1 But concerning the things of which ye have written to me: It is good for a man not to touch a woman; 2 but on account of fornications, let each have his own wife, and each woman have her own husband. 3 Let the husband render her due to the wife, and in like manner the wife to the husband. 4 The wife has not authority over her own body, but the husband: in like manner also the husband has not authority over his own body, but the wife. 5 Defraud not one another, unless, it may be, by consent for a time, that ye may devote yourselves to prayer, and again be together, that Satan tempt you not because of your incontinency. 6 But this I say, as consenting to, not as commanding it. 7 Now I wish all men to be even as myself: but every one has his own gift of God: one man thus, and another thus. 8 But I say to the unmarried and to the widows, It is good for them that they remain even as I. 9 But if they have not control over themselves, let them marry; for it is better to marry than to burn.

10 But to the married I enjoin, not I, but the Lord, Let not wife be separated from husband; 11 (but if also she shall have been separated, let her remain unmarried, or be reconciled to her husband;) and let not husband leave wife. 12 But as to the rest, I say, not the Lord, If any brother have an unbelieving wife, and she consent to dwell with him, let him not leave her. 13 And a woman who has an unbelieving husband, and he consents to dwell with her, let her not leave her husband. 14 For the unbelieving husband is sanctified in the wife, and the unbelieving wife is sanctified in the brother; since otherwise indeed your children are unclean, but now they are holy. 15 But if the unbeliever go away, let them go away; a brother or a sister is not bound in such cases, but God has called us in peace. 16 For what knowest thou, O wife, if thou shalt save thy husband? or what knowest thou, O husband, if thou shalt save thy wife?

17 However, as the Lord has divided to each, as God has called each, so let him walk; and thus I ordain in all the assemblies. 18 Has any one been called circumcised? let him not become uncircumcised: has any one been called in uncircumcision? let him not be circumcised. 19 Circumcision is nothing, and uncircumcision is nothing; but keeping God’s commandments. 20 Let each abide in that calling in which he has been called. 21 Hast thou been called being a bondman, let it not concern thee; but and if thou canst become free, use it rather. 22 For the bondman that is called in the Lord is the Lord’s freedman; in like manner also the freeman being called is Christ’s bondman. 23 Ye have been bought with a price; do not be the bondmen of men. 24 Let each, wherein he is called, brethren, therein abide with God.

25 But concerning virgins, I have no commandment of the Lord; but I give my opinion, as having received mercy of the Lord to be faithful. 26 I think then that this is good, on account of the present necessity, that it is good for a man to remain so as he is. 27 Art thou bound to a wife? seek not to be loosed; art thou free from a wife? do not seek a wife. 28 But if thou shouldest also marry, thou hast not sinned; and if the virgin marry, they have not sinned: but such shall have tribulation in the flesh; but I spare you. 29 But this I say, brethren, the time is straitened. For the rest, that they who have wives, be as not having any: 30 and they that weep, as not weeping; and they that rejoice, as not rejoicing; and they that buy, as not possessing; 31 and they that use the world, as not disposing of it as their own; for the fashion of this world passes. 32 But I wish you to be without care. The unmarried cares for the things of the Lord, how he shall please the Lord; 33 but he that has married cares for the things of the world, how he shall please his wife. 34 There is a difference between the wife and the virgin. The unmarried cares for the things of the Lord, that she may be holy both in body and spirit; but she that has married cares for the things of the world, how she shall please her husband. 35 But I say this for your own profit; not that I may set a snare before you, but for what is seemly, and waiting on the Lord without distraction.

36 But if any one think that he behaves unseemly to his virginity, if he be beyond the flower of his age, and so it must be, let him do what he will, he does not sin: let them marry. 37 But he who stands firm in his heart, having no need, but has authority over his own will, and has judged this in his heart to keep his own virginity, he does well. 38 So that he that marries himself does well; and he that does not marry does better.

39 A wife is bound for whatever time her husband lives; but if the husband be fallen asleep, she is free to be married to whom she will, only in the Lord. 40 But she is happier if she so remain, according to my judgment; but I think that I also have God’s Spirit.

1 Nüüd aga sellest, mida te kirjutasite: mehele on parem hoiduda seksuaalsuhtest naisega. 2 Aga et te ei satuks sugukõlvatusse, olgu igal abielumehel seksuaalsuhted oma naisega ja igal abielunaisel oma mehega. 3 Mees täitku oma abielukohustust naise ees ja samamoodi naine mehe ees. 4 Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid ta annab selle oma mehele. Samamoodi ei ole mehel meelevalda oma keha üle, vaid ta annab selle oma naisele. 5 Ärge keelake end teineteisele, muidu kui vaid kokkuleppel mõneks ajaks, et pühenduda palvetamisele. Kuid pärast seda saage jälle ühte, et saatan ei saaks teid patule ahvatleda teie puuduliku enesekontrolli pärast. 6 Ma ei ütle seda mitte käsuna, vaid mööndusena. 7 Ma soovin, et te kõik oleksite nõnda nagu mina. Kuid igaühel teist on oma and Jumalalt; ühel selline and, teisel teine.

8 Kuid vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil oleks parem jääda abielutuks, nagu minagi olen. 9 Kui nad aga ei suuda end taltsutada, siis nad abiellugu! Parem on abielluda kui himudes põleda.

