1 If I speak with the tongues of men and of angels, but have not love, I am become sounding brass or a clanging cymbal. 2 And if I have prophecy, and know all mysteries and all knowledge, and if I have all faith, so as to remove mountains, but have not love, I am nothing. 3 And if I shall dole out all my goods in food, and if I deliver up my body that I may be burned, but have not love, I profit nothing.

4 Love has long patience, is kind; love is not emulous of others; love is not insolent and rash, is not puffed up, 5 does not behave in an unseemly manner, does not seek what is its own, is not quickly provoked, does not impute evil, 6 does not rejoice at iniquity but rejoices with the truth, 7 bears all things, believes all things, hopes all things, endures all things.

8 Love never fails; but whether prophecies, they shall be done away; or tongues, they shall cease; or knowledge, it shall be done away. 9 For we know in part, and we prophesy in part: 10 but when that which is perfect has come, that which is in part shall be done away. 11 When I was a child, I spoke as a child, I felt as a child, I reasoned as a child; when I became a man, I had done with what belonged to the child. 12 For we see now through a dim window obscurely, but then face to face; now I know partially, but then I shall know according as I also have been known. 13 And now abide faith, hope, love; these three things; and the greater of these is love.

1 Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul puuduks armastus, siis ma oleksin kõmisev gong või kõlksuv vasktaldrik. 2 Ja kui mul oleks prohvetiand ja ma mõistaksin kõiki saladusi ning tunnetaksin kõike ja mul oleks täielik usk, nii et võiksin mägesid teisaldada, aga mul ei oleks armastust, siis poleks ma midagi. 3 Kui ma kogu oma vara ära jagaksin ja oma ihu annaksin tuleleekidele, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.

4 Armastus on pika meelega, armastus on helde, ta ei ole kade, ta ei hoople ega ole ennast täis, 5 ta ei käitu ebasündsalt, ta ei ole isekas, ta ei ärritu ega pea arvet halva üle, 6 ta ei rõõmusta ülekohtust, vaid tunneb rõõmu tõe üle. 7 Ta toetab alati, usaldab alati, loodab alati, talub kõike.

8 Armastus ei hääbu kunagi! Aga prohvetikuulutused – need lakkavad; keeled – need vaikivad; tunnetus – see ammendub. 9 Sest poolikult me tunnetame ja meie prohvetisõnumidki on poolikud. 10 Aga kui tuleb täiuslik, siis kaob see, mis on poolik. 11 Kui ma olin veel väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, arvasin nagu väeti laps, arutlesin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks, minetasin ma lapse kombed. 12 Praegu me näeme ainult nagu peegeldust peeglist, siis näeme aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

13 Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus.