1 VERDAD digo en Cristo, no miento, 9.1 cp. 2.15.dándome testimonio mi conciencia en el Espíritu Santo,
2 Que tengo gran tristeza 9.2 cp. 10.1.y continuo dolor en mi corazón.
3 Porque deseara yo mismo 9.3 Ex. 32.32.ser apartado de Cristo por mis hermanos, los que son mis parientes 9.3 1 Co. 10.18.según la carne;
4 Que son israelitas, 9.4 Ex. 4.22.de los cuales es la adopción, y 9.4 1 S. 4.21.la gloria, y 9.4 Gn. 17.2. Lc. 1.72. Hch. 3.25.el pacto, y la data de la ley, y 9.4 He. 9.1,6.el culto, y 9.4 Hch. 13.32.las promesas;
5 Cuyos 9.5 cp. 11.28.son los padres, y 9.5 cp. 1.3.de los cuales es Cristo según la carne, 9.5 1 Jn. 5.20.el cual es Dios sobre todas las cosas, 9.5 cp. 1.25.bendito por los siglos. Amén.
1 Incredulidad de Israel
2 y llamamiento de los Gentiles.
6 No empero que la palabra de Dios haya faltado: porque 9.6 Ga. 6.16.no todos los que son de Israel son Israelitas;
7 9.7 Jn. 8.37,39. Ni por ser simiente de Abraham, son todos hijos; mas: 9.7 Gn. 21.12. Ga. 3.29.En Isaac te será llamada simiente.
8 Quiere decir: No los que son hijos de la carne, éstos son los hijos de Dios; mas los que son 9.8 cp. 4.16. Ga. 4.28.hijos de la promesa, son contados en la generación.
9 Porque la palabra de la promesa es esta: 9.9 Gn. 18.10.Como en este tiempo vendré, y tendrá Sara un hijo.
10 Y no sólo esto; mas también 9.10 Gn. 25.21.Rebeca concibiendo de uno, de Isaac nuestro padre,
11 (Porque no siendo aún nacidos, ni habiendo hecho aún ni bien ni mal, para que el propósito de Dios conforme á la elección, no por las obras sino 9.11 cp. 8.28.por el que llama, permaneciese;)
12 Le fué dicho que 9.12 Gn. 25.23.el mayor serviría al menor.
13 Como está escrito: 9.13 Mal. 1.2,3.A Jacob amé, mas á Esaú aborrecí.
14 ¿Pues qué diremos? ¿Que hay injusticia en Dios? En ninguna manera.
15 Mas á Moisés dice: 9.15 Ex. 33.19.Tendré misericordia del que tendré misericordia, y me compadeceré del que me compadeceré.
16 Así que no es del que quiere, ni del que corre, sino de Dios que tiene misericordia.
17 Porque la Escritura dice de Faraón: 9.17 Ex. 9.16.Que para esto mismo te he levantado, para mostrar en ti mi potencia, y que mi nombre sea anunciado por toda la tierra.
18 De manera que del que quiere tiene misericordia; y al que quiere, endurece.
19 Me dirás pues: ¿Por qué, pues, se enoja? porque ¿quién resistirá á su voluntad?
20 Mas antes, 9.20 cp. 2.1.oh hombre, ¿quién eres tú, para que alterques con Dios? 9.20 Is. 29.16 y 45.9.Dirá el vaso de barro al que le labró: ¿Por qué me has hecho tal?
21 ¿O no tiene 9.21 Jer. 18.6.potestad el alfarero para hacer de la misma masa 9.21 2 Ti. 2.20.un vaso para honra, y otro para vergüenza?
22 ¿Y qué, si Dios, queriendo mostrar la ira y hacer notoria su potencia, soportó con mucha 9.22 cp. 2.4.mansedumbre los vasos de ira preparados para muerte,
23 Y para hacer notorias las riquezas de su gloria, mostrólas para con los vasos de misericordia que él ha 9.23 cp. 8.28-30.preparado para gloria;
24 Los cuales también ha llamado, es á saber, á nosotros, 9.24 cp. 3.29.no sólo de los Judíos, mas también de los Gentiles?
25 Como también en Oseas dice:
9.25 Os. 2.23. 1 P. 2.10. Llamaré al que no era mi pueblo, pueblo mío;
Y á la no amada, amada.
26 Y será, 9.26 Os. 1.10.que en el lugar donde les fué dicho: Vosotros no sois pueblo mío:
Allí serán llamados hijos del Dios viviente.
27 También Isaías clama tocante á Israel: 9.27 Is. 10.22,23.Si fuere el número de los hijos de Israel como la arena de la mar, 9.27 cp. 11.5.las reliquias serán salvas:
28 Porque palabra consumadora y abreviadora en justicia, 9.28 Is. 28.22.porque palabra abreviada, hará el Señor sobre la tierra.
29 Y como antes dijo Isaías:
9.29 Is. 1.9. Si el Señor de los ejércitos no nos hubiera dejado simiente,
9.29 Is. 13.19. Como Sodoma habríamos venido á ser, y á Gomorra fuéramos semejantes.
30 ¿Pues qué diremos? Que los Gentiles que no seguían justicia, han alcanzado la justicia, es á saber, 9.30 cp. 1.17 y 10.3.la justicia que es por la fe;
31 Mas Israel 9.31 cp. 10.2,3 y 11.7.que seguía la ley de justicia, no ha llegado á la ley de justicia.
32 ¿Por qué? Porque la seguían no por fe, mas como por las obras de la ley: por lo cual 9.32 Lc. 2.34. 1 Co. 1.23.tropezaron en la piedra de tropiezo,
33 Como está escrito:
9.33 Is. 8.14 y 28.16. 1 P. 2.6-8. He aquí pongo en Sión piedra de tropiezo, y piedra de caída;
Y 9.33 cp. 10.11.aquel que creyere en ella, no será avergonzado.
Pauluse mure Iisraeli pärast
1 Ma räägin tõtt Kristuses, mu südametunnistus koos Püha Vaimuga kinnitab, et ma ei valeta: 2 mul on südames suur kurbus ja lakkamatu ahastus. 3 Sest ma soovin pigem, et ma ise oleksin neetud ja Kristusest ära lõigatud oma rahva, oma suguvõsa, 4 Iisraeli rahva pärast. Nende päralt on lapseõigus, kirkus ja lepingud, seadustik, templiteenistus ja tõotused. 5 Neile kuuluvad esiisad ja nende hulgast põlvneb Messia ihulikult, kes on Jumal üle kõige, igavesti kiidetav! Aamen.
Jumala valiku sõltumatus
6 See pole nii, nagu oleks Jumala sõna ebaõnnestunud. Kaugel sellest! Sest mitte kõik, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael 7 ja mitte kõik ei ole Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järeltulijad. Vastupidi: „Sinu sugu loetakse Iisakist." 8 Teisisõnu, mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid Aabrahami järglasteks arvatakse tõotuse lapsed. 9 Sest selline oli tõotussõna: „Järgmisel aastal samal ajal tulen ma su juurde ja siis on Saaral poeg!"
10 Aga see pole ainus näide. Rebeka pojad sündisid ühest ja samast, meie esiisast Iisakist. 11,12 Kuid Jumala kava pidi teostuma endiselt valiku põhjal, sõltudes mitte inimeste tegudest, vaid kutsujast. Seepärast, veel enne, kui Rebeka pojad sündisid ja midagi head või halba tegid, kuulutati talle: „Vanem orjab nooremat!" 13 Nagu Pühakirjas öeldakse: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin."
14 Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Kaugeltki mitte! 15 Sest ta ütleb Moosesele:
„Ma olen armuline, kellele olen armuline,
ja halastan, kellele halastan."
16 Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest või pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab. 17 Sest vaaraole öeldakse Pühakirjas: „Just selleks olen ma sind esile tõstnud, et näidata sinu varal oma väge, ja et minu nime kuulutataks üle kogu maa." 18 Nõnda siis Jumal annab armu, kellele tahab, ja kalestab, keda tahab.
19 „Miks ta siis veel etteheiteid teeb?" ütled sa nüüd mulle. „Sest kes on iial saanud seista vastu tema tahtele?" 20 Ent kes oled sina, oh inimene, et arvustad Jumalat? Ei ütle ju vormitud kuju oma vormijale: „Miks sa mind selliseks tegid?" 21 Või kas pole pottsepal voli valmistada samast savikamakast üks anum ülemaks ja teine alamaks otstarbeks?
22 Aga kui Jumal selliselt tegutseb? Tahtes ilmutada oma viha ja avaldada oma väge, on ta ülima kannatlikkusega talunud hävitamiseks tehtud vihaanumaid, 23 et avaldada oma rikkalikku kirkust halastuseanumaile, mida ta on ette valmistanud kirkuseks.
24 Selleks ongi ta kutsunud meid mitte ainult juutide, vaid ka mittejuutide seast. 25 Nagu ka Hoosea raamatus öeldakse:
„Ma kutsun oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas,
ja armastatuks teda, kes ei olnud armastatud."
26 Ja,
„Paigas, kus neile öeldi:
„Teie ei ole mu rahvas!"
seal kutsutakse neid elava Jumala lasteks!"
27 Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta:
„Kuigi iisraellasi oleks nõnda palju nagu mereliiva,
päästetakse neist ainult jääk,
28 sest lõplikult ja kiiresti
teeb Issand tõeks oma sõna maa peal."
29 Ja nagu Jesaja on ette kuulutanud:
„Kui vägede Issand ei oleks jätnud meile järelsugu,
siis oleksime kadunud nagu Soodom
ja hävinud nagu Gomorra."
Iisraeli uskmatus
30 Mis me siis ütleme? Et mittejuudid, kes õigeksmõistmist ei taotlenud, on kätte saanud õigeksmõistmise usu kaudu; 31 aga Iisrael, kes taotles õigeksmõistmist Seaduse järgi, ei ole Seaduse täitmist saavutanud. 32 Mispärast? Sest nad ei lähtunud usust, vaid arvasid õigeks saavat tegudest. Nad komistasid vastu komistuskivi, 33 nagu Pühakirjas öeldakse:
„Vaata, ma panen Siionisse kivi, mis paneb inimesed komistama,
ja kalju, mis paneb nad kukkuma,
ja kes temasse usub, ei jää häbisse!"