Pular para o conteúdo
Publicidade

Deuteronômio 32

KRV

1 Kia whai taringa mai, e ngā rangi, ā, ka kōrero ahau;

whakarongo mai hoki, e te whenua, ki ngā kupu a tōku māngai.

2 Ka kōpatapata iho tāku whakaako, ānō he ua,

ka māturuturu iho tāku kupu me te tōmairangi;

me te ua pūnehunehu ki runga i te tupu hou,

me te ua ki runga i te tarutaru.

3 te mea ka kauwhautia e ahau te ingoa o Ihowā;

waiho te nui i tātou Atua.

4 Ko te Kāmaka, tika tonu tāna mahi;

he whakarite tikanga nei hoki ōna huarahi katoa.

He Atua pono, kāhore ōna ,

he tika, he tapatahi ia.

5 Kua mahi rātou i te kino ki a ia,

ehara rātou i te tamariki nāna, rātou te koha;

he whakatupuranga mārō, parori rātou.

6 Ko koutou utu ianei tēnei ki a Ihowā,

e te iwi kūware, e kore nei e mōhio?

Ehara ianei ia i tōu matua nāna koe i hoko?

Nāna koe i hanga, nāna hoki koe i whakaū.

7 Kia mahara ki ngā onamata;

whakaarohia ngā tau o ngā whakatupuranga e maha.

Ui atu ki tōu pāpā, ā, māna e whakaatu ki a koe;

ki ōu kaumātua, ā, rātou e kōrero ki a koe.

8 I te Runga Rawa whakaritenga kāinga ngā iwi,

i tāna wehewehenga i ngā tama a te tangata,

i whakatūria e ia ngā rohe ngā iwi,

me te whakaaro anō ki te tokomaha o ngā tama a Īharaira.

9 Ko Ihowā wāhi hoki, ko tāna iwi;

ko Hākopa hei wāhi pūmau mōna.

10 I kitea ia e ia ki te whenua koraha,

ki te tahora tūhea e hāmama kau ana.

I taiāwhiotia ia e ia, i atawhaitia, i tiakina hoki e ia,

ānō ko te whatupango o tōna kanohi.

11 Ānō he ēkara e whakakorikori ana i tāna ōhanga,

e whakapāho ana i runga i āna ,

e roharoha ana ia i ōna parirau, e tango ana i a rātou,

e waha ana hoki i a rātou i runga i ōna parirau.

12 Ihowā anake ia i ārahi,

kāhore hoki he atua i tōna taha.

13 Nāna hoki ia i whakaeke ki ngā wāhi tiketike o te whenua, hei hōiho mōna,

ā, i kai ia i ngā hua o te māra;

ā, nāna ia i ngongo ai i te honi i roto i te kāmaka,

i te hinu hoki i roto i te kōhatu kiripaka;

14 i te pata o te kau, i te waiū hipi,

i te ngako reme, i ngā hipi toa

o te momo o Pahana, i ngā koati,

me te taupā o ngā whatukuhu o te wīti

ā, i inu koe i te wāina, i te toto o te karepe.

15 Nāwai ā ka whai kiko a Iēhuruna, ā, whana mai ana;

kua whai kiko koe, kua tetere, kua i te ngako;

ā, whakarērea iho e ia te Atua nāna ia i hanga,

whakahāwea ana ki te Kāmaka o tōna whakaoranga.

16 rātou i mea kia hae ia ki ngā atua ,

whakapātaritari ana rātou i a ia ki ngā mea whakarihariha kia riri.

17 Ko ā rātou patunga tapu i tāpaea e rātou ngā rēwera, ehara nei i te Atua,

ngā atua kīhai nei rātou i mōhio,

he mea puta hou ake nōnāianei,

kīhai nei i wehingia e ō koutou mātua.

18 Ko te Kāmaka i whānau ai koe ka wareware i a koe,

kāhore hoki ōu mahara ki te Atua nāna koe i hanga.

19 Ā, ka kite a Ihowā, anuanu ana ia ki a rātou,

te mahi whakapātaritari a āna tama, a āna tamāhine.

20 , ka mea, "Ka huna ahau i tōku mata i a rātou,

ka titiro atu ahau he aha he mutunga rātou;

he whakatupuranga parori hoki rātou,

he tamariki kāhore he pono i roto.

21 , rātou ahau i mea kia hae ki te mea ehara i te Atua;

i whakapātaritari kia riri ki ā rātou mea horihori.

, māku rātou e mea kia hae ki te hunga ehara i te iwi;

māku rātou e whakapātaritari kia riri ki te iwi pōauau.

