1 Y DESPUÉS de estas cosas, designó el Señor aun 10.1 cp. 9.1,2,6.otros 10.1 Ex. 24.1,9. Nm. 11.16.setenta, los cuales 10.1 Mr. 6.7.envió de dos en dos delante de sí, á toda ciudad y lugar á donde él había de venir.
2 Y les decía: 10.2 Mt. 9.37,38.La mies á la verdad es mucha, mas los obreros pocos; por tanto, rogad al Señor de la mies que envíe obreros á su mies.
3 Andad, 10.3 Mt. 10.16.he aquí yo os envío como corderos en medio de lobos.
4 10.4 Mt. 10.9-15. Mr. 6.8-11. cp. 9.3-5 .No llevéis bolsa, ni alforja, ni calzado; 10.4 2 R. 4.29.y á nadie saludéis en el camino.
5 En cualquiera casa donde entrareis, primeramente decid: 10.5 1 S. 25.6. cp. 24.36Paz sea á esta casa.
6 Y si hubiere allí 10.6 cp. 16.8. Ef. 5.6,8.algún hijo de paz, vuestra paz reposará sobre él; y si no, se volverá á vosotros.
7 Y posad en aquella misma casa, comiendo y bebiendo lo que os dieren; porque el obrero digno es de su salario. No os paséis de casa en casa.
8 Y en cualquiera ciudad donde entrareis, y os recibieren, comed lo que os pusieren delante;
9 Y sanad los enfermos que en ella hubiere, y decidles: 10.9 Mt. 3.2.Se ha llegado á vosotros el reino de Dios.
10 Mas en cualquier ciudad donde entrareis, y no os recibieren, saliendo por sus calles, decid:
11 Aun el polvo que se nos ha pegado de vuestra ciudad á nuestros pies, sacudimos 10.11 Hch. 13.51.en vosotros: esto empero sabed, que el reino de los cielos se ha llegado á vosotros.
12 Y os digo que 10.12 Mt. 10.15. Mr. 6.11.los de Sodoma tendrán más remisión aquel día, que aquella ciudad.
13 ¡Ay de ti, 10.13 Mt. 11.21-23.Corazín! ¡Ay de ti, Bethsaida! que si en Tiro y en Sidón hubieran sido hechas las maravillas que se han hecho en vosotras, ya días ha que, sentados en cilicio y ceniza, se habrían arrepentido.
14 Por tanto, Tiro y Sidón tendrán más remisión que vosotras en el juicio.
15 Y tú, Capernaum, que hasta los cielos estás levantada, hasta los infiernos serás abajada.
16 El que á vosotros oye, 10.16 Mt. 10.40. Jn. 5.23.a mí oye; y el que á vosotros desecha, á mí desecha; y el que á mí desecha, desecha al que me envió.
17 Y volvieron 10.17 ver. 1los setenta con gozo, diciendo: Señor, aun los demonios se nos sujetan en tu nombre.
18 Y les dijo: 10.18 Jn. 12.31.Yo veía á Satanás, como un rayo, que 10.18 Ap. 12.8,12.caía del cielo.
19 He aquí 10.19 Sal. 91.13. Hch. 28.5.os doy potestad de hollar sobre las serpientes y sobre los escorpiones, y sobre toda fuerza del enemigo, y nada os dañará.
20 Mas no os gocéis de esto, que los espíritus se os sujetan; antes 10.20 Ex. 32.32. Is. 4.3. He. 12.23.gozaos de que vuestros nombres están escritos en los cielos.
21 En aquella misma 10.21 Mr. 11.25-27.hora Jesús se alegró en espíritu, y dijo: Yo te alabo, oh Padre, Señor del cielo y de la tierra, que escondiste estas cosas á los sabios y entendidos, y las has revelado á los pequeños: así, Padre, porque así te agradó.
22 Todas las cosas me son entregadas de mi Padre: y nadie sabe quién sea el Hijo sino el Padre; ni quién sea el Padre, sino el Hijo, y á quien el Hijo lo quisiere revelar.
23 Y vuelto particularmente á los discípulos, dijo: 10.23 Mt. 13.16,17.Bienaventurados los ojos que ven lo que vosotros veis:
24 Porque os digo que muchos profetas y reyes desearon ver lo que vosotros veis, y no lo vieron; y oir lo que oís, y no lo oyeron.
25 Y he aquí, un doctor de la ley se levantó, tentándole y diciendo: 10.25 Mt. 19.16 y 22.35-39. Mr. 10.17. cp. 18.18Maestro, ¿haciendo qué cosa poseeré la vida eterna?
26 Y él dijo: ¿Qué está escrito de la ley? ¿cómo lees?
27 Y él respondiendo, dijo: 10.27 Dt. 6.5.Amarás al Señor tu Dios de todo tu corazón, y de toda tu alma, y de todas tus fuerzas, y de todo tu entendimiento; 10.27 1 R. 19.20.y á tu prójimo como á ti mismo.
1 El buen samaritano.
2 La oración dominical.
28 Y díjole: Bien has respondido: haz esto, y vivirás.
29 Mas él, queriéndose 10.29 cp. 16.15.justificar á sí mismo, dijo á Jesús: ¿Y quién es mi prójimo?
30 Y respondiendo Jesús, dijo: Un hombre descendía de Jerusalem á Jericó, y cayó en manos de ladrones, los cuales le despojaron; é hiriéndole, se fueron, dejándole medio muerto.
31 Y aconteció, que descendió un sacerdote por aquel camino, y viéndole, 10.31 Sal. 38.11.se pasó de un lado.
32 Y asimismo un Levita, llegando cerca de aquel lugar, y viéndole, se pasó de un lado.
33 Mas 10.33 Mt. 10.5.un Samaritano que transitaba, viniendo cerca de él, y viéndole, fué movido á misericordia;
34 Y llegándose, vendó sus heridas, echándo les aceite y vino; y poniéndole sobre su cabalgadura, llevóle al mesón, y cuidó de él.
35 Y otro día al partir, sacó dos 10.35 Mt. 20.2.denarios, y diólos al huésped, y le dijo: Cuídamele; y todo lo que de más gastares, yo cuando vuelva te lo pagaré.
36 ¿Quién, pues, de estos tres te parece que fué el prójimo de aquél que cayó en manos de los ladrones?
37 Y él dijo: El que usó con él de misericordia. Entonces Jesús le dijo: Ve, y haz tú lo mismo.
38 Y aconteció que yendo, entró él en una aldea: y una mujer llamada 10.38 Jn. 11.1,5 y 12.2,3.Marta, le recibió en su casa.
39 Y ésta tenía una hermana que se llamaba María, la cual 10.39 Jn. 11.20.sentándose á los pies de Jesús, oía su palabra.
40 Empero Marta se distraía en muchos servicios; y sobreviniendo, dice: Señor, ¿no tienes cuidado que mi hermana me deja servir sola? Dile pues, que me ayude.
41 Pero respondiendo Jesús, le dijo: Marta, Marta, cuidadosa estás, y con las muchas cosas estás turbada:
42 Empero una cosa es necesaria; y María escogió la buena parte, la cual no le será quitada.
Jeesus läkitab seitsekümmend kaks jüngrit
1 Pärast seda määras Issand veel seitsekümmend kaks jüngrit ja saatis nad kahekaupa enda ees igasse linna ja paika, kuhu ta oli minemas. 2 Ta ütles neile: „Lõikus on suur, aga töötegijaid on vähe. Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! 3 Minge! Ma saadan teid otsekui tallekesi huntide sekka. 4 Ärge võtke rahakotti ega kotti ega sandaale ja ärge tervitage kedagi teel!
5 Kui te sisenete majja, öelge kõigepealt: „Rahu sellele kojale!" 6 Ja kui seal on rahulaps, jääb teie rahu tema peale, aga kui mitte, pöördub rahu teie juurde tagasi. 7 Jääge sinna majja, sööge ja jooge kõike, mida nad teile pakuvad, sest töötegija on oma palka väärt. Ärge käige ühest majast teise!
8 Kui te lähete linna ja teid võetakse vastu, sööge, mis teie ette pannakse. 9 Tervendage sealseid haiged ja öelge neile: „Jumala riik on teie lähedal!" 10 Aga kui te lähete linna ja teid ei võeta vastu, minge linnaväljakule ja öelge: 11 „Isegi teie linna tolmu, mis on meie jalgadel, pühime me ära teile hoiatuseks. Kuid teadke seda: Jumala riik on lähedal!" 12 Ma ütlen teile, Soodomal läheb sel päeval kergemini kui sellel linnal.
13 Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need imeteod, mis teie juures sündisid, siis oleksid nad ammugi kotiriides ja tuhas meelt parandanud. 14 Aga Tüürosel ja Siidonil läheb kohtupäeval kergemini kui teil. 15 Ja sina, Kapernaum, kas sind peaks ülendatama taevani? Sa langed alla põrgupõhja!
16 Kes iganes teid kuulab, see kuulab mind, kes teid ära tõukab, see tõukab ära minu; aga kes minu ära tõukab, tõukab ära tema, kes mind läkitas."
17 Seitsekümmend kaks jüngrit saabusid tagasi rõõmsatena ja ütlesid: „Issand, isegi kurjad vaimud alluvad meile sinu nimes!"
18 Ta vastas: „Ma nägin saatanat kui välku taevast langemas. 19 Ma olen andnud teile meelevalla tallata madude ja skorpionite peal ja kogu vaenlase väe peal. Miski ei tee teile kahju. 20 Kuid ärge rõõmustage, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!"
21 Selsamal ajal täitus Jeesus rõõmuga Pühas Vaimus ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled pannud varjule tarkade ja arusaajate eest, kuid ilmutanud lapsemeelsetele! Jah, Isa, nõnda on see olnud sulle meelepärane.
22 Kõik on mu Isa andnud minu kätte. Keegi ei tea, kes on Poeg, kui ainult Isa, ja kes on Isa, kui vaid Poeg, ja see, kellele Poeg soovib teda ilmutada."
23 Ja omavahel olles Jeesus pöördus jüngrite poole ja ütles: „Õnnistatud on silmad, mis näevad seda, mida teie näete. 24 Sest ma ütlen teile, paljud prohvetid ja kuningad tahtsid näha seda, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud."
Tähendamissõna heast samaarlasest
25 Kord tõusis üks kirjatundja püsti, et Jeesust proovile panna. „Õpetaja," küsis ta, „mida ma pean tegema, et pärida igavest elu?"
26 „Mis on Seaduses kirjas?" küsis ta. „Kuidas sa seda mõistad?"
27 Ta vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamest ja kogu oma hingest ning kogu oma jõust ja kogu oma mõistusest, ja armasta oma ligimest nagu iseennast!"
28 „Sa oled õigesti vastanud," vastas Jeesus. „Tee seda, ja sa jääd elama!"
29 Aga tahtes ennast õigustada, küsis ta Jeesuselt: „Ja kes on minu ligimene?"
30 Jeesus ütles vastuseks: „Üks mees läks Jeruusalemmast alla Jeerikosse, kui ta sattus röövlite kätte. Nad röövisid ta riided, peksid teda ja läksid ära, jättes ta poolsurnuna maha. 31 Sama teed juhtus minema keegi preester ja meest nähes möödus temast teisel pool teed. 32 Nõndasamuti ka leviit: kui ta selle kohani jõudis ja teda nägi, läks teisele poole teed. 33 Ka üks samaarlane jõudis samasse kohta, ja kui ta nägi meest, oli tal temast hale. 34 Ta läks mehe juurde, sidus tema haavad ning valas neile õli ja veini. Siis ta pani mehe oma eesli selga, viis öömajale ja hoolitses tema eest. 35 Järgmisel päeval võttis ta kaks teenarit10:35 Üks teenar oli töölise keskmine päevapalk. ja andis need peremehele: „Kanna tema eest hoolt, ja kui ma tulen tagasi, hüvitan lisakulud, mida sa tema pärast tegid."
36 Milline neist kolmest oli sinu arvates ligimene sellele mehele, kes röövlite kätte langes?"
37 Kirjatundja vastas: „See, kes tema vastu armuline oli."
Jeesus ütles: „Mine ja tee samamoodi!"
Jeesus Marta ja Maarja kodus
38 Kui Jeesus ja ta jüngrid olid teel, jõudsid nad külla, kus üks naine, Marta, ta vastu võttis. 39 Tal oli õde nimega Maarja, kes istus Issanda jalge ees ja kuulas, mida ta rääkis. 40 Aga Marta oli mures kõigi toimetuste pärast, mis ta pidi tegema. Ta tuli Jeesuse juurde ja küsis: „Issand, kas sa ei hooli, et mu õde jättis kogu töö ainult minu kanda? Ütle talle, et ta mind aitaks!"
41 „Marta, Marta," vastas Issand, „sa oled mures ja rahulolematu paljude asjade pärast, 42 kuid tarvis on vaid üht. Maarja on valinud selle, mis on parem, ja seda ei võeta temalt ära."