Romanos 10

1 HERMANOS, ciertamente ✝10.1 cp. 9.2,3.la voluntad de mi corazón y mi oración á Dios sobre Israel, es para salud.

2 Porque yo les doy testimonio ✝10.2 Hch. 21.20.que tienen celo de Dios, mas no conforme á ciencia.

3 Porque ignorando la justicia de Dios, y procurando establecer la suya propia, ✝10.3 Fil. 3.9.no se han sujetado á la justicia de Dios.

4 Porque el fin de la ley ✝10.4 Mt. 5.17.es Cristo, para justicia á todo aquel que cree.

5 Porque Moisés describe la justicia que es por la ley: ✝10.5 Lv. 18.5. Ga. 3.12.Que el hombre que hiciere estas cosas, vivirá por ellas.

6 Mas la justicia que es por la fe dice así: ✝10.6 Dt. 30.12,13.No digas en tu corazón: ¿Quién subirá al cielo? (esto es, ✝10.6 Jn. 3.13.para traer abajo á Cristo:)

7 O, ¿quién descenderá al abismo? (esto es, para volver á traer á Cristo de los muertos.)

8 Mas ¿qué dice? ✝10.8 Dt. 30.14.Cercana está la palabra, en tu boca y en tu corazón. Esta es la palabra de fe, la cual predicamos:

9 Que ✝10.9 Mt. 10.32. Lc. 12.8.si confesares con tu boca al Señor Jesús, y creyeres en tu corazón que Dios le levantó de los muertos, serás salvo.

10 Porque con el corazón se cree para justicia; mas con la boca se hace confesión para salud.

11 Porque la Escritura dice: ✝10.11 Is. 28.16. cp. 9.33Todo aquel que en él creyere, no será avergonzado.

12 Porque ✝10.12 Mt. 8.11. cp. 1.16no hay diferencia de Judío y de Griego: porque ✝10.12 Hch. 10.36. cp. 3.29el mismo que es Señor de todos, rico es para con todos los que le invocan:

13 Porque ✝10.13 Jl. 2.32. Hch. 2.21.todo aquel que invocare el nombre del Señor, será salvo.

14 ¿Cómo, pues invocarán á aquel en el cual no han creído? ¿y cómo creerán á aquel de quien no han oído? ¿y cómo oirán sin haber quien les predique?

15 ¿Y cómo predicarán si no ✝10.15 Hch. 13.2.xueren enviados? Como está escrito: ✝10.15 Is. 52.7.¡Cuán hermosos son los pies de los que anuncian el evangelio de la paz, de los que anuncian el evangelio de los bienes!

16 Mas no todos obedecen al evangelio; pues Isaías dice: ✝10.16 Is. 53.1. Jn. 12.38.Señor, ¿quién ha creído á nuestro anuncio?

17 Luego la fe es por el oir; y el oir por la palabra de Dios.

18 Mas digo: ¿No han oído? ✝10.18 Sal. 19.4.Antes bien,

Por toda la tierra ha salido la fama de ellos,

Y hasta los cabos de la redondez de la tierra las palabras de ellos.

19 Mas digo: ¿No ha conocido esto Israel? Primeramente Moisés dice:

✝ 10.19 Dt. 32.21. cp. 11.11 Yo os provocaré á celos con gente que no es mía;

Con ✝10.19 Tit. 3.3.gente insensata os provocaré á ira.

20 E Isaías determinadamente dice:

✝ 10.20 Is. 65.1. cp. 9.30 Fuí hallado de los que no me buscaban;

Manifestéme á los que no preguntaban por mí.

21 Mas acerca de Israel dice: ✝10.21 Is. 65.2.Todo el día extendí mis manos á un pueblo rebelde y contradictor.

1 Vennad ja õed, minu südame igatsus ja palve Jumala poole on, et nad pääseksid! 2 Ma tunnistan nende kasuks, et neil on agarust Jumala asjus, aga see ei põhine selgel arusaamisel tõest. 3 Kuna nad ei tunne Jumala teed õigeksmõistmiseks ja püüavad kehtestada õigeksmõistmist omal viisil, ei ole nad allunud Jumala õigeksmõistmisele. 4 Sest Seaduse lõpp on Kristus, õigeksmõistmiseks igaühele, kes usub.

5 Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õigeksmõistmise kohta: „Igaüks, kes seda täidab, elab selle järgi." 6 Kuid usul põhinev õigeksmõistmine räägib nõnda: „Ära ütle oma südames: „Kes läheb üles taevasse?" " (see on – Kristust alla tooma) 7 „või: „Kes läheb alla sügavikku?" " (see on – Kristust surnuist üles tooma).

8 Selle asemel ütleb ta: „Sõna on su lähedal, sinu suus ja su südames!" See on ususõna, mida me kuulutame. 9 Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma südamega usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind päästetakse. 10 Sest südamega usutakse õigeksmõistmiseks ja suuga tunnistatakse päästeks.

11 Sest Pühakiri ütleb: „Igaüks, kes temasse usub, ei jää häbisse." 12 Seega ei ole vahet juudil ja mittejuudil; seesama Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad. 13 Sest „igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse".

14 Ent kuidas nad siis saavad appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Ja kuidas nad saaksid uskuda temasse, kellest nad ei ole kuulnud? Ja kuidas nad saavad kuulda, kui pole kuulutajat? 15 Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei ole läkitatud? Nõnda nagu on kirjutatud: „Kui kaunid on nende jalad, kes toovad head sõnumit!" 16 Siiski mitte kõik ei ole evangeeliumile kuuletunud. Jesaja ju ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?" 17 Niisiis, usk tuleb kuuldust, aga kuuldu Kristuse sõna kaudu.

18 Aga ma küsin, kas nad ei ole siis kuulnud? On küll!

„Nende hääl on läinud üle kogu maa,

nende sõnum maailma äärteni."

19 Aga ma küsin uuesti, kas Iisrael ei saanud aru? Kõigepealt ütleb Mooses:

„Ma teen teid kadedaks nende peale, kes ei ole rahvas,

ma ärritan teid vihale rahva peale, kellel ei ole arusaamist."

20 Ning Jesaja kuulutab julgelt:

„Ma lasin end leida neil, kes mind ei otsinud;

ma tegin end tuntuks neile, kes mu järele ei küsinud."

21 Aga Iisraeli kohta ta ütleb:

„Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi

sõnakuulmatu ja tõrkuva rahva poole!"