22 Ka ngiha hoki te ahi i ahau e riri ana,

ka toro atu ki te takere anō o te rēinga,

pau ake hoki te whenua,

tahuna ana ngā tūranga o ngā maunga.

23 "Ka opehia e ahau ngā kino ki runga ki a rātou;

ka whakapotoa āku pere ki a rātou.

24 Ka hemo rātou i te matekai,

ka pau hoki i te hana o te wera

me te hunanga nui whakaharahara;

māku hoki e tuku iho te niho o ngā kararehe ki a rātou,

me te hūwhare whakamate o ngā mea e ngōki ana i te puehu.

25 Ko te hoari ki waho whakamate ai,

ko te wehi ki roto i ngā whare.

Māna e huna ngātahi te taitama me te taitamāhine,

te mea ngote ū rāua ko te tangata hina.

26 I mea ahau, Ka whakamararatia rātou e ahau ki tawhiti,

ka meinga e ahau kia mutu te mahara ki a rātou i roto i ngā tāngata.

27 Me i kāhore ahau te wehi i te ngākau kino o te hoa whawhai,

kei pōhēhē ōna hoariri, kei mea rātou,

Kua kake tātou ringa,

kāhore anō hoki a Ihowā i mea i ēnei mea katoa."

28 He iwi whakaarokore hoki rātou,

ā, kāhore he mōhio i roto i a rātou.

29 Ē, me i tūpato rātou, me i mōhio ki tēnei,

me i whakaaro ki rātou mutunga iho!

30 Me pēhea e whai ai te kotahi i te mano,

e whati ai ngā mano kotahi tekau i te tokorua,

me i kāhore rātou i hokona e rātou Kāmaka,

i tukua atu hoki e Ihowā?

31 te mea ehara rātou kāmaka i te pēnei me tātou Kāmaka,

ō tātou hoariri nei anō te .

32 te mea ko ā rātou wāina te wāina o Horoma,

ngā māra hoki o Komora:

ko ā rātou karepe he karepe au kawa,

ko ā rātou tautau kakati ana;

33 ko rātou wāina ko te hūwhare whakamate o ngā tarakona,

me te ware ngau kino o ngā ahipi.

34 "Kāhore ianei tēnei i rongoātia ki roto ki ahau,

i hīritia hoki ki waenga i āku taonga?

35 Māku ngā utu e rapu, māku hoki e ea ai,

ā te e paheke ai ō rātou waewae;

e tata ana hoki te e hunā ai rātou,

ā, kei te kaikā mai ngā mea i whakaritea rātou."

36 te mea ka whakatika a Ihowā i tāna iwi,

ka aroha hoki ki āna pononga;

ina kite ia kua riro rātou kaha,

ā, kāhore he mea i toe, i tūtakina ki roto,

i waiho atu rānei ki waho.

37 Ā, ka mea ia: "Kei hea ō rātou atua,

te kāmaka i okioki atu ai rātou;

38 i kai nei i te ngako o ā rātou patunga tapu,

i inu hoki i te wāina o ā rātou ringihanga?

Me whakatika rātou ki te āwhina i a koutou,

kia ai hoki rātou hei kuhunga atu koutou.

39 "titiro, ko ahau, inā ko ahau ia,

kāhore hoki he atua i tōku taha.

E whakamate ana ahau, ā, e whakaora ana;

i tukitukia e ahau, ko ahau anō e whakamahu ana;

kāhore hoki he tangata e ora ai tētahi i tōku ringa.

40 te mea e totoro atu ana tōku ringa ki te rangi,

me tāku anō: I ahau e ora tonu nei,

41 ki te whakakoia e ahau tāku hoari kānapanapa,

ā, ka mau tōku ringa ki te whakariterite;

ka whakahokia atu e ahau he utu ki ōku hoariri,

ka ea hoki i ahau te hunga e kino ana ki ahau.

42 Ka whakahaurangitia e ahau āku pere ki te toto,

ā, ka kai tāku hoari i te kikokiko;

ki te toto o te hunga i patua, o ngā herehere,

te māhunga o ngā rangatira o te hoariri."

43 Kia hari tahi, e ngā tauiwi, me tāna iwi:

ka takitakina hoki e ia te toto o āna pononga,

ā, ka whakahokia he utu ki ōna hoariri,

ka whakamārie anō ki tōna whenua, ki tāna iwi.

44 , ka haere mai a Mohi, ka kōrero i ngā kupu katoa o tēnei waiata ki ngā taringa o te iwi, a ia, me Hohua, me te tama a Nunu. 45 Ā, ka mutu Mohi kōrero i ēnei kupu katoa ki a Īharaira katoa; 46 , ka mea ia ki a rātou: "Kia anga mai ō koutou ngākau ki ngā kupu katoa e kauwhautia atu nei e ahau ki a koutou i tēnei ; hei whakahau atu koutou ki ā koutou tamariki kia puritia, kia mahia, ngā kupu katoa o tēnei ture. 47 te mea ehara tēnei i te mea noa iho ki a koutou; ko koutou oranga hoki ia, ā, tēnei mea e roa ai ō koutou ki te whenua ka whiti atu nei koutou i Horano ki reira ki te tango."

