1 Nā, i te whenua pukepuke o Ēparaima tētahi tangata, ko Mika tōna ingoa. 2 Nā, ka mea ia ki tōna whaea, "Ko ngā hiriwa kotahi tekau mā tahi rau i tangohia rā i a koe, te mea i kanga rā koe, i kōrero ai hoki koe ki ōku taringa – nanā, kei ahau aua hiriwa; nāku i tango."
Nā, ka mea tōna whaea, "Mā Ihowā koe e manaaki, e tāku tama."
3 Nā, ka whakahokia e ia ngā hiriwa kotahi tekau mā tahi rau ki tōna whaea, ā, ka mea tōna whaea, "Ka whakatapua rawatia e ahau te hiriwa mā Ihowā, he mea nā tōku ringa mā tāku tama, hei hanga whakapakoko, he mea whaowhao, he mea whakarewa. Nā, me whakahoki atu e ahau ki a koe ināianei."
4 Nā, i tāna whakahokinga i te moni ki tōna whaea, ka tango tōna whaea i ngā pīhi hiriwa e rua rau, ā, hoatu ana ki te kaiwhakarewa, ā, nāna i hanga tētahi whakapakoko, whaowhao, me tētahi mea whakarewa. Nā, ka takoto aua mea ki te whare o Mika.
5 Nā, he whare atua tō taua tangata, tō Mika, i hangā anō he epora e ia, me ētahi terapimi, ā, i whakatohungatia hoki e ia tētahi o āna tama, ā, meinga ana hei tohunga māna. 6 I aua rā kāhore o Īharaira kīngi; ko tā rātou i mea ai ko ngā mea i tika ki te titiro a tēnei, a tēnei.
7 Nā, tērā tētahi taitama o Pēterehema Hūrā, o te hapū o Hūrā, he Rīwaiti, ā, i reira anō ia e noho ana. 8 Nā, ka haere atu taua tangata i te pā, i Pēterehema Hūrā, kia noho ki tāna wāhi e kite ai; ā, i a ia e haere ana, ka tae ia ki te whenua pukepuke o Ēparaima, ki te whare o Mika.
9 Nā, ka mea a Mika ki a ia, "I haere mai koe i hea?"
Ā, ka mea ia ki a ia, "He Rīwaiti ahau nō Pēterehema Hūrā, ā, e haere ana ahau kia noho ki tāku wāhi e kite ai."
10 Nā, ka mea a Mika ki a ia, "E noho ki ahau, ā, hei matua koe mōku, hei tohunga hoki, ā, kia tekau ngā hiriwa e hoatu e ahau ki a koe i te tau, kia kotahi anō te whakaritenga kākahu, me te kai anō māu. Nā, ka tomo atu te Rīwaiti." 11 Ā, pai tonu te Rīwaiti kia noho ki taua tangata; ā, ka meinga taua taitamariki e ia kia rite ki tētahi o āna tama. 12 Nā, whakatohungatia ana e Mika taua Rīwaiti, ā, ka waiho taua taitama hei tohunga māna, ā, noho ana i roto i te whare o Mika. 13 Nā, ka mea a Mika, "Kātahi ahau ka mōhio ka atawhaitia ahau e Ihowā, ina hoki ka riro mai nei te Rīwaiti hei tohunga mōku."
1 Havia na montanha de Efraim um homem chamado Micas.
2 Ele disse um dia à sua mãe: "Os mil e cem siclos de prata que te roubaram e pelos quais lançaste uma maldição aos meus ouvidos, esse dinheiro está em meu poder; fui eu que os roubei". Sua mãe respondeu: "Abençoado seja o meu filho pelo Senhor!".
3 Devolveu, pois, os mil e cem siclos de prata à sua mãe, que lhe disse: "Da minha mão eu os consagro ao Senhor a favor de meu filho, para que se faça deles um ídolo fundido. Toma: ei-los aqui".
4 Micas entregou o dinheiro à sua mãe e ela tomou duzentos siclos de prata que mandou entregar ao fundidor. Fez o ourives com essa prata um ídolo fundido, que foi colocado na casa de Micas.
5 E Micas teve, assim, uma capela. Mandou fazer um efod e um terafim e consagrou um de seus filhos para servir-lhe de sacerdote.
6 Naquele tempo não havia rei em Israel, e cada um fazia o que lhe parecia melhor.
7 Ora, aconteceu que um adolescente de Belém de Judá, da tribo de Judá o qual era levita e morava ali,
8 partiu da cidade de Belém de Judá para procurar uma morada. Seguindo o seu caminho, chegou à montanha de Efraim, à casa de Micas.
9 "De onde vens?" – perguntou-lhe este –. "De Belém de Judá – respondeu o levita – e viajo em busca de um lugar onde me fixar."
10 Micas disse-lhe: "Fica comigo. Serás para mim um pai e um sacerdote; te darei dez siclos de prata por ano, vestes suficientes e alimento".
11 O jovem levita condescendeu em habitar na casa daquele homem, que o tratou como um de seus filhos.
12 Micas pô-lo em suas funções e o jovem serviu-lhe de sacerdote, residindo em sua própria casa.
13 "Agora – disse Micas – estou seguro de que o Senhor me abençoará, tendo eu esse levita por sacerdote."