10 Ent abielus olijaid ei käsi mina, vaid Issand: naine ärgu jätku maha oma meest! 11 Kui ta seda aga siiski teeb, siis jäägu üksikuks või leppigu oma mehega ära. Ja mees ärgu hüljaku naist.

12 Ülejäänutele aga ütlen mina, mitte Issand: kui usklikul mehel on uskmatu naine, kes on nõus jätkuvalt koos temaga elama, siis ärgu mees temast lahutagu! 13 Ja kui usklikul naisel on uskmatu mees, kes on nõus jätkuvalt koos temaga elama, siis ärgu naine temast lahutagu! 14 Sest uskmatu mees on pühitsetud Jumalale uskliku naise läbi ja uskmatu naine pühitsetud Jumalale uskliku mehe läbi.*7:14 See tähendab, et uskliku uskmatul abikaasal on kristlasest abikaasa tõttu eriline õnnistuse koht. See ei tähenda, et uskmatu oleks päästetud. Muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.

15 Ent kui uskmatu lahkub, siis olgu nii! Sellisel juhul ei ole vend või õde temaga enam seotud. Jumal on kutsunud meid elama rahus. 16 Sest kuidas sina, naine, tead, et sa oma mehe päästad? Või kuidas võid sina, mees, teada, et sa oma naise päästad?

17 Muidu aga elagu igaüks edasi nõnda, nagu Issand on talle osaks andnud ja nagu Jumal on teda kutsunud. Seda õpetan ma kõigis kogudustes. 18 Kui keegi on saanud usklikuks ümberlõigatuna, siis ärgu ta seda varjaku. Kui keegi on saanud usklikuks ümberlõikamatuna, siis ärgu lasku end ümber lõigata. 19 Oluline ei ole ümberlõikamine või ümberlõikamatus, vaid Jumala käskude pidamine. 20 Igaüks püsigu selles kutses, milles Jumal on teda kutsunud.

21 Kui sind kutsuti orjana, ära tee sellest väljagi! Aga kui sul on võimalus saada vabaks, siis kasuta seda kindlasti! 22 Sest keda Issand on kutsunud orjana, on Issanda vabakslastu, ja keda ta on kutsunud vabana, on Kristuse ori. 23 Te olete kallilt ostetud – ärge saage inimeste orjaks! 24 Vennad ja õed, jäägu igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud!

25 Neitsite kohta mul ei ole Issanda korraldust, aga ma ütlen oma arvamuse kui inimene, kellele Issand on andnud armu olla usaldusväärne. 26 Niisiis ma leian, et eeloleva viletsuse pärast on parem jääda nii, nagu keegi parajasti on. 27 Kui sul on naine, ära püüa temast vabaneda! Kui oled vallaline, ära otsi endale naist! 28 Aga kui sa ka abiellud, ei tee sa pattu. Ja kui neitsi läheb mehele, ei tee ta pattu. Siiski saavad nad tunda maise elu vaevasid, millest mina tahaksin teid säästa.

29 Sellega ma mõtlen, vennad ja õed, et aeg on piiratud! Seepärast olgu nüüd need, kellel on naine, nii nagu ei oleks neil naist; 30 ja need, kes leinavad, nii nagu ei oleks neil leina; ja kes rõõmustavad, nii nagu ei olekski neil rõõmu; ja kes ostavad vara, nii nagu ei oleks nad omanikud; 31 ja kes seda maailma kasutavad, nii nagu ei saaks nad seda kasutada täielikult. Sest see maailm oma praegusel kujul kaob.

32 Ma tahan, et te liigselt ei muretseks. Vallaline mees muretseb Issandale kuuluva pärast, püüdes meeldida Issandale, 33 aga abielumees muretseb maailma asjade pärast, püüdes meeldida oma naisele. 34 Ta on otsekui lõhestatud. Samuti muretseb vallaline naine või neitsi Issandale kuuluva pärast, et olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest. Abielunaine aga muretseb maailma asjade pärast, püüdes meeldida oma mehele. 35 Ma räägin seda teie endi kasuks: mitte selleks, et teha teile kitsendusi, vaid õhutada väärikalt käituma ja jagamatult pühenduma Issandale.

36 Aga kui keegi leiab, et ta käitub vääritult neitsi suhtes, kellega ta on kihlatud, kuna see on küps abieluks ja nõnda peaks sündima, siis ta toimigu, nagu soovib. Ta ei tee pattu, kui nad abielluvad. 37 Aga kes jääb enesele kindlaks ega ole seotud kohustusega, vaid ta valitseb oma tahte üle ja on otsustanud neitsiga mitte abielluda, ka see teeb hästi. 38 Niisiis, kes oma kihlatuga abiellub, teeb hästi, aga kes ei abiellu, teeb paremini.

39 Naine on seotud oma mehega niikaua, kui ta elab. Pärast mehe surma on ta vaba abielluma kellega tahab, kuid see sündigu Issanda juhtimisel. 40 Minu hinnangul aga oleks ta õnnelikum, jäädes nõnda, nagu ta on. Ja ma arvan, et minulgi on Jumala Vaim.