Ka Whakaaetia e Ihowā a Mohi kia Kite i te Whenua o Kanaana

48 I kōrero anō a Ihowā ki a Mohi i taua tino rangi anō, i mea, 49 "E piki koe i tēnei maunga, i Aparimi, ki Maunga Nepo, i te whenua o Moapa, e anga atu ana ki Heriko; ka titiro atu ki te whenua o Kanaana e hoatu nei e ahau ki ngā tama a Īharaira hei kāinga; 50 ā, e mate koe ki runga ki te maunga e piki atu koe, ka kohia hoki ki tōu iwi; ka pērātia me Ārona, me tōu tuakana, i mate ki Maunga Horo, ā, kohia atu ana ki tōna iwi; 51 kōrua hoki i hara ki ahau i waenganui o ngā tama a Īharaira i ngā wai o Meripa, i Karehe, i te koraha o Hini; kōrua kīhai i whakatapu i ahau i waenganui o ngā tama a Īharaira. 52 Heoi, ka kite koe i te whenua i mua i tōu aroaro; otiia e kore koe e tae ki reira ki te whenua e hoatu ana e ahau ngā tama a Īharaira."

1 하늘이여 귀를 기울이라 내가 말하리라 땅은 입의 말을 들을찌어다 2 나의 교훈은 내리는 비요 나의 말은 맺히는 이슬이요 연한 위에 가는 비요 채소 위에 비로다 3 내가 여호와의 이름을 전파하리니 너희는 위엄을 우리 하나님께 돌릴찌어다 4 그는 반석이시니 공덕이 완전하고 모든 길이 공평하며 진실무망하신 하나님이시니 공의로우시고 정직하시도다 5 그들이 여호와를 향하여 악을 행하니 하나님의 자녀가 아니요 흠이 있는 사곡한 종류로다 6 우매무지한 백성아 여호와께 이같이 보답하느냐 그는 너를 얻으신 너의 아버지가 아니시냐 너를 지으시고 세우셨도다 7 옛날을 기억하라 역대의 연대를 생각하라 아비에게 물으라 그가 네게 설명할 것이요 어른들에게 물으라 그들이 네게 이르리로다

8 지극히 높으신 자가 열국의 기업을 주실 , 인종을 분정하실 때에 이스라엘 자손의 수효대로 민족들의 경계를 정하셨도다 9 여호와의 분깃은 자기 백성이라 야곱은 택하신 기업이로다 10 여호와께서 그를 황무지에서, 짐승의 부르짖는 광야에서 만나시고 호위하시며 보호하시며 자기 눈동자 같이 지키셨도다 11 마치 독수리가 보금자리를 어지럽게 하며 새끼 위에 너풀거리며 날개를 펴서 새끼를 받으며 날개 위에 그것을 업는 같이 12 여호와께서 홀로 그들을 인도하셨고 함께한 다른 신이 없었도다 13 여호와께서 그로 땅의 높은 곳을 타고 다니게 하시며 밭의 소산을 먹게 하시며 반석에서 꿀을, 굳은 반석에서 기름을 빨게 하시며 14 소의 기름과 양의 젖과 어린양의 기름과 바산 소산의 수양과 염소와 지극히 아름다운 밀을 먹이시며 포도즙의 붉은 술을 마시우셨도다 15 그러한데 여수룬이 살찌매 발로 찼도다 네가 살찌고 부대하고 윤택하매 자기를 지으신 하나님을 버리며 자기를 구원하신 반석을 경홀히 여겼도다

16 그들이 다른 신으로 그의 질투를 일으키며 가증한 것으로 그의 진노를 격발하였도다 17 그들은 하나님께 제사하지 아니하고 마귀에게 하였으니 그들의 알지 못하던 , 근래에 일어난 , 너희 열조의 두려워하지 않던 것들이로다 18 너를 낳은 반석은 네가 상관치 아니하고 너를 내신 하나님은 네가 잊었도다 19 여호와께서 보시고 미워하셨으니 자녀가 그를 격노케 연고로다

