Pular para o conteúdo
Publicidade

Lucas 6

OPKEK

1 Y ACONTECIÓ 6.1 Mt. 12.1-8. Mr. 2.23-28.que pasando él por los sembrados en un sábado segundo del primero, sus discípulos arrancaban espigas, y comían, restregándolas con las manos.

2 Y algunos de los Fariseos les dijeron: 6.2 Jn. 5.10.¿Por qué hacéis lo que no es lícito hacer en los sábados?

3 Y respondiendo Jesús les dijo: ¿Ni aun esto habéis leído, qué hizo David cuando tuvo hambre, él, y los que con él estaban;

4 Cómo entró en la casa de Dios, y tomó los panes de la proposición, y comió, y dió también á los que estaban con él, los cuales no era lícito comer, sino á solos los sacerdotes?

5 Y les decía. El Hijo del hombre es Señor aun del sábado.

6 Y 6.6 Mt. 12.9-14. Mr. 3.1-6.aconteció también en otro sábado, que él entró en la sinagoga y enseñaba; y estaba allí un hombre que tenía la mano derecha 6.6 Jn. 5.3.seca.

7 Y le 6.7 cp. 14.1.acechaban los escribas y los Fariseos, si sanaría en sábado, por hallar de qué le acusasen.

8 Mas él 6.8 Mt. 9.4.sabía los pensamientos de ellos; y dijo al hombre que tenía la mano seca: Levántate, y ponte en medio. Y él levantándose, se puso en pie.

9 Entonces Jesús les dice: Os preguntaré un cosa: ¿Es lícito en sábados hacer bien, ó hacer mal? ¿salvar la vida, ó quitarla?

10 Y 6.10 Mr. 2.7.mirándolos á todos alrededor, dice al hombre: Extiende tu mano. Y él lo hizo así, y su mano fué restaurada.

11 Y ellos se llenaron de rabia; y hablaban 6.11 Mt. 12.14. Mr. 3.6.los unos á los otros qué harían á Jesús.

12 Y aconteció en aquellos días, 6.12 Mt. 14.23. cp. 9.18,28 y 11.1que fué al monte á orar, y pasó la noche orando á Dios.

13 Y como fué de día, 6.13 Mt. 10.1. Mr. 3.13,14.llamó á sus discípulos, 6.13 Mt. 10.2-4. Mr. 3.16-19. Hch. 1.13.y escogió doce de ellos, á los cuales también llamó apóstoles:

14 A Simón, al cual también llamó Pedro, y á Andrés su hermano, Jacobo y Juan, Felipe y Bartolomé,

15 Mateo y Tomás, Jacobo hijo de Alfeo, y Simón el que se llama 6.15 Mt. 10.4.Celador,

16 6.16 Jn. 14.22. Judas hermano de Jacobo, y Judas Iscariote, que también fué el traidor.

17 Y descendió con ellos, y se paró 6.17 Mt. 5.1.en un lugar llano, y la compañía de sus discípulos, 6.17 Mt. 4.25. Mr. 3.7,8.y una grande multitud de pueblo de toda Judea y de Jerusalem, y de la costa de 6.17 Mt. 15.21.Tiro y de Sidón, que habían venido á oirle, y para ser sanados de sus enfermedades;

18 Y los que habían sido atormentados de espíritus inmundos: y estaban curados.

19 Y toda la gente procuraba tocarle; porque 6.19 Mr. 5.30. cp. 8.46salía de él virtud, y sanaba á todos.

20 Y alzando él los ojos á sus discípulos, decía: 6.20 Mt. 5.3-12.Bienaventurados vosotros los pobres; porque vuestro es el reino de Dios.

21 Bienaventurados los que ahora tenéis hambre; porque seréis saciados. Bienaventurados los que ahora lloráis, porque reiréis.

22 Bienaventurados seréis, cuando los hombres os aborrecieren, y cuando 6.22 Jn. 16.2.os apartaren de , y os denostaren, y desecharen vuestro nombre como malo, por el Hijo del hombre.

23 Gozaos en aquel día, y alegraos; porque he aquí vuestro galardón es grande en los cielos; porque así hacían sus padres á los profetas.

1 El sermón

2 del monte.

24 Mas ¡ay de vosotros, 6.24 cp. 12.21. Stg. 5.1.ricos! porque 6.24 Mt. 6.2. cp. 16.25tenéis vuestro consuelo.

25 ¡Ay de vosotros, 6.25 Is. 65.13.los que estáis hartos! porque tendréis hambre. ¡Ay de vosotros, los que ahora reís! porque lamentaréis y lloraréis.

26 ¡Ay de vosotros, 6.26 Jn. 15.19 y 17.14. 1 Jn. 4.5.cuando todos los hombres dijeren bien de vosotros! porque así hacían sus padres á los falsos profetas.

27 Mas á vosotros 6.27 ver. 35. Mt. 5.44.los que oís, digo: Amad á vuestros enemigos, haced bien á los que os aborrecen;

28 Bendecid á los que os maldicen, y orad por los que os calumnian.

29 Y 6.29 Mt. 5.39-42.al que te hiriere en la mejilla, dale también la otra; 6.29 1 Co. 6.7.y al que te quitare la capa, ni aun el sayo le defiendas.

30 Y á cualquiera que te pidiere, da; y al que tomare lo que es tuyo, no vuelvas á pedir.

31 Y 6.31 Mt. 7.12.como queréis que os hagan los hombres, así hacedles también vosotros:

32 Porque 6.32 Mt. 5.46,47.si amáis á los que os aman, ¿qué gracias tendréis? porque también los pecadores aman á los que los aman.

33 Y si hiciereis bien á los que os hacen bien, ¿qué gracias tendréis? porque también los pecadores hacen lo mismo.

34 Y si prestareis 6.34 Mt. 5.42.a aquellos de quienes esperáis recibir, ¿qué gracias tendréis? porque también los pecadores prestan á los pecadores, para recibir otro tanto.

35 Amad, pués, á vuestros enemigos, y haced bien, y prestad, no esperando de ello nada; y será vuestro galardón grande, y 6.35 Mt. 5.45.seréis hijos del 6.35 cp. 1.32.Altísimo: porque él es benigno para con los ingratos y malos.

36 Sed pues misericordiosos, como también vuestro Padre es misericordioso.

37 No juzguéis, 6.37 Mt. 7.1-5.y no seréis juzgados: no condenéis, y no seréis condenados: perdonad, y seréis perdonados.

38 Dad, y se os dará; medida buena, apretada, remecida, y rebosando darán en vuestro 6.38 Mr. 3.5.seno: porque con la misma medida que midiereis, os será vuelto á medir.

39 Y les decía una parábola: 6.39 Mt. 15.14.¿Puede el ciego guiar al ciego? ¿No caerán ambos en el hoyo?

40 El discípulo 6.40 Mt. 10.24.no es sobre su maestro; mas cualquiera que fuere como el maestro, será perfecto.

41 ¿Por qué miras la paja que está en el ojo de tu hermano, y la viga que está en tu propio ojo no consideras?

42 ¿O cómo puedes decir á tu hermano: Hermano, deja, echaré fuera la paja que está en tu ojo, no mirando la viga, que está en tu ojo? Hipócrita, echa primero fuera de tu ojo la viga, y entonces verás bien para sacar la paja que está en el ojo de tu hermano.

43 Porque no es buen árbol 6.43 Mt. 7.16,18.el que da malos frutos; ni árbol malo el que da buen fruto.

44 Porque 6.44 Mt. 12.33.cada árbol por su fruto es conocido: que no cogen higos de los espinos, ni vendimian uvas de las zarzas.

45 El buen hombre 6.45 Mt. 12.35.del buen tesoro de su corazón saca bien; y el mal hombre del mal tesoro de su corazón saca mal; 6.45 Mt. 12.34.porque de la abundancia del corazón habla su boca.

46 ¿Por qué me llamáis, Señor, 6.46 Mt. 7.21.Señor, y no hacéis lo que digo?

47 Todo aquel que viene á , 6.47 Mt. 7.24-27.y oye mis palabras, y las hace, os enseñaré á quién es semejante:

48 Semejante es al hombre que edifica una casa, el cual cavó y ahondó, y puso el fundamento sobre la peña; y cuando vino una avenida, el río dió con ímpetu en aquella casa, mas no la pudo menear: porque estaba fundada sobre la peña.

49 Mas el que oyó y no hizo, semejante es al hombre que edificó su casa sobre tierra, 6.49 Mt. 7.26.sin fundamento; en la cual el río dió con ímpetu, y luego cayó; y fué grande la ruina de aquella casa.

Jeesus on hingamispäeva Issand

1 Ühel hingamispäeval, kui Jeesus läks läbi viljapõldude, katkusid ta jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid. 2 Ent mõned variserid küsisid: Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?"

3 Jeesus vastas neile: Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta kaaslastel oli nälg? 4 Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei ole lubatud süüa kellelgi peale preestrite?" 5 Jeesus ütles neile: Inimese Poeg on hingamispäeva Issand!"

6 Ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus oli läinud sünagoogi ja õpetas, juhtus seal olema mees, kelle parem käsi oli kärbunud. 7 Kirjatundjad ja variserid otsisid põhjust, et Jeesust süüdistada, ja nõnda nad jälgisid, kas ta tervendab hingamispäeval. 8 Jeesus teadis nende mõtteid. Ta lausus mehele, kellel oli kärbunud käsi: Tõuse püsti ja seisa meie ette!" Ta tõusis ja jäi seisma.

9 Jeesus ütles neile: Ma küsin teilt, mida on hingamispäeval lubatud teha: head või halba, päästa elu või see hävitada?"

10 Ta vaatas neist igaühele otsa ja ütles mehele: Siruta oma käsi!" Mees tegi seda ja ta käsi sai täiesti terveks. 11 Kirjatundjad ja variserid läksid aga raevu ja hakkasid arutama, mida nad võiksid Jeesusele teha.

