1 Let a man so account of us as servants of Christ, and stewards of the mysteries of God. 2 Here, further, it is sought in stewards, that a man be found faithful. 3 But for me it is the very smallest matter that I be examined of you or of man’s day. Nor do I even examine myself. 4 For I am conscious of nothing in myself; but I am not justified by this: but he that examines me is the Lord. 5 So that do not judge anything before the time, until the Lord shall come, who shall also both bring to light the hidden things of darkness, and shall make manifest the counsels of hearts; and then shall each have hispraise from God. 6 Now these things, brethren, I have transferred, in their application, to myself and Apollos, for your sakes, that ye may learn in us the lesson of not letting your thoughts goabove what is written, that ye may not be puffed up one for such a one against another.

7 For who makes thee to differ? and what hast thou which thou hast not received? but if also thou hast received, why boastest thou as not receiving? 8 Already ye are filled; already ye have been enriched; ye have reigned without us; and I would that ye reigned, that we also might reign with you. 9 For I think that God has set us the apostles for the last, as appointed to death. For we have become a spectacle to the world, both to angels and men. 10 Weare fools for Christ’s sake, but ye prudent in Christ: we weak, but ye strong: ye glorious, but we in dishonour. 11 To the present hour we both hunger and thirst, and are in nakedness, and buffeted, and wander without a home, 12 and labour, working with our own hands. Railed at, we bless; persecuted, we suffer it; 13 insulted, we entreat: we are become as the offscouring of the world, the refuse of all, until now.

14 Not as chiding do I write these things to you, but as my beloved children I admonish you. 15 For if ye should have ten thousand instructors in Christ, yet not many fathers; for in Christ Jesus I have begotten you through the glad tidings. 16 I entreat you therefore, be my imitators.

17 For this reason I have sent to you Timotheus, who is my beloved and faithful child in the Lord, who shall put you in mind of my ways as they are in Christ, according as I teach everywhere in every assembly. 18 But some have been puffed up, as if I were not coming to you; 19 but I will come quickly to you, if the Lord will; and I will know, not the word of those that are puffed up, but the power. 20 For the kingdom of God is not in word, but in power. 21 What will ye? that I come to you with a rod; or in love, and in a spirit of meekness?

1 Niisiis, kuidas te peaksite meisse suhtuma: kui Kristuse sulastesse ja majapidajatesse, kellele on usaldatud Jumala ilmutatud saladused. 2 Aga majapidajailt nõutakse, et nad oleksid ustavad. 3 Mulle ei loe see eriti palju, kui minu üle mõistaksite kohut teie või ükskõik milline inimlik kohtukogu. Ka mina ise ei mõista enda üle kohut. 4 Tõsi, ma ei tea, et mul oleks mingit süüd, aga see iseenesest ei mõista mind veel õigeks. Minu kohtumõistja on Issand. 5 Niisiis, ärge mõistke kohut enne õiget aega, enne kui tuleb Issand, kes toob valguse kätte kõik, mida pimedus peidab, ja paljastab inimsüdamete kavatsused. Siis saab igaüks temale kohase kiituse Jumalalt.

6 Teie pärast, vennad ja õed, olen ma kõnelnud neist asjust iseenda ja Apollose näitel, et te õpiksite meie eeskujust, mida tähendab ütlus: „Ärge minge kaugemale sellest, mis on kirjutatud". Siis te enam ei hoople ühe inimese poolt ja teise vastu. 7 Sest kes on teinud sind teisest ülemaks? On sul midagi, mis ei ole saadud Jumalalt? Aga kui see on saadud temalt, miks sa siis kiitled, nagu oleks sul midagi iseenesest?

8 Juba on teil kõike küllaga! Juba te olete rikkaks saanud! Olete hakanud valitsema kuningatena ilma meieta! Oh, oleks te juba tõesti kuningad, et meiegi võiksime valitseda koos teiega! 9 Sest mulle tundub, et Jumal on seadnud meid, apostleid, järjekorras viimasteks, otsekui surmamõistetuiks areenil kogu maailmale vaadata, nii inglitele kui inimestele. 10 Meie oleme arutud Kristuse pärast, aga teie olete ju mõistlikud Kristuses! Meie oleme nõrgad, aga teie olete tugevad! Teid austatakse, aga meie põlatakse! 11 Praeguse tunnini me kannatame nälga ja janu, riietatud kaltsudesse, meid pekstakse ja me oleme kodutud. 12 Me teeme väsitavat tööd oma kätega. Kui meid neetakse, siis me õnnistame, kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära, 13 kui meid laimatakse, siis vastame lahkesti. Me oleme maailma saast, prügi kõikide jaoks tänapäevani.

14 Ma ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid manitsedes teid nagu oma armsaid lapsi. 15 Sest kui teil oleks ka kümme tuhat juhendajat Kristuses, ei ole teil mitut isa, sest evangeeliumi läbi sain mina teie isaks Kristuses Jeesuses. 16 Seepärast ma õhutan teid võtma mind eeskujuks! 17 Selleks ma saatsin teie juurde Timoteose, oma armsa ja ustava poja Issandas. Tema tuletab teile meelde minu eluviisi Kristuses, nõnda nagu ma õpetan igal pool kõigis kogudustes.

18 Mõned teist on läinud ülbeks, arvates, et ma ei tulegi enam teie juurde. 19 Aga kui Issand tahab, siis ma tulen peagi ja saan selguse mitte ülbitsejate sõnade, vaid ka selle kohta, kui palju neil väge on. 20 Sest Jumala riik ei ole mitte sõnades, vaid väes! 21 Mida te eelistate? Kas pean tulema teie juurde karistava vitsaga või armastuse ja leebusega?