles otra vez Jesús: Yo me voy, y 8.21 cp. 7.34,36 y 13.33.me buscaréis, mas en vuestro pecado moriréis: á donde yo voy, vosotros no podéis venir.
22 Decían entonces los Judíos: 8.22 cp. 7.35.¿Hase de matar á sí mismo, que dice: A donde yo voy, vosotros no podéis venir?
1 "La verdad os libertará."
2 Misión divina de Jesús.
23 Y decíales: 8.23 cp. 3.31.Vosotros sois de abajo, 8.23 cp. 18.36.yo soy de arriba; vosotros sois de este mundo, 8.23 cp. 17.14,16.yo no soy de este mundo.
24 Por eso os dije que moriréis en vuestros pecados: porque si no creyereis que yo soy, en vuestros pecados moriréis.
25 Y decíanle: ¿Tú quién eres? Entonces Jesús les dijo: El que al principio también os he dicho.
26 Muchas cosas tengo que decir y juzgar de vosotros: mas 8.26 cp. 7.28.el que me envió, es verdadero: y yo, lo que he oído de él, esto hablo en el mundo.
27 Mas no entendieron que él les hablaba del Padre.
28 Díjoles pues, Jesús: 8.28 cp. 3.14 y 12.32,34.Cuando levantareis al Hijo del hombre, entonces entenderéis que yo soy, y que 8.28 cp. 5.19.nada hago de mí mismo; mas 8.28 cp. 7.16.como el Padre me enseñó, esto hablo.
29 Porque el que me envió, conmigo está; 8.29 ver. 16no me ha dejado solo el Padre; 8.29 cp. 4.34 y 5.30 y 6.38.porque yo, lo que á él agrada, hago siempre.
30 Hablando él estas cosas, 8.30 cp. 7.31 y 10.42 y 11.45 y 12.11,42.muchos creyeron en él.
31 Y decía Jesús á los Judíos que le habían creído: Si vosotros permaneciereis en mi palabra, seréis verdaderamente mis discípulos;
32 Y conoceréis 8.32 cp. 1.17.la verdad, y 8.32 Ro. 6.18,22 y 8.2.la verdad os libertará.
33 Y respondiéronle: 8.33 Mt. 3.9.Simiente de Abraham somos, y jamás servimos á nadie: ¿cómo dices tú: Seréis libres?
34 Jesús les respondió: De cierto, de cierto os digo, 8.34 Ro. 6.16,20. 2 P. 2.19.que todo aquel que hace pecado, es siervo de pecado.
35 Y 8.35 Ga. 4.30.el siervo no queda en casa para siempre: el hijo queda para siempre.
36 Así que, 8.36 Ga. 5.1.si el Hijo os libertare, seréis verdaderamente libres.
37 Sé que sois 8.37 Ro. 9.7.simiente de Abraham, mas procuráis matarme, porque mi palabra no cabe en vosotros.
38 Yo hablo 8.38 cp. 3.32 y 5.19.lo que he visto cerca del Padre; y vosotros hacéis lo que habéis oído cerca de 8.38 vers. 41,44vuestro padre.
39 Respondieron y dijéronle: Nuestro padre es Abraham. Díceles Jesús: 8.39 cp. 1.47. Ga. 3.29.Si fuerais hijos de Abraham, las obras de Abraham harías.
40 Empero ahora procuráis matarme, hombre que os he hablado la verdad, la cual he oído de Dios: no hizo esto Abraham.
41 Vosotros hacéis las obras de vuestro padre. Dijéronle entonces: 8.41 Os. 2.4.Nosotros no somos nacidos de fornicación; 8.41 Dt. 32.6.un padre tenemos, que es Dios.
42 Jesús entonces les dijo: Si vuestro padre fuera Dios, ciertamente me amaríais: 8.42 cp. 13.3 y 16.27,28,30.porque yo de Dios he salido, y he venido; que no he venido de mí mismo, mas él me envió.
43 ¿Por qué no reconocéis mi lenguaje? porque no podéis oir mi palabra.
44 Vosotros de vuestro padre el diablo sois, y los deseos de vuestro padre queréis cumplir. Él, 8.44 Gn. 4.8,9. 1 Jn. 3.12,15.homicida ha sido desde el principio, y no permaneció en la verdad, porque no hay verdad en él. Cuando 8.44 Gn. 3.4.habla mentira, de suyo habla; porque es mentiroso, y padre de mentira.
45 Y porque yo digo verdad, no me creéis.
46 8.46 He. 4.15. ¿Quién de vosotros me redarguye de pecado? Pues si digo verdad, ¿por qué vosotros no me creéis?
47 El que es de Dios, las palabras de Dios oye: por esto no las oís vosotros, porque no sois de Dios.
48 Respondieron entonces los Judíos, y dijéronle: ¿No decimos bien nosotros, que tú eres Samaritano, y 8.48 cp. 7.20.tienes demonio?
