1 Am I not free? am I not an apostle? have I not seen Jesus our Lord? are not ye my work in the Lord? 2 If I am not an apostle to others, yet at any rate I am to you: for the seal of mine apostleship are ye in the Lord.

3 My defence to those who examine me is this: 4 Have we not a right to eat and to drink? 5 have we not a right to take round a sister as wife, as also the other apostles, and the brethren of the Lord, and Cephas? 6 Or I alone and Barnabas, have we not a right not to work? 7 Who ever carries on war at his own charges? who plants a vineyard and does not eat of its fruit? or who herds a flock and does not eat of the milk of the flock? 8 Do I speak these things as a man, or does not the law also say these things? 9 For in the law of Moses it is written, Thou shalt not muzzle the ox that is treading out corn. Is God occupied about the oxen, 10 or does he say it altogether for our sakes? For for our sakes it has been written, that the plougher should plough in hope, and he that treads out corn, in hope of partaking of it. 11 If we have sown to you spiritual things, is it a great thing if we shall reap your carnal things? 12 If others partake of this right over you, should not rather we? But we have not used this right, but we bear all things, that we may put no hindrance in the way of the glad tidings of the Christ. 13 Do ye not know that they who labour at sacred things eat of the offerings offered in the temple; they that attend at the altar partake with the altar? 14 So also the Lord has ordained to those that announce the glad tidings to live of the glad tidings.

15 But I have used none of these things. Now I have not written these things that it should be thus in my case; for it were good for me rather to die than that any one should make vain my boast. 16 For if I announce the glad tidings, I have nothing to boast of; for a necessity is laid upon me; for it is woe to me if I should not announce the glad tidings. 17 For if I do this voluntarily, I have a reward; but if not of my own will, I am entrusted with an administration. 18 What is the reward then that I have? That in announcing the glad tidings I make the glad tidings costless to others, so as not to have made use, as belonging to me, of my right in announcing the glad tidings.

19 For being free from all, I have made myself bondman to all, that I might gain the most possible. 20 And I became to the Jews as a Jew, in order that I might gain the Jews: to those under law, as under law, not being myself under law, in order that I might gain those under law: 21 to those without law, as without law, (not as without law to God, but as legitimately subject to Christ,) in order that I might gain those without law. 22 I became to the weak, as weak, in order that I might gain the weak. To all I have become all things, in order that at all events I might save some. 23 And I do all things for the sake of the glad tidings, that I may be fellow-partaker with them.

24 Know ye not that they who run in the race-course run all, but one receives the prize? Thus run in order that ye may obtain. 25 But every one that contends for a prize is temperate in all things: they then indeed that they may receive a corruptible crown, but we an incorruptible. 26 I therefore thus run, as not uncertainly; so I combat, as not beating the air. 27 But I buffet my body, and lead it captive, lest after having preached to others I should be myself rejected.

1 Eks ma ole vaba? Eks ma ole apostel? Eks ma ole näinud meie Issandat Jeesust? Eks teie ole minu töö vili Issandas? 2 Kui ma ka teistele ei ole apostel, siis teile olen ometi. Teie olete minu apostliameti pitser Issandas.

3 See on minu kaitsekõne neile, kes mind arvustavad. 4 Kas meil ei ole õigust süüa ja juua? 5 Kas meil ei ole õigust võtta usklikku naist, nagu on teistel apostlitel, Issanda vendadel ja Keefasel?*9:5 Ehk Peetrusel. 6 Või oleme mina ja Barnabas ainsad, kel pole õigust elada tööd tegemata?

7 Milline sõdur teenib omal kulul? Kes rajab viinamäe ja ei söö viinamarju? Milline karjus ei joo oma karja piima? 8 Kas ma räägin seda inimliku meelevallaga? Kas Seadus ei ütle sedasama? 9 Moosese Seaduses on kirjutatud: „Ära seo kinni pahmast tallava härja suud!" Kas Jumal peab silmas härga? 10 Või ütleb ta seda pigem meie pärast? Jah, meie pärast on kirjutatud, et nii kündja kui rehepeksja peavad töötama lootuses saada osa. 11 Kui me oleme teie seas külvanud vaimulikku seemet, kas seda on siis palju, kui lõikame teilt materiaalset saaki? 12 Kui teistel on see õigus teie toetusele, eks meil ole seda veel enam?

Kuid meie ei ole seda õigust kasutanud, vaid me talume raskusi, et meie ei saaks kuidagi takistuseks Kristuse evangeeliumi levikule.

13 Eks teie tea, et need, kes templis töötavad, saavad templist ka oma toidu, ja need, kes altari juures teenivad, saavad osa altaril ohverdatust? 14 Nii on ka Issand seadnud, et evangeeliumi kuulutajad saaksid evangeeliumist elatise.

15 Mina aga ei ole neist õigustest kasutanud midagi. Ma ei kirjuta ka selleks, et seda tulevikus teha. Pigem ma sureksin. Keegi ei saa võtta minult mu kiitlemise alust! 16 Sest kui ma evangeeliumi kuulutan, ei saa ma sellega kiidelda. Mulle on ju pandud kohustus seda teha. Seepärast häda mulle, kui ma evangeeliumi ei kuuluta!

17 Kui ma teen oma tööd vabal valikul, siis ma saan selle eest tasu. Aga kui ma teen seda sunniviisil, siis on see ometi mulle usaldatud ülesanne. 18 Mis siis on minu tasu? Just see, et evangeeliumi kuulutades kuulutan ma seda tasuta ega kasuta oma õigust, mis käib evangeeliumiga koos.

19 Sest olles küll vaba ja sõltumatu kõigist, olen ma hakanud kõikide orjaks, et võita Kristusele võimalikult paljud. 20 Juutidele olen ma nagu juut, et võita juute Kristusele; Moosese seaduse all olijaile nagu seadusealune (kuigi ma seda ei ole), et võita seadusealuseid. 21 Väljaspool käsuseadust olijaile olen ma nagu väljaspool käsuseadust (ehkki ma ei ole tegelikult väljaspool Jumala seadust, vaid Kristuse seaduse all), et võiksin võita seaduseväliseid. 22 Nõrkadele olen ma nõrk, et võita nõrku. Ma olen kõikidele kõigeks, et päästa kasvõi mõned. 23 Seda kõike teen ma evangeeliumi pärast, et minulgi oleks osa selle õnnistustest.

24 Eks te tea, et võidujooksu jooksevad küll kõik, kuid auhinna saab ainult üks? Siis jookske nii, et teie saate selle auhinna! 25 Iga võistleja allutab end rangele treeningule. Nad teevad seda närtsiva võidupärja pärast. Meid aga ootab pärg, mis ei närtsi iialgi. 26 Nõnda siis ei jookse ma sihitult ega võitle nagu tuult pekstes, 27 vaid ma kohtlen oma ihu karmilt ja sunnin teda endale alluma, et teistele kuulutades ma ise ei muutuks kõlbmatuks.