1 Follow after love, and be emulous of spiritual manifestations, but rather that ye may prophesy. 2 For he that speaks with a tongue does not speak to men but to God: for no one hears; but in spirit he speaks mysteries. 3 But he that prophesies speaks to men in edification, and encouragement, and consolation. 4 He that speaks with a tongue edifies himself; but he that prophesies edifies the assembly. 5 Now I desire that ye should all speak with tongues, but rather that ye should prophesy. But greater is he that prophesies than he that speaks with tongues, unless he interpret, that the assembly may receive edification.

6 And now, brethren, if I come to you speaking with tongues, what shall I profit you, unless I shall speak to you either in revelation, or in knowledge, or in prophecy, or in teaching? 7 Even lifeless things giving a sound, whether pipe or harp, if they give not distinction to the sounds, how shall it be known what is piped or harped? 8 For also, if the trumpet give an uncertain sound, who shall prepare himself for war? 9 Thus also ye with the tongue, unless ye give a distinct speech, how shall it be known what is spoken? for ye will be speaking to the air. 10 There are, it may be, so many kinds of voices in the world, and none of undistinguishable sound. 11 If therefore I do not know the power of the sound, I shall be to him that speaks a barbarian, and he that speaks a barbarian for me. 12 Thus ye also, since ye are desirous of spirits, seek that ye may abound for the edification of the assembly. 13 Wherefore let him that speaks with a tongue pray that he may interpret. 14 For if I pray with a tongue, my spirit prays, but my understanding is unfruitful.

15 What is it then? I will pray with the spirit, but I will pray also with the understanding; I will sing with the spirit, but I will sing also with the understanding. 16 Since otherwise, if thou blessest with the spirit, how shall he who fills the place of the simple Christian say Amen, at thy giving of thanks, since he does not know what thou sayest? 17 For thou indeed givest thanks well, but the other is not edified. 18 I thank God I speak in a tongue more than all of you: 19 but in the assembly I desire to speak five words with my understanding, that I may instruct others also, rather than ten thousand words in a tongue. 20 Brethren, be not children in your minds, but in malice be babes; but in your minds be grown men.

21 It is written in the law, By people of other tongues, and by strange lips, will I speak to this people; and neither thus will they hear me, saith the Lord. 22 So that tongues are for a sign, not to those who believe, but to unbelievers; but prophecy, not to unbelievers, but to those who believe. 23 If therefore the whole assembly come together in one place, and all speak with tongues, and simple persons enter in, or unbelievers, will not they say ye are mad? 24 But if all prophesy, and some unbeliever or simple person come in, he is convicted of all, he is judged of all; 25 the secrets of his heart are manifested; and thus, falling upon his face, he will do homage to God, reporting that God is indeed amongst you.

26 What is it then, brethren? whenever ye come together, each of you has a psalm, has a teaching, has a tongue, has a revelation, has an interpretation. Let all things be done to edification. 27 If any one speak with a tongue, let it be two, or at the most three, and separately, and let one interpret; 28 but if there be no interpreter, let him be silent in the assembly, and let him speak to himself and to God. 29 And let two or three prophets speak, and let the others judge. 30 But if there be a revelation to another sitting there, let the first be silent. 31 For ye can all prophesy one by one, that all may learn and all be encouraged. 32 And spirits of prophets are subject to prophets. 33 For God is not a God of disorder but of peace, as in all the assemblies of the saints.

34 Let your women be silent in the assemblies, for it is not permitted to them to speak; but to be in subjection, as the law also says. 35 But if they wish to learn anything, let them ask their own husbands at home; for it is a shame for a woman to speak in assembly.

36 Did the word of God go out from you, or did it come to you only? 37 If any one thinks himself to be a prophet or spiritual, let him recognise the things that I write to you, that it is the Lord’s commandment. 38 But if any be ignorant, let him be ignorant. 39 So that, brethren, desire to prophesy, and do not forbid the speaking with tongues. 40 But let all things be done comelily and with order.

1 Taotlege armastust, igatsege vaimuandeid, eriti aga prohvetlikku kõnelemist! 2 Sest keeltes kõneleja ei räägi inimestele, vaid Jumalale. Sest teised ei saa temast aru, ta räägib Vaimu mõjul saladusi. 3 Aga kes prohvetlikult kõneleb, see räägib inimestele kinnituseks, julgustuseks ja lohutuseks. 4 Keeltes rääkija ehitab iseennast, prohvetlikult kõneleja ehitab aga kogudust. 5 Mina tahan, et te kõik räägiksite keeli, kuid veel enam, et te kõneleksite prohvetlikult. Sest prohvetlikult kõneleja on suurem keeltes rääkijast, kui ta just ise samal ajal ei tõlgitse, nii et see kogudust kinnitaks.