49 Respondió Jesús: Yo no tengo demonio, antes honro á mi Padre; y vosotros me habéis deshonrado.
50 Y 8.50 cp. 5.41.no busco mi gloria: hay quien la busque, y juzgue.
51 De cierto, de cierto os digo, 8.51 cp. 14.23 y 15.20 y 17.6.que el que guardare mi palabra, no verá muerte para siempre.
52 Entonces los Judíos le dijeron: Ahora conocemos que tienes demonio. Abraham murió, y los profetas, y tú dices: El que guardare mi palabra, no gustará muerte para siempre.
1 Cristo, mayor que Abraham.
2 El ciego de nacimiento.
53 ¿Eres tú mayor que nuestro padre Abraham, el cual murió? y los profetas murieron: ¿quién te haces á ti mismo?
54 Respondió Jesús: Si yo me glorifico á mí mismo, mi gloria es nada: 8.54 cp. 16.14.mi Padre es el que me glorifica; el que vosotros decís que es vuestro Dios;
55 Y no le conocéis: mas yo le conozco; y si dijere que no le conozco, seré como vosotros mentiroso: mas le conozco, y guardo su palabra.
56 Abraham vuestro padre 8.56 Mt. 13.17. Lc. 10.24.se gozó por ver mi día; y lo vió, y se gozó.
57 Dijéronle entonces los Judíos: Aun no tienes cincuenta años, ¿y has visto á Abraham?
58 Díjoles Jesús: De cierto, de cierto os digo: Antes que Abraham fuese, 8.58 cp. 17.5,24. Col. 1.17. Ap. 1.8,11 y 21.6 y 22.13.yo soy.
59 Tomaron entonces piedras 8.59 cp. 10.31,39.para tirarle: mas Jesús 8.59 cp. 12.36.se encubrió, y salió del templo; y atravesando por medio de ellos, se fué.
1 Aga Jeesus läks Õlimäele.
2 Varahommikul tuli ta tagasi templisse ning tema ümber kogunes suur rahvahulk. Ta istus ja hakkas neid õpetama. 3 Siis tõid kirjatundjad ja variserid sinna naise, kes oli tabatud abielurikkumiselt. Nad panid ta kõigi ette seisma 4 ja ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, see naine tabati äsja abielurikkumiselt. 5 Moosese Seadus käsib meil säärased naised kividega surnuks visata, aga mida ütled sina?" 6 Selle küsimusega püüdsid nad teda lõksu meelitada, et saada alust tema süüdistamiseks.
Ent Jeesus kummardas maha ja kirjutas sõrmega maapinnale. 7 Kui nad aga küsimist ei jätnud, ajas ta enese sirgu ja ütles: „Kes teie seast on patuta, visaku esimesena kivi!" 8 Siis kummardas ta jälle ja kirjutas maapinnale.
9 Ent need, kes olid kuulnud ta sõnu, lahkusid üksteise järel, alates vanimast, kuni kohale jäid vaid Jeesus ja naine, kes ikka veel seisis. 10 Jeesus ajas enese sirgu ja küsis: „Naine, kus nad siis on? Kas keegi ei mõistnudki sind surma?"
11 „Ei keegi, Issand!" vastas naine.
„Minagi ei mõista sind surma," ütles Jeesus. „Mine, ja siitpeale ära tee enam pattu!"
Vaidlus Jeesuse tunnistuse üle
12 Kui Jeesus rääkis taas rahvale, ütles ta: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei kõnni iialgi pimeduses, vaid tal on elu valgus."
13 Variserid ütlesid talle: „Sa tunnistad iseenda kohta. Sinu tunnistus ei kehti."
14 „Isegi kui ma tunnistan iseenda kohta," vastas Jeesus, „on minu tunnistus tõene, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Teie aga ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 15 Teie mõistate kohut inimliku arusaamise kohaselt, mina aga ei mõista kellelegi üle kohut. 16 Ja kui ma mõistaksingi kohut, oleks minu otsus õige, sest ma ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes mind saatis. 17 Samamoodi on ju ka teie Seaduses kirjas, et kahe tunnistaja ütlus on tõsi. 18 Mina tunnistan enesest ja minust tunnistab Isa, kes on mind saatnud."
19 „Kus on sinu isa?" küsisid nad siis temalt.
„Teie ei tunne mind ega minu Isa," vastas Jeesus. „Kui te tunneksite mind, siis te tunneksite ka minu Isa." 20 Seda rääkis Jeesus templis varalaeka juures õpetades. Kuid keegi ei võtnud teda kinni, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Vaidlus selle üle, kes on Jeesus
21 Siis ütles Jeesus neile: „Mina lähen ära ja te otsite mind taga ning surete oma patus. Sinna, kuhu mina lähen, ei saa teie järele tulla."
22 Juudid küsisid üksteiselt: „Ega ta end ometi tappa kavatse, et ta ütleb „Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie järele tulla"?"
23 Jeesus ütles neile: „Teie olete pärit alt, mina olen pärit ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 24 Ma ütlesin teile, et te surete oma pattudesse. Kui te ei usu, et mina olen tema, siis te tõesti surete oma pattudesse."
25 „Kes sa siis oled?" küsisid nemad.
„Mida ma olen teile algusest peale rääkinud?" vastas Jeesus. 26 „Mul on palju teie süüdimõistmiseks öelda. Tema, kes mu saatis, on usaldusväärne, ja mida ma temalt olen kuulnud, räägin ma maailmale."
27 Nad ei mõistnud, et ta rääkis neile Isast. 28 Jeesus ütles neile: „Kui te olete Inimese Poja ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see, ja et mina ei tee midagi omapäi, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. 29 Minu Läkitaja on minuga; ta ei ole iial jätnud mind üksi, sest ma teen alati seda, mis talle meeldib." 30 Seda kuuldes uskusid paljud temasse.
Aabrahami lapsed
31 Siis ütles Jeesus temasse uskuma hakanud juutidele: „Kui te jääte minu õpetusse, olete te tõepoolest minu jüngrid. 32 Siis te tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks."
33 „Meie oleme Aabrahami järeltulijad," kostsid need talle, „ega ole iial kedagi orjanud. Kuidas sa siis ütled, et me saame vabaks?"
34 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile," vastas neile Jeesus, „igaüks, kes teeb pattu, on patu ori. 35 Aga ori ei jää peresse alatiseks, kuid poeg jääb alatiseks. 36 Kui nüüd Poeg teid vabastab, siis te olete ka tõeliselt vabad. 37 Ma tean, et te olete Aabrahami järeltulijad. Ometi te tahate mind tappa, sest teie südames ei ole kohta minu sõnadele. 38 Mina räägin seda, mida olen näinud oma Isa juures. Teie aga teete seda, mida olete kuulnud oma isa käest."
39 Nad vastasid: „Meie isa on Aabraham!"
„Kui te oleksite Aabrahami lapsed," ütles Jeesus, „siis te teeksite Aabrahami tegusid. 40 Nüüd aga tahate tappa mind, inimest, kes on rääkinud teile tõtt, mida ta on Jumala käest kuulnud. Aabraham ei teinud nõnda. 41 Teie teete oma isa tegusid."
„Meie ei ole sündinud abielurikkumisest," ütlesid nad, „meil on üks isa – Jumal."
Kuradi lapsed
42 „Kui Jumal oleks teie isa," vastas Jeesus, „siis te armastaksite mind. Sest mina olen Jumala juurest siia tulnud. Ma ei ole tulnud omapäi, vaid tema on mu saatnud. 43 Miks te mu jutust aru ei saa? Sellepärast, et te olete võimetud sellest aru saama. 44 Teie olete oma isa, kuradi, lapsed ja teete pigem seda, mida tema soovib. Tema on olnud algusest peale mõrvar ega ole iial sallinud tõde, sest tema sees ei ole tõde. Kui ta valetab, räägib ta oma emakeeles, sest ta on valetaja ja valede isa. 45 Aga kuna mina räägin tõtt, siis te mind ei usu. 46 Kes teie seast saab tõestada minu süüd üheski patus? Kui ma aga tõtt räägin, miks te siis mind ei usu? 47 Kes on Jumala oma, kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule, sest teie ei ole Jumala omad."
Jeesus tunnistab iseendast
48 Siis vastasid juudid talle: „Eks me ütle õigesti, et sa oled samaarlane ja sinus on kuri vaim?"
49 „Kurja vaimu minus ei ole," vastas Jeesus. „Ma lihtsalt austan oma Isa, teie aga teotate mind. 50 Mina ei otsi austust iseendale. Aga on üks, kes seda otsib, ja tema on kohtunik. 51 Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes minu sõnu järgib, ei sure iialgi."
52 Juudid ütlesid talle: „Nüüd me oleme kindlad, et sinus on kuri vaim. Aabraham suri ja prohvetid samuti, ent sina ütled: „Kes minu sõnu järgib, ei maitse surma iialgi!" 53 Kas sina oled siis suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetidki on surnud. Kelleks sa ennast ometi pead?"
54 „Kui ma iseennast austaksin," vastas Jeesus, „ei oleks mu austus midagi väärt. Mind austab minu Isa, keda teie nimetate oma Jumalaks. 55 Ja siiski te ei tunne teda! Aga mina tunnen. Kui mina ütleksin, et mina teda ei tunne, oleksin sama valelik nagu teie. Kuid mina tunnen teda ja järgin tema sõnu. 56 Teie isa Aabraham juubeldas, et saab näha minu päeva. Ta nägigi seda ja oli väga rõõmus."
57 Juudid ütlesid talle: „Sa pole veel viiskümmend aastatki vana ja oled näinud Aabrahami?"
58 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile," vastas Jeesus, „enne kui Aabraham sündis, olen mina!"
59 Seepeale haarasid nad kive, et teda visata. Jeesus aga peitis end ära ja lahkus templist.