20 여호와의 말씀에 내가 얼굴을 숨겨 그들에게 보이지 않게 하고 그들의 종말의 어떠함을 보리니 그들은 심히 패역한 종류요 무신한 자녀임이로다 21 그들이 하나님이 아닌 자로 나의 질투를 일으키며 그들의 허무한 것으로 나의 진노를 격발하였으니 나도 백성이 되지 아니한 자로 그들의 시기가 나게 하며 우준한 민족으로 그들의 분노를 격발하리로다 22 분노의 불이 일어나서 음부 깊은 곳까지 사르며 땅의 소산을 삼키며 산들의 터도 붙게 하는도다 23 내가 재앙을 그들의 위에 쌓으며 나의 살을 다하여 그들을 쏘리로다 24 그들이 주리므로 파리하며 같은 더위와 독한 파멸에게 삼키울 것이라 내가 들짐승의 이와 티끌에 기는 것의 독을 그들에게 보내리로다 25 밖으로는 칼에, 방안에서는 놀람에 멸망하리니 청년 남자와 처녀와 먹는 아이와 백발 노인까지리로다 26 내가 그들을 흩어서 인간에서 기억이 끊어지게 하리라 하였다마는

27 대적을 격동할까 염려라 원수가 오해하고 말하기를 우리 수단이 높음이요 여호와의 행함이 아니라 할까 염려라 하시도다 28 그들은 모략이 없는 국민이라 그중에 지식이 없도다 29 그들이 지혜가 있어서 이것을 깨닫고 자기의 종말을 생각하였으면 30 그들의 반석이 그들을 팔지 아니하였고 여호와께서 그들을 내어주지 아니하셨더면 어찌 사람이 천을 쫓으며 사람이 만을 도망케 하였을까 31 대적의 반석이 우리의 반석과 같지 못하니 대적도 스스로 판단하도다 32 그들의 포도나무는 소돔의 포도나무요 고모라의 밭의 소산이라 그들의 포도는 쓸개포도니 송이는 쓰며 33 그들의 포도주는 뱀의 독이요 독사의 악독이라 34 이것이 내게 쌓이고 곳간에 봉하여 있지 아니한가 35 보수는 것이라 그들의 실족할 그때에 갚으리로다 그들의 환난의 날이 가까우니 당할 일이 속히 임하리로다 36 여호와께서 자기 백성을 판단하시고 종들을 인하여 후회하시리니 그들의 무력함과 갇힌 자나 놓인 자가 없음을 보시는 때에로다 37 여호와의 말씀에 그들의 신들이 어디 있으며 그들의 피하던 반석이 어디 있느냐 38 그들의 희생의 고기를 먹던 것들, 전제의 술을 마시던 것들로 일어나서 너희를 돕게 하라 너희의 보장이 되게 하라 39 이제는 내가 그인줄 알라 나와 함께 하는 신이 없도다 내가 죽이기도 하며 살리기도 하며 상하게도 하며 낫게도 하나니 손에서 능히 건질 없도다

40 내가 하늘을 향하여 손을 들고 말하노라 나의 영원히 삶을 두고 맹세하노니 41 나의 번쩍이는 칼을 갈며 손에 심판을 잡고 나의 대적에게 보수하며 나를 미워하는 자에게 보응할 것이라 42 나의 화살로 피에 취하게 하고 나의 칼로 고기를 삼키게 하리니 피살자와 포로된 자의 피요 대적의 장관의 머리로다 하시도다 43 너희 열방은 주의 백성과 즐거워하라 주께서 종들의 피를 갚으사 대적에게 보수하시고 자기 땅과 백성을 위하여 속죄하시리로다 44 모세와 눈의 아들 호세아가 와서 노래의 모든 말씀을 백성에게 말하여 들리니라

45 모세가 모든 말씀을 이스라엘에게 말하기를 마치고 46 그들에게 이르되 내가 오늘날 너희에게 증거한 모든 말을 너희 마음에 두고 너희 자녀에게 명하여 율법의 모든 말씀을 지켜 행하게 하라 47 이는 너희에게 허사가 아니라 너희의 생명이니 일로 인하여 너희가 요단을 건너 얻을 땅에서 너희의 날이 장구하리라 48 당일에 여호와께서 모세에게 일러 가라사대 49 너는 여리고 맞은편 모압 땅에 있는 아바림산에 올라 느보산에 이르러 내가 이스라엘 자손에게 기업으로 주는 가나안 땅을 바라보라 50 아론이 호르산에서 죽어 조상에게로 돌아간것 같이 너도 올라가는 산에서 죽어 조상에게로 돌아가리니 51 이는 너희가 광야 가데스의 므리바 가에서 이스라엘 자손 내게 범죄하여 나의 거룩함을 이스라엘 자손 중에서 나타내지 아니한 연고라 52 내가 이스라엘 자손에게 주는 땅을 네가 바라보기는 하려니와 그리로 들어가지는 못하리라 하시니라

Veja também