6 Kui ma tuleksin teie juurde, vennad ja õed, ja räägiksin keeli, mis kasu ma teile tooksin, kui ma ei annaks edasi mõnda ilmutust, tunnetust, prohvetikuulutust või õpetust? 7 Sama lugu on elutute pillidega, näiteks vilepilli või keelpilliga. Kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mida mängitakse? 8 Jällegi, kui trompet ei kõla selgelt, siis kes valmistub lahinguks?

9 Samuti on teiega. Kui te ei räägi oma keelega arusaadavaid sõnu, kuidas võib keegi teada, mida te räägite? Te räägite siis ju tuulde.

10 Maailmas on nii palju eri keeli ja ükski neist ei ole tähenduseta. 11 Kui ma mingit keelt ei mõista, olen ma kõnelejale võõramaalane ja tema on minu jaoks võõramaalane. 12 Nii on ka teiega. Kuna te nõnda ihaldate vaimuandeid, siis taotlege neid koguduse ülesehitamiseks, et te võiksite selle poolest silma paista.

13 Seepärast, kes räägib keeli, palugu, et ta võiks neid ka tõlgitseda. 14 Sest kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu. 15 Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus, kuid ma tahan palvetada ka mõistusega. Ma tahan laulda kiitust vaimus, kuid ma tahan laulda kiitust ka mõistusega. 16 Sest kui sa Jumalat ülistad vaimus, siis kuidas saab kõrvalseisja öelda „aamen" sinu tänu peale? Ta ju ei tea, mida sa ütled. 17 Sina tänad küll hästi, aga teist see ei ehita.

18 Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik; 19 aga koguduses tahan ma rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.

20 Vennad ja õed, ärge olge mõtlemises nagu lapsed! Kurjuse poolest olge nagu imikud, mõtlemise poolest saage aga täiskasvanuks! 21 Seaduses on kirjutatud:

„Ehkki ma räägin sellele rahvale

võõraste keelte

ja võõraste huultega,

ei võta nad mind kuulda,

ütleb Issand."

22 Niisiis ei ole keeled tunnustäheks usklikele, vaid uskmatuile, kuid prohvetlik kõne ei ole uskmatuile, vaid usklikele. 23 Aga kui kogudus tuleks kokku ja kõik räägiksid keeltes ning kõrvalseisjad või uskmatud astuksid sisse, kas nad ei arvaks, et te sonite? 24 Kui aga kõik räägiksid prohvetlikult ja sisse astuks mõni kõrvalseisja või uskmatu, siis osutaksid kõigi sõnad tema süüle ja arvustaksid teda. 25 Siis paljastatakse kõik ta südame saladused, ta langeks silmili maha ja kummardaks Jumalat, öeldes: „Tõesti, Jumal on teie keskel!"

26 Mida me peaks siis ütlema, vennad ja õed? Kui te tulete kokku, on igaühel midagi: ülistuslaulu, õpetust, ilmutust, keelterääkimist, tõlgitsust. Kõik see toimugu koguduse ülesehitamiseks! 27 Keeltes rääkigu kaks või kõige rohkem kolm inimest. Nad tehku seda kordamööda ning üks tõlgitsegu! 28 Aga kui tõlgitsejat ei ole, siis olgu nad koguduses vait ja rääkigu omaette Jumalale!

29 Prohveteist kõnelgu samuti kaks või kolm ning teised hinnaku samal ajal öeldut hoolikalt. 30 Kui aga midagi ilmutatakse teisele, kes seni istus, siis jäägu esimene vait. 31 Te võite ju kõik kordamööda prohvetlikult kõneleda, et kõik õpiksid ja saaksid julgustust. 32 Ja prohvetite vaimud alluvad prohvetitele; 33 sest Jumal ei ole segaduse, vaid rahu Jumal – nii nagu on kõikides Issanda rahva kogudustes.

34 Naised olgu koguduse koosviibimistel vait. Neil ei ole lubatud rääkida, vaid nad olgu kuulekad, nagu on kästud Moosese Seaduses. 35 Kui nad aga tahavad midagi teada, siis pärigu kodus oma mehe käest, sest on häbiasi, kui naine võtab koguduses sõna.

36 Kas Jumala sõna on lähtunud teist? Või on see tulnud ainult teie juurde? 37 Kui keegi peab ennast prohvetiks või vaimulikuks inimeseks, siis ta tunnistagu, et see, mida ma teile kirjutan, on Issanda käsk. 38 Kui ta aga seda eirab, siis eiratakse teda ennastki.

39 Niisiis, vennad ja õed, igatsege innukalt prohvetlikult kõnelemist ja ärge takistage keeltes rääkimist. 40 Kuid kõik see toimugu viisakalt ja korra järgi.