Kaksteist apostlit

12 Mõni aeg hiljem läks Jeesus mäele palvetama ja veetis kogu öö Jumalat paludes. 13 Päeva saabudes kutsus ta jüngrid enese juurde ja valis nende hulgast kaksteist, keda ta määras ka apostliteks. Need olid:

14 Siimon, keda ta nimetas Peetruseks6:14 Peetrus tähendab kreeka keeles kaljut., tema vend Andreas,

Jaakobus,

Johannes,

Filippus,

Bartolomeus,

15 Matteus,

Toomas,

Jaakobus, Alfeuse poeg,

Siimon, keda kutsutakse Selooteseks6:15 See nimi märgib selooti, fanaatilist vabadusvõitlejat.,

16 Juudas, Jaakobuse poeg,

ja Juudas Iskariot, kes sai äraandjaks.

Õnnistus ja häda

17 Kui Jeesus oli tulnud nendega koos mäelt alla, peatus ta tasases paigas. Seal oli suur hulk tema jüngreid ja arvukalt rahvast kogu Juudamaalt, Jeruusalemmast ning Tüürose ja Siidoni rannikualalt, 18 kes olid tulnud teda kuulama ja oma haigustest terveks saama. Paranesid ka rüvedatest vaimudest piinatud inimesed. 19 Kõik püüdsid teda puudutada, sest temast tuli vägi välja ja see tervendas neid kõiki.

20 Jeesus vaatas oma jüngrite poole ja ütles:

Õnnistatud olete teie, kes te olete vaesed,

sest teie päralt on Jumala riik!

21 Õnnistatud olete teie, kes te praegu nälgite,

sest teid toidetakse!

Õnnistatud olete teie, kes te praegu nutate,

sest teie saate naerda!

22 Õnnistatud olete teie, kui inimesed teid vihkavad

ja teid endi hulgast välja heidavad, kui nad teid teotavad

ja teie nime põlgavad

Inimese Poja pärast!

23 Olge rõõmsad sel päeval ja hüpake, sest teie tasu on suur taevas! Just samuti tegid nende esivanemad prohvetitega.

24 Ent häda teile, kes te olete rikkad,

sest teil on lohutus juba käes!

25 Häda teile, kes te praegu olete hästi toidetud,

sest teie saate veel nälgida!

Häda teile, kes te praegu naerate,

sest teie saate leinata ja nutta!

26 Häda teile, kui kõik inimesed räägivad teist hästi,

sest samuti tegid ju nende esivanemad valeprohvetitele!

Vaenlase armastamisest

27 Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad. 28 Õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid laimavad. 29 Kui keegi lööb sind ühele põsele, pööra tema poole ka teine, ja kui keegi võtab sinult kuue, sellele ära keela ka särki! 30 Anna igaühele, kes sinult küsib, ja kes võtab sinu oma, sellelt ära nõua tagasi! 31 Tehke teistele seda, mida soovite, et nad ka teile teeksid!

32 Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis kasu te sellest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. 33 Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tunnustust te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. 34 Kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tunnustust te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid. 35 Armastage oma vaenlasi, tehke head ja laenake neile ilma midagi tagasi lootmata. Siis on teie tasu suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on hea tänamatute ja kurjade vastu! 36 Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!

Kohtumõistmisest teiste üle

37 Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! 38 Andke, ja teile antakse hea, tihedaks vajutatud, kokku raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe. Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."

39 Ta rääkis neile ka tähendamissõna: Kas pime saab juhtida pimedat? Eks nad mõlemad kuku auku? 40 Ei ole jünger õpetajast üle, kuid iga väljaõppe saanu on nagu tema õpetaja.

41 Miks sa näed pindu oma venna silmas, aga palki enda silmas ei märka? 42 Kuidas sa võid oma vennale öelda: Vend, lase ma tõmban välja pinnu sinu silmast!" ja ise ei näe palki oma silmas? Silmakirjatseja, tõmba esmalt palk oma silmast välja, ja siis sa näed ka pindu oma venna silmast välja tõmmata!

Puu ja selle vili

43 Ükski hea puu ei kanna halba vilja, ega halb puu head. 44 Iga puud tuntakse tema viljast. Viigimarju ei korjata kibuvitstelt ega koguta viinamarjakobaraid ohakailt. 45 Hea inimene toob välja head oma südame heast tagavarast ja kuri inimene toob kurjusest välja kurja. Sest ta suu räägib sellest, mida ta süda on täis.

Tark ja rumal ehitaja

46 Aga miks te mind hüüate: Issand, Issand!" ega tee, mida ma ütlen? 47 Ma näitan teile, milline on inimene, kes minu juurde tulles kuuleb mu sõnu ja teeb nende järgi. 48 Ta on inimese sarnane, kes maja ehitades kaevas sügavale ja ladus alusmüüri kaljule. Kui tuli üleujutus, sööstis tulvavesi vastu maja, kuid ei suutnud seda kõigutada, sest see oli ehitatud hästi. 49 Aga kes kuuleb ega tee, see on inimese sarnane, kes ehitas maja maapinnale ilma alusmüürita. Tulvavesi sööstis vastu maja ja see varises kokku ning hävis täielikult